August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele
Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga tema vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul.Nii muutis ka Jaani vend August oma perekonnanime. August Kitzbergi kuju asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum.Tema lemmik puu oli kuusk, ja vihkas kaske, sest tema järgi peab palju koristama. Tema isa amet oli rätsep, aga hiljem oli põllumees.
Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal. Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes kihelkondades. Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga Inge Org tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka mõisahärra nõudis oma
seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele. Miks närib kahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema! V lk 47-55 Jürka läks õpetaja juurde, et oma esimesed kaksikud kirja panna; selgus, et kuna nad pole Juulaga abielus, pole lapsed tegelikult Jürka omad. Räägivad Jürka valeisikutunnistusest. Tunnistab pastorile, et tema oli see, kes sulase tappis. Jürka ja Juula panevad oma nimed pruudi ja peiuna kirja. ,,Oli ta siis sulle kallis?" küsis õpetaja temalt. ,,Surnult oli kallim." Pastor arutleb Vanapaganateema üle LK 53 VI lk 55-65 Jürka eide kadumise lugu olevat ametlikult lõpetatud. Juula oli kahtlema hakanud, kas Lisete ikka tõepoolest otseteed põrgusse on läinud: vbla ei leinud ta teed sügava lume ja tuisuga, eksib niisama mööda metsa ümber ja hakkab viimaks kodu käima
vanaisa Hendrik kui ka ta isa Peeter. Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena. Tema memuaarides oli vanaema Truuta. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel 5 põhjustel kolis ta koos oma vennaga Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R
oma Liivimaa ja Revali mõttekaaslastele, kes olid Wittenbergis õppinud, soovides saada teateid uue evangeeliumiõpetuse olukorrast (Arbusow: 280). Ka Olaf Silla ja Vello Salo kirikuajaloo ülevaates on luterlike jutlustajate Tallinnasse jõudmise aastaks 1523. Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524. aasta kevadest: ,,Niguliste kiriku pastorile magister Thomas Pfütznerile ( 1756) omistatud sedelis on Tallinna reformatsioonisündmusi kirjeldatud järgmiselt: "Aastal 1524, sügisel, pühal ristipäeval, võeti siin vastu Lutheri õpetus, viidi kirikutest minema [püha]kujud, hävitati altarid. Jutlustajad olid härra Johan Lange ja härra Johan Massin." (Kala 2007: 10.) Saksa ajaloolane Alfred Ritscher on juhtinud oma raamatus Reval an der Schwelle zur Neuzeit tähelepanu asjaolule, et kuigi enne 1524
Perekonna naisliikmetest olid Kitzbergi vanaema Rudo (memuaarides Truuta) ja ema Leena töötanud enne abiellumist mõisas toatüdrukutena (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolis ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama. 4 Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R
seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus käsitletakse põlluharimist, laste kasvatamist, joomist, ebausku, kuritegevust jm. Kui talumees kurdab pastorile, et lapsed on sõnakuulmatud, siis soovitab pastor rohkem usklikkust ja vagadust. Manitsetakse, et lapsi saadetaks kooli ja õpetataks vaimulikke raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195) 8 Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule võõraks, aitas pietistude tegevus objektiivselt kaasa rahvahariduse edendamisele. Kirik
Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma. FORSELIUSE PARANDATUD ORTOGRAAFIA PARANDAS EESTLASTE KIRJAOSKUST Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj
palkasid. Probleem talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad, joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes, viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus. Kirjanduslik võte, kirjeldada midagi lagunevat, kehva (kõrtsihoone) vs ilusat ja viisakat (taluhoone kus alkoholi ei tarbita). Viinakatkus kõrtsmiku nimi laikõri,
lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg. Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766. aastal. Trükikoda trükkis eelkõige Wilde enda meditsiinilisi väljaandeid. Hupel tõlkis kaks tema käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja "Lühhike öppetus", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Hupeli majanduslik olukord ja sissetulekud Põltsamaal Nii mõisnikud kui ka talupojad pidid pastorile tasuma teraviljas. Kui Eestimaal said pastorid andameid otse talupoegadelt, siis Liivimaal saadi aga mõisnike vahendusel. Linnapastorid said aga rahalise tasu mitmesuguste kiriklike ametitalitluste eest. Samuti tuli taluperemeestel kord aastas andamina tasuda ühe kana ja ühe naela lina. Hupelile pakuti Tallinna toomkiriku ülempastori kohta s.t Eestimaa luterliku kiriku hierarhia kõige kõrgemat ametit, pakkumisi tuli ka Riiast ja Peterburist, kuid Hupel ütles neile kõigile ära.
mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel 15 pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida- Eestist. 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile.
Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda · 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. · 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga.
Samuti jagati liturgiaraamatut ustavatele velistele. Eestikeelsed hernhuutlikud raamatud ringlesid Eests ilma ametliku loata ning nende pärast oli alati hädaohtu karta. Kui Königseer 1764. a. Saksamaalt tagasi tuli, muudeti Rõuge vennastekogudus iseseisvaks, et vältida teise kihelkonna sagedast külastamist, mis oleks äratanud tähelepanu. Siiski külastasid teise kihelkonna velised Königseeri. Muutuse tõi Rõuge köstri poeg Peter, kes läks riidu oma isaga ning paljastas pastorile oma isa hernhuutliku tegevuse täies ulatuses, sh ka Königseeri. Königseeri vastu koostati kaebekiri. Königseerile esitatu 21 punktist koosnev süüdistus, millega paluti hernhuutlik tegevus alatiseks likvideerida. Haritud kaebealune suutis paljud punktid enda kasuks siiski pehmendada. Kohus leidis, et kaebealune tegeleb rohkem usuasjade kui meditsiinig, kuna tõlgib raamatuid ja jutlusi ning on tulnud selleks, et levitada hernhuutliku eksiõpetust
algust, kuid palavikulise innuga tööle hakanud korraldajad suutsid selle ajaga paljundada ja laiali saata noodid, korraldada majutuse ning muu vajaliku. Kuna Jannsen vajas arvukate tehniliste küsimuste lahendamisel saksa seltskonna toetust, siis oli kogu ettevõtmise tonaalsus leplik, väheste kriitikute meelest isegi saksasõbralik. Näiteks oli Jannsen taktikalistel kaalutlustel loovutanud peo üldjuhi koha Tartu Maarja kiriku pastorile Adalbert Hugo Willigerodele. Kriitikute hulka kuulusid muuseas Köler ja Jakobson, kellele ei meeldinud koostöö sakslastega ega seegi, et pidu oli pühendatud priikslaskmise aastapäevale. Nende arvates oli eestlaste olukord veel nii raske, et pidutsemiseks polnud põhjust. Pidu toimus kavandatud ajal ja ületas nii osaliste arvukuse kui sujumise poolest ka korraldajate endi ootused. Kohale tuli 46 koori 800 lauljaga ja 4 puhkpilliorkestrit,
1915. Aastal kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.). Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid kontrollisid ka lugemisoskust. Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika,
Aastatest 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. 1656 Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas Jan II
balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste ristmine, laulatamine ja matmine siis nende eest olid kehtestatud maksud, mida tuli maksta pastorile. Läbi aja maksud muutusid. Paljudel juhtudel matmise eest tuli pastorile anda härg. Praastkond- Praast on üks valitud kihelkonna pastoridest, kõrvalamet. Praast oli tavaline pastor. Patronaadiõigus- Pastori ametisse nimetamise õigus. Oli seotud konkreetse rüütlimõisaga, kus valdaja või omanik võis määrata, kes pastor olema saab. Kandidaat pidi olema ülikooli haridusega. Martin Luther- Jumala teenistus peab olema rahva keelne.
vigastustega luustikke, nt kiviga pähe, jalaluu murrud. Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed. Kromanjoonlased Euroopas 40 000 aastat tagasi, elasid 10 000 aastat neandertaallastega kõrvuti. Kromanjoonlaste tööriistade arv 3-4 korda suurem kui neandertaallastel. Tegid pisiskulptuure.
Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla, sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine. 18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid sisse rändanud kuskilt saksa aladelt ja tulnud siia leiba teenima Pietism- sai alguse saksa aladel 1670nendatel. Tegu radikaalse uuenemisliikumistega (lutherluse üks vorm). Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt, see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga muutus
Etendus kestis kümme tundi järjest. Tsaari juuresolekul ei tohtinud keegi istuda. Vaimulikud olid sellega harjunud, aga ilmalikkudele oli see raske katsumus. Nende jaoks oli tegemist kultuurilise sokiga. See etendus toimus saksa keeles. Kõige olulisem takistus oli ikkagi see, et kuidas võis aru saada, et tavakodanikud muutusid piiblitegelasteks. See oli muidugi väga uudne. Kostüümid olid naturalistlikud. Etendus meeldis publikule ja tsaarile. Plaanitud oli veel mitu etendust. Pastorile tehti ettepanek õpetada ka vene soost näitlejaid. Järgmised etendused toimusid juba vene keeles. See oli raskeks ülesandeks nii tõlkijatele kui ka näitlejatele. Pastor ja tsaar surid ühel aastal 1676. Siiski toimusid pärast seda mõned etendused. Järgmine samm oli juba Peeter I poolt ta kutsus Euroopast Moskvasse rändtrupi. See oli vaene ja provintslik rändtrupp, mis ei teinud mingit suurt kunsti. Siiski oli Peeter väga vaimustatud ning tahtis Vm-le juurutada teatrikunsti
Saabub suur katastroof 1707.-1708. aastal küüditamise näol. Peeter I korraldusel saadetakse valdav osa Tartu elanikkonnast Venemaale. Peetril oli hirm, et rootslased keeravad Poolast tagasi ja tulevad oma Eesti- ja Liivimaa valdusi tagasi võtma. Kogu 19 sündmustik on väga hästi dokumenteeritud. Seda paljuski tänu toonasele Jaani kiriku pastorile Johann Heinrich Grotjahn. Ka ta ise deporteeriti. Pani kuupäevalise täpsusega inimeste arvud jms kõik kirja. Kogus andmeid ka pagenduses, lasi endale saata teateid sündide ja surmade jm kohta. 1. väljasaatmine 18.05.1707 saadeti Tartust Moskva lähistele kõik need, kes olid seotud rootsi garnisoniga, koos naiste, lastega, ka lesed, ka 50 käsitöölist ja 6 kaupmeest. Kõik koos perekondadega. Teele asus 273 inimest. Venemaal oli vajadus oskustööliste järele. Peeter vajas vastloodud
Kõik laulsid kaasa ja minu arvates oli Peter ainus, kel oli hea olla. Siis tõusis pastor Hobson pikkamisi ja pühalikult ja hakkas kõnelema. Ja samal silmapilgul algas keldris kõige kõledam kära. Kärategijaks oli ainult koer, aga ta tegi nii kanget müra ja see kestis nii kaua, et te ei oska arvata, missuguse näoga pastor seisis kirstu ees ja ootas. Oli päris piinlik ja keegi nähtavasti ei teadnud, mis teha. Kuid õige pea nägime, kuidas pikkade jalgadega surnumatja andis pastorile märku, nagu oleks ta öelda tahtnud: «Ärge muretsege, kohe korral dan selle asja!» Kummargil libises ta piki seina edasi, nii et ainult ta õlad paistsid üle inimeste peade. Nii ta hiilis edasi, aga kära ja müra muutus aina suuremaks. Viimaks, kui ta ümber poole toa oli libisenud, kadus ta keldrisse. Paari sekundi pärast kuuldus mürts ja siis lõpetas koer kisa paarikordse kõige imestusväärsema ulgumisega, ja kõik oli jälle surmvaikne ning pastor
annaabi.ee 
