okt.19 Kuuba karantiin (USA ület.) 62 poolt) 1947 - Raudne eesriie 28.okt.19 NL lõpetab Kuuba abist. 1949 62 märts Trumani dokriin 1959 - Kuuba kriis 1947 1962 märts Brüsseli pakt e. Lääneliit 1961 - Angoola partisani-ja 1948 1975 kodusõda veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda
eelkõige süütutele tsiviilisikutele. See maal on saanud monumetaalse staatuse, olles igaveseks meeldetuletuseks sõja tragöödiast, sõja- vastasuse ja rahu sümbol. Peale valmimist hakati näidati seda maali üle- maailma, mis aitas tuua rahvusvahelist tähelepanu Hispaania kodusõjale, mis omakorda aitas kaasa sõja lõpetamisele. Kuna poliitika (sh sõdade ja valitsuse) kritiseerimine selgesti äratuntavate illustratsioonidega oleks olnud kahe teraga mõõk ja igasugune partisani tegevus surmaga karistatav, siis oli vaja kasutada sümboleid. Kujutuatud nutvad, karjuvad ja moonutatud inimesed tekitavad emotsionaalset ja moraalset nõrdimust olenemata vaataja taustast. Selle maali avaldaminie Hispaania Pavilionis tekitas veelgi rohkem viha ja vastuhakku natsidele ja Hispaania valitsusele. Aga kuna sellel puudus igasugune otsene viitamine natsidele kui põhilistele süüdlastele, siis pääses Picasso ka partisani süüdustustest.
Lapssõdurid Paide Gümnaasium Merlin Kitsingi · Alates 1990.aastast on maailmas puhkenud rohkem kui sada relvastatud konflikti. · Miljonid inimesed on surnud ning jäänud peavarjuta. · Üheks kõige süngemaks uute sõjakonfliktide tunnusjooneks on tõsiasi, et mitmesugustes partisani- ja paramilitaarsetes formeeringutes kannavad täiskasvanutega kõrvuti relvi ning löövad lahingutes kaasa ka lapsed. · Sõjandusekspertide hinnangul osales 2000.aasta seisuga 300 000 last 36 erinevas sõjalises konfliktis Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Ameerikas. · Kambodza konfliktis haavata saanud sõduritest oli iga viies 10-14aastane. · See on uus Trend. Lapsed on meie tulevik sõjatandril. Lapssõduritele on osalemine
Teine maailmasõda. Tööleht Magnus Kruusing 9d Kirjuta õige mõiste. 1. Austria liitumine Saksamaaga Ansluss 2. Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Koonduslaager 3. Sõjaline vastupanu vallutajate tagalas Partisani sõda 4. Läänerindel sügisest 1939 kevadeni 1940 valitsenud tegevusetu vastuseis inglasteprantslaste ja sakslaste vahel Kummaline sõda 29. septembril 1938. aastal kirjutasid Chamberlain, Daladier, Hitler ja Mussolini alla kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa
toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, kogus jõudu demok. liikumine varsti sai vabariik tehnika konveier toot. 1. lend vennad zeppelinid tsepeliiniga, wrighti lennuk
Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent Eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu. Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenud ning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon leitnant O. Sternbeck. Paju lahing
· Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad. · Vabariigid eriti Nasseri-Egiptus, Süüria olid rohkem NSV Liidu meelsed, kuningriigid nagu Saudi-Araabia on eelistanud koostööd lääneriikide eriti USAga. · Araabiamaid ühendas omavahel ka vastaseis Iisraeliga, kuna nad jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Araabia maade vastasseis Iisraeliga · Palestiina põgenike organisatsioonid koondusid 1964.a. Palestiina Vabastusorganisatsiooniks, mille juhiks sai Yassir Arafat. · PVO võitlusmeetodiks jäi terror. · Palestiina küsimus liitis Araabiamaid, kelle eneseteadvus tõusis tänu nendel aladel leiduvale naftale. · 1961.a. moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC, milles juhtiv roll oli araablastel.
Kujutatakse sõja hävitavat mõju, aga ka armastust sõja ajal. Peategelane pole täiuslik sõjakanelane, vaid inimene oma nõrkustega. Romaan ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940) Hispaania kodusõda (1936-39)- Franco sai sellega võimule ja kehtestati diktatuur. Peategelane Robert Jordan, on vabatahtlikuna läinud sõtta ja võitleb vabariiklaste poolel Franco reziimi vastu.Ta ühineb partisanide salgaga. Tema ülesanne on õhku lasta sild. Kujutatakse ka tema ja partisani neiu Maria vahelist armastust. Kahjuks nende plaan reedetakse ja peategelane saab haavata ja jääb ohvrimeelselt teistest maha, et tulistada läheneva vastase pihta ja sureb. Ta leiab, et on selle kolme päevaga rohkem elanud kui mõni teine 70 aastaga ja tema võitlus ei olnud asjatu, sest ta võitles õigluse nimel.Pealkiri tähendab seda, et iga inimelu on väärtuslik, igaühe surm teeb maailma vaesemaks. Jutustus ,,Vanamees ja meri" (1952)
Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline. Nende käes olid kindlustatud punktid ja ümberringi tegutsesid kõikvõimalikud partisani salgad. Üks kuulsamaid nendest tegutses Ivo Schenkenbergi käe all, oli moodustatud Tallinna Rae soovil linarahvast. 1579 algas sõja viimane etapp. Poola uus kuningas vallutas järjest venelastele kuulunud linnu ning Riia. Samal ajal vallutasid Rootsi väed Põhja-Eestit. 1582 Poola ja Venemaa vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, millega Venemaa valdused Liivimaal läksid Poolale. 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi
Kapitulatsioon, Kpituleerimine- tingimusteta allaandmine. ISIKUD: Petain- Pr. Riigipea aastail 1940-1944 / Zukov- NSVL-i vägede ülemjuhataja idarindel / Rommel- juhatas 1940-43 saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati kõrberebaseks. / Eisenhower- avas Normandias Teise Rinde, liitlasvägede ülemjuhataja / Paulus- Saksa ülemjuhataja Stalingradis / Tito- kommunistlike vaadetega Serbia partisani liikumise juht. Sõja põhjused: Poliitilised rahulolematus Versaille süsteemiga, rahvasteliidu nõrkus, diktatuuride sõjakus, läänerinde lepitus poliitika. Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept
osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a kuulutas Iisrael Lääne-Jeruusalemma oma pealinnaks. Iisrael oli selle sõja võitja. Paljud araabia pagulased asusid põgenikelaagritesse Gaza sektoris ja Jordani läänekaldal. Araabiamaad ei leppinud kaotusega ja jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Korea sõda 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a
polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma
USA mööda 17. paralleeli vs. Vietnami DV. Lõuna- hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka kaheks: põhjas Vietnamis algas Vietnami DV teised Aasia riigid (Kennedy paindliku kommunistlik Vietnami toetatud partisani sõda. DV-d reageerimise poliitika). DV ja lõunas USA- toetas NSVL. Lõuna-Vietnam 1964. sõjaline sekkumine USA poolt Vietnamis meelne Vietnami ei suutnud üksi kom. toimuvasse. Vietkongidest ei suudetud jagu
ÜRO läks oma vägedega sisse(kindral MacArthur). Põhja-Korea taganes. ÜRO-le tuli kallale Hiina. Lõpuks sõlmiti vaherahu. Korea jäi endiselt jagatuks. Kuuba kriis: 1962, Fidel Castro haaras 1959 võimu ja kehtestas diktatuuri. NSVL tarnis Kuubasse rakette. USA sai rakettidest teada ning kehtestas blokaadi. NSVL andis järgi ja Hrustsov lubas raketibaasid eemaldada. Vietnami sõda:1946-1954 Indo-Hiina sõda, Tekib 2 Vietnami. Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism. 7) Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed)
edasi viia, kuid tagajärjeks olid ainult surnud oma poolel. Lõpuks saabusid appi ka soomlased, kes samuti said suuri kaotusi ja olid sunnitud taganema. III roodu olukord hakkas muutuma juba lootusetuks, sest jõud vähenes ja ka laskemoon. I rood oli Kamatsi talust õlekuhjadeni tõmbunud ja jäi nüüd leitnant Soodla käsutusse kuna nende endi ülem leitnant Piip oli raskesti haavata saanud. Kui vaenlane mõisast välja rünnakule tormas oli tema vastas ainult 60 partisani, kes ei mõelnudki taganeda vaid võtsid vaenlase ägeda tule alla. Siiski lähenesid vaenlaste read järjekindlalt õle-kuhjadele, siis aga nägid partisanid soomlasi punastele Valga maantee poolt kallale tungimas ja kaotustest hoolimata lähenemas. Koos löödi vaenlane lõplikult Paju Mõisast välja. Selles lahingus kaotasid partisanid üle 100 ja soomlased umbes 80 meest. Kaotused olid küll suhteliselt suured, kuid veel suurem oli võit, eriti moraalne
USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid)
Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu.17 Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenud ning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon leitnant O. Sternbeck.18 -8- Paju lahing19
mõisa kõrvalolevalt raudteelt enamlasi oma tulega hästi katta. Eestlaste soomusrong lahingus osaleda ei saanud, sest Pajust umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool oli purustatud Tõlliste raudteesild (pildil). Olev Tederi hinnangul oli Eesti poole võimalused Valga vallutamiseks olid ülisoodsad, polkovnik Kalmi käsutada oli 2421 meest, sealhulgas soomlaste I ja II pataljonis kokku 1445 meest ja neile lisaks kapten Partsi andmeil 600 soomusronglast ja 376 partisani. Aktiivsesse võitlusse suunas Kalm aga vaid 28% koosseisust. Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti pealetungiga ootama, kuniks saab parandatud Tõlliste sild (pildil) ning saabub tugi soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada.
Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Raketisaluudi saatel heiskavad sümboolse võidulipu Karl Õunap ja hukkunud partisani isa Ivvo Ama. Siidne lõpp lööb tuules lehvima ja kõlavad pidulikud riigihümni helid. See oli ammu ... Need mälestused Kõpu valla koolidest ja koolielust on Kõpu inimestelt kogunud ja kirja pannud Ants Vihman 1926 aasta suvel. Tõnis Jürisson (86), sünd 1840 a. Upsil, isatalus. Ainult 4 aastat mujal, muidu kõik aeg Kõpus elanud. Elab Puna kõrtsis. "Tipu kool avati endises kõrtsis 35 a. tagasi umbes. Supsi ehitati kohe umbes 40 a. tagasi koolimaja
Moskvasse · 1917. aasta detsembris asus teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni · 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt · Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset · 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht
aastal toimus Nõukogude Liidu pealetung Valgevene rindel, mis viis ka Leedu hõivamiseni. Leedu vallutus lõppes 1945. aastal Klaipeda piirkonna liitmisega Leedu NSV-ga, mille pindala kasvas. Leedu elanikkond oli suuresti vähenenud. Klaipeda hõivamisel osales Nõukogude Armee 16. Leedu diviis (50 000 leedu meest). 1944. aastal Leedu juhtimist teostas ÜK(b)P KK Leedu büroo Moskvas eesotsas Mihhail Susloviga - Leedu võimu kõrgeim instants. 1944. aastal tapeti 2000 leedu partisani ja üle 5000 arreteeriti. Moodustati SARK, mille eesmärk oli võidelda partisanide vastu - Suurimad salgad purustati. Mihhail Suslov palus L. Berialt, et saadetakse täiendavad SARK jõud (9 polku). 1945. aastal mõisteti sõjatribunali alusel süüdi 8500 inimest, kellest 500 maha lasti. Leedu inimkaotused- Enne II MS Leedus elas 2 900 000 inimest, 1945. aastaks Leedus elas 2 400 000 inimest. Nõukogude Liit küüditas: 85 000 inimest, mobiliseeris: 60 000, evakueeris: 20 000
1957 august NL katsetas esimest korda kontinentidevahelist raketti 4. oktoober NL lennutas kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase Sputniku Eisenhoweri doktriin. Rooma lepingute allakirjutamine: ESTÜ kõrvale luuakse Aatomienergia ühendus (Euratom) ja Euroopa Majandusühendus (EMÜ e. ühisturg) teine samm eurointegratsioonis -------------------------------------------------------------------------------- 1958 Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle. Lõppes Kuuba partisani sõda Berliini II kriisi algus Rooma lepingud jõustuvad -------------------------------------------------------------------------------- 1959 Kuuba revolutsioon- Fidel Castro võimule tulek Eestis algab üleminek kohustuslikuke 8-klassilisele haridusele -------------------------------------------------------------------------------- 1960 . Afrika aasta: enamik Aafrika riike iseseisvub . Prantsusmaast saab tuumariik . luuakse OECD (G-24)
takistuseks. See muidugi ei seganud punaste aktsiooni ööseti, kuna meie ei saanud liiga väikese üksuse tõttu postist välja minna. 25. jaanuaril sattus üks meie igapäevastest patrullidest terroristide tule alla ja seda ainult paarsada meetrit postist eemal asuvas dzunglis. Kui ma jõudsin ühe leeginäri ja mõne partisaniga neile appi, oli juba liiga hilja. Patrulli juht, prantslasest esimese klassi leegionär oli kohe surma saanud, teine leeginär ja 3 partisani olid haavatud. Tänu meie vaheletulekulo saime kõik haavatud ja langenu posti tagasi tuua. Neid rünnanud terroristide salk läks jooksu. Varustuse osas kaotasime ainult ühe vana püssiloksu. See vahejuhtum tõi mulle autasuks prantsuse sõjaristi (Croix de Guerre). 1947.a. aprillikuul sain esimese pikema (2 nädalat) puhkuse Kambodzasse, Siiami lahe rannal asuvases suvituskohta Keppi. Tookord valitses Kambodzas veel täielik rahu ja khmeerid ei
endised kolonisaatorid- Prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulutasid vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh'iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid Inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus läks üle partisani taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kinnitamiseks nõustusid Prantslased Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, suurbritannia ja ka mitu nende liitlast. Rantslased üritasid kuni 1945a sundida Põhja-Vietnami alistuda. Kuid siis piirasid vietnamlased Prantsuse väed umber ning sundisid kapituleeruma. Läbirääkimisel lepiti kokku Vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja
1958a nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid SDVd. Pinge kestis kuni 13 aug 1961, kui NSVL ja SDV rajasid nn Berliini müüri. Läbikäimine ida- ja läänesakslaste vahel muutus võimatuks. Kahe Saksamaa piirile ehitati piiritõkete vöönd. 9 nov. 1989 murdis rahvas üle ja läbi Berliini müüri, Saksamaa taasühines 3. Okt. 1990a. Kuuba ehk Kariibi kriis 1950ndate aastate lõpus toimus Kuubal partisani sõda USAga seotud diktaatori Batista vastu. Võitlust juhtis Fidel Castro Ruz, kes sai jaanuaris 1959a võimule. Tuginedes ületõusu armeele koondas Castro kogu võimu enda kätte. Valimisi ei korraldatud, sest Castro teadvat kõige paremini milline peab ühiskond olema. 1960a. teatas USA, et ei osta enam Kuubalt suhkrut. Castro riigistas USA kapitalile kuulunud ettevõtted. Diplomaatilised suhted USAga katkesid. Tihenesid Kuuba suhted NSV liiduga, mis ostis suhkru ära
3. J. Kennedy 1961-63; demokraatliku partei esindaja. Saamine oli napp, vastaseks oli Nixon. Välispoliitikas: 1961 üritati Castrot kukutada, seda operatsiooni nimetati Sigadelahe operatsiooniks; Kolmas Berliini kriis: Berliini müüri ehitamine; Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962. aastal, suurem konflikt hoiti ära. Kuulub ka idee lokaalsetest sõdadest: USA on valmis pidama ühte võikest ja kaht keskmist sõda nende vastu, kes partisani võitluse abil üritavad võimu haarata. Piirkonnana pidas silmas Aasiat, Indo-Hiinat. Suunatud nende sündmuste vastu. Tegemist oli majandusbuumiga: langetati makse, tulu tõusis ja ostuvõime suurenes. Ettevõtted said tootmisega tegeleda. Kennedy tapeti ja selle kohta on palju teooriaid. 4. L. Johnson 1963-69; demokraatliku partei esindaja. Alustati Vietnami sõda ja toimus ka Paha kevad, millele USA eriti ei reageerinud
Aastail 1948-1949 tuli vastuolul loodid iisraeli riigil tõrjuda viie naaberriigi agressiooni. Selle sõja käigus hõivas iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina-Araabia riigi teritooriumist. 700 000 palestiinlast põgenesid maalt, tekkisid tohutud põgenike laagrid, kuhu järgnenud sõjad lisasid aina uusi asukaid. Ja kus noored kasvasid üles Iisraeli ja juutide vihkamise vaimus. Araabia maad ei tahtnud kaotusega lepida ja jätkasid ka edaspidi palestiinlaste Partisani ja terrori tegemise toetamist. Ennast ümberpiiratuna tundev iisrael aga pidas end õigustatuks andma vajadusel naabritele prementiivseid lööke. Araabia maadest palju väiksem ja vähema rahva arvuga Iisrael muutus üheks enim militariseeritud riigiks maailmas, kus nt. sõjaväe kohustus laieneb ka neidudele. Kogu maailmas asus aina enam juute ümber Iisraeli. Juudi riiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas.
Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega. 1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga moskva vasall riigina liivimaa kuningriigi. Keskuseks sai põltsamaa ja magnusest liivima kuningas. Magnus alustas koos vene vägedega tlna piiramist. Mis lõppes 1571. 1576- tlna talupoegadest ja linna rahvast moodustati 400 liikmest partisani salk, ivo shenkenbergi juhtimisel. 1577- ivan julm saabus vägedega liivimaale ja algas tlna teist piiramist. Kestis 7 nädalat ja ei õnnestunud. Hävitati pirita klooster. Venelased hõivasid põltsamaa ja magnus põgenes kuramaale. Venelaste võim kehtis mandri eesti kindlustatud punktides va tln. Ja teistes kohtades sõda vms. 1579- algas sõja lõpu etapp sõtta sekkus poola uus kuningas stefan batory ja valutas osa venelaste linna ja riia. Sammal ajal alustasid pealetungi rootsi väed
Sõda oli äritehing, noored aga surid. Peategelane on Ludwig. Kohanesid vaid üksikud, paljud tapsid end ära v läksid hulluks. R eitab täielikult tagasitulemise võimalust, ka Ludwig tappis ennast. "Aeg antud elda, aeg antud surra" ('54). Tegevus II MS ajal. Peategelane Ernst Grauber. Vaevab süütunne tapetute pärast. Terve romaani vältel otsib teed, kuidas oma süüd heastada. Valvab vangistatud vene partisane, laseb ühe partisani vabaks, aga see laseb kohe, kui vabaks saanud, Ernsti maha (raamatu lõpus). Selle raamatu järgi tehti film, kus R ise mängis ühte õpetajat. 2) Emigratsioon. "Armasta oma ligimest" ('40) räägib neist inimestest, kes pidid '33 Saksamaalt lahkuma, kui Hitler võimule tuli. Peavad üha põgenema, pole täisväärtuslikud inimesed. On "nagu laibad puhkusel". Peategelane Josef Steiner, olnud sõjas ja rindel
annaabi.ee 
