kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud.
Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ?
järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursugustest kodanikest nõukogu/riigiametnikud, Roomas aga olid riigiametnikud(magistraadid) ja nõukogu(senat) sagely nobiliteetperekondadest pärinevad rikkad ja tuntud plebedid või patriitsid 2
ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta.
rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi
4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st
õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve 8. Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Valisid konsuleid 1 aastaks 9. Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset Klient - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema poolt rahvakoosolekul 10. Oskab võrrelda omavahel plebeisi ja patriitse. PLEBEID: madalat päritolu, rooma kodanikud kes ei pääsenud võimule kergesti ligi. PATRIITSID: Adli soost kodanikud kes pärandasid oma tiitli edasi oma järeltulijatele, nendele kuulus võimutäius. SARNASUSED: Kodanikud, osaledid rahvakoosolekul, pidid Rooma armees teenima 11. Millised muutused toimusid ühiskonnas vabariigi perioodil? Linna elanikude arv kasvas Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid orjad 12
Ristiusu teke Suur rahvasteränne 476 p.K r Lääne-Rooma riigi lõpp Mõrvati Augustus Vanaaja lõpp Keskaja algus II Rooma Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik kuni 1453 3. Võrdle patriitse ja plebeide Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud Omavahelised suhted teravad Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma Lõpuks andsid patriitsid plebeidele õiguse pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid (spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse,
riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntu. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Magistraat- Iga aasta valitavad riigiametnikud. Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest, et vältida üksikute riigiametnike liigset võimu. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Nobiliteet- Riiki juhtiv üsna kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed
asehaldur > linnades säilis oma valitsus 9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid. 11) Plebeide õigused 1) Rahvatribuun kaitses plebeide huve. 2) 12 tahvli seadused – rooma esimesed seadused, mis olid plebeidele üsnagi karmid. 3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid. 12) Res Publica (ühiskondlik asi): 1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks. 2) Senat oli valitsev riiginõukogu. Senaator ametis eluaegselt. Koosnes endistest ja tegevates riigiametnikest, neid oli kuni 600, valitsemisalad: välispoliitika, rahaasjad ja sõjandus.
XII tahvli originaal keeleks oli vana arhailine Ladina keel, mis aja möödumisel samuti muutus ja edasine tõlgendamine ka uuenevas Ladina keeles toimus. 1.4 Allika autor ja tõlkija XII tahvli seaduste autoriks kui idee algatajaks võib nimetada plebeisid, kes alustasid mässu patriitside vastu, kuna esineses ebavõrdsus ja teadmatus õige ja vale tegutsemise ees, kuna puudus kindel seaduse allikas, millele toetuda. Teisest küljest võime nimetada autoriks patriitse, kes sellist omakasupüüdlikkust karmil viisil plebeide peal ära kasutasid. Siiski kaldun arvama, et siinkohal autoriks on plebeid, kes selle idee välja käisid ja patriitse seadust kirja panema sundisid, mis küll kujutas endast ühte pikemat kujunemis-loomisprotsessi. Allika tõlkijateks olid tulevased juristid, kes valdasid vastaval ajajärgul kehtivat Ladina keelt, kuna Ladina keel oli pidevas muutumises. 1.5 Allika adressaat XII tahvli adressaadiks olid kõik Rooma kodanikud
poolsaarest. Nii oli Roo mast mitme sajandi jooksul linnriigist i mpe eriu m. 04.10 Vabariigiaegne ühiskondlik korraldus Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1. Patriitsid olid vanadest suguv õsadest pärit roo mlased, jõukad, suured maavaldused. 2. Plebeid olid suure m osa rahvast, lihtrahvas. Plebeid tahtsid õigusi juurde, patriitsid ei soovinud privilee ge loovutada. Patriitse ja plebesid sidus positiivses m õttes :patrooni ja kliendi suhe 1. Patroon m õjuvõi mas isik , rikas kodanik , kes andis osa o ma maast vaese male kaaskodanikule kasutada. Tekkis patrooni ja kliendi suhe. Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik.
450 aastast eKr, patriitside ja plebeide võitluse tippajal pandi kirja esimesed Rooma seadused, kuna need kirjutati 12 pronkstahvlile, siis tuntakse neid kaheteistkümne tahvli seaduste nime all. Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja vanemate kogu- senat. Riiki juhis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks.Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitus, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohustuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid
Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes
aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mida poliitilises või isegi riiklikus mõttes pole kunagi olnud, ei kestnud kaua ka eraõiguse valdkonnas: kuni 3. sajandi alguseni eKr eraldasid plebeisid ja patriitse veel ranged keelud; kohtumõistmises kehtisid isegi keskmise vabariigi ajal suured erinevused vastavalt sellele, kas süüdistatav oli assiduus või proletarius (kõrgemast seisusest või lihtrahva hulgast). Kõige võrdõiguslikum periood oli aga vabariigi viimane sajand, mil vähendati näiteks tunduvalt vabakslastute kohustusi. Keisririigi kehtestamisega tekkis aga tugev vastupidine suundumus, mis sai edaspidi üha hoogu juurde.
Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside ning riigiametnike omavoli vastu. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud
Patroon eestkostja, isa. Klient sõltuv kaitsealune. Res Publica - ld keeles ,,avalik asi", sest kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakkas res publica aja jooksul tähistama juba vabariiklikku korraldust. Populus romanus kõik roomlased, nii patriitsid kui plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Nobiliteet ld keeles ,,tuntud", kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki, sinna kuulus nii patriitse kui rikkaid plebeid. Magistraadid riigiametnikud Vana-Roomas. Nad valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Igasse riigiametisse valiti 2 meest, et vältida võimu koondumist ühe mehe kätte. Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulitele/ võisid neid asendada. Korraldasid õigusemõistmist. Võisid juhtida ka armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5. aastaks
Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid.Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid-2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed
tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riigiametitesse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt rikkad, et täielikkult riigiasjadele pühenduda, kellel oli piisavalt poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikuse ees tuntud. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Varajane keisririik Vabariigist keisririigiks 6 Vallutussõdadega sai Roomast kogu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik, pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Selle tõttu
rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja
kasulikud, sest need kaitsesid plebeisid patriitside võimu kuritarvitamise eest. Seda võib märgata analüüsides kolmandat tahvlit, mis käsitleb võlgnevusi. Kolmanda tahvli esimene seadus sätestab, et võlgnikul on 30 päeva aega oma võla tasumiseks. Varasemal ajal olid plebeidele suunatud karistused palju karmimad ning see oli ka üheks põhjustest, mis plebeisid vana õiguse puhul vihastas Siiski ei muutnud XII tahvli seadused plebeisid ka patriitse võrdseteks. Seda võib järeldada näiteks XI tahvli esimesest seadusest, mis sätestab, et patriitside ja plebeide vaheline abielu on keelatud. Samuti ilmneb III tahvli kuuendast seadusest, et kui võlgnik pole maksnud ära enda võlga, siis võib teda kohelda surmanuhtluse või orjaks müümisega ning üldjuhul patriitsid ei pidanud võlgu võtma. Tänapäeva õigussüsteemis lähenetakse võlgu võtmise probleemile leebemalt ning
Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud.
austamist, kohusetäitmist riigi ja perekonna ees. Roomlaste ranget kodanikumoraali saab võrrelda ainult Sparta omaga. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Itaalias patriitside aristokraatia. Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest (patres – isad ladina keeles. Ainult patriitsidel oli õigus olla riigiametnik ja preester, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamus patriitse olid jõukad maavaldajad ja nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekul. Enamik plebeisid olid vaesed kodanikud, kes sageli olid toime tulemiseks sunnitud rikastelt patriitsidelt raha laenama ja elasid alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad polnud oma olukorraga rahul, nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist ja kaitset patriitsidest riigiametnike omavoli vastu
Rooma riik res publica = avalik asi hiljem tähistas see termin ühiskondlikku vabalikku korraldust Rooma rahva (populus romanus) moodustasid patriitsid ja plebeid Rooma riigikord oli aristrokraatlik riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riigiametisse said need, kes olid jõukad, kel oli poliitiline kogemus ja avalikus elus tuntud seepärast juhtis riiki kitsas perekondade ring nobiliteet (nobilis tuntud), kuhu kuulus nii rikkaid patriitse kui ka plebeisid lihtrahvas sai riigiasjade arutamisest osa võtta rahvakoosolekutel Magistraadid: magistraadid valiti üheks aastaks, korraga kaks meest, et vältida ametnike võimu liigset tugevnemist, enne pidi olema läbitud madalamad ametid. Riigi teenimine oli aukohus ja seetõttu palka ei makstud konsulid kaks, olid kõrgemad ametnikud riigis, sõja ajal juhtisid armeed
magamistuba Veneetsia peegliga, aed jms. Ooperis möödapääsmatud mütoloogilised jumalad saabusid mõnigi kord õhumasinal, siit väljend deus ex machina jumal masinast, s.t ootamatu abi. Nii lava kui ka saal olid etenduse ajal heledalt valgustatud niivõrd kui küünlavalgus lubas. Libretisti ühiskondlik positsioon oli enamasti kõrgem kui helilooja oma, libretistide seas oli näiteks advokaate, auväärseid linnakodanikke ehk patriitse jt. See võimaldas neil ka libretot trükkida (enne etenduse algust sai ooperikülastaja osta endale libreto) ning levitada, mida aga ei saa öelda helilooja partituuri kohta. See levis peamiselt kopistide tehtud koopiate kaudu, iga trupp, mis ooperi kavva võttis, kohendas seda ka vastavalt oma võimalustele ooperisse ei suhtutud kui lõpetatud kunstiteosesse, vaid kui materjali, mida võis vajadusel ümber vormida. Ooperitrupis laulsid meespeaosi kastraadid ja naispeaosi sopranid
poliitika. Lisaks rahvakoosolekul vastu võetud seadused. Senati määrused olid alates keisririigi ajani. 2 tähtsat põhimõtet 12 TS on levinud euroopasse edasi, ka üle maailma peale hiilgeaega, Põhimõtted : seadused on universaalsed – kehtivad kõigi jaoks ( rooma suhtes võttes kehtivad polisele), alates PR revolutsioonist saavad üleüldse seadused universaalsest, algselt puudutavad ainult kodanikkonda ehk siis patriitse ja plebeisid; õigus edasi kaevata(ius provocationis), roomas käis see rahvakoosolekute kaudu, see kehtis ainult tsiviilasjade kohta, edasikaebamisõigus ei kehtinud armees. Armees oli magistraadil 100 % õigus armeesse kutsutute elu ja surma üle. Armees on õigused karmimad. Keisrivõimu ajal toimus muutus, keiser võis igal ajal sekkuda. Rooma elanikkond laiened ja nende elanikkonna staatus oli väga erinev. Roomlastel oli väga kirju staatus: Vabad inimesed- kodanikud (cives)