Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus )
Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 19921995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
Neegritega seonduvad probleemid? Miks võis USA majanduspoliitikad nimetada liberaalseks? - Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. *Töölisliikumine 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (e proletariaat). Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine. Töölisliikumise peamisteks vormideks olid: - streigid ja meeleavaldused. - töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). - kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Inimõigused ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele. 14. Millised vastuolud olid iseloomulikud 20. saj alguse Venemaale? Milles avaldus
Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks. Riiki iseloomustasid suured kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel, mis andis tugeva kandepinna Leiboristliku Partei tekkele. Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20. sajandi künnisel väitsid paljud Inglise poliitikud ja majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes
Münchenis (õlleputs). · Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. 2.2. Hitleri võimuletulek: (Vt. ka õpik lk.130-133) · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused taastada Saksamaa sõjaline võimsus saksa rahvuse (aaria rassi) üleolekust · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a
välispoliitilisi tagasilööke ning sisepoliitilisi probleeme. Segases situatsioonis üritasid äärmuslased sooritada mitmeid võimuhaaramise katseid, kuid võimudel õnnestus need esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. 1929. aastal puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning äärmusparteide populaarsus hakkas taas kasvama.1920-ndate aastate teisel poolel oli parlamentaarsel teel võimule pääsemiseks suuna võtnud NSDAP (Natsionalistlik Saksa Töölispartei). See oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidu A. Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik. Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid. Lubati tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. Lubati ümber vaadata
165-169. SKP võimuhaaramise katsetest Üldajalugu X klassile; lk.165-166. NSDAP õlleputsist Üldajalugu X klassile; lk.167-168. II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal 2.1. Hitleri võimuletulek · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda. · Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. taastada Saksamaa sõjaline võimsus. saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P
Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). D) kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). 1.4. Rahvusküsimuse teravnemine: · Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa
Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada haridusküsimuste, hoolekande, ühiskondlike tööde ja investeeringute üle. 1.4 Poliitika Belgia on olnud konstitutsiooniline monarhia juba 1930. aastast saadik. Kuningasse ja kuninglikku perekonda suhtutakse üldiselt suure austusega, seega tuleks arvamused Belgia kuningakoja kohta hoida minimaalsetena. Siin on parlamentaarsel süsteemil põhinev kahekojaline seadusandlik organ. Peaminister saadikutekoja enamuses oleva partei esindajana juhib valitsust. 4 Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister. Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada
Suurbritannia huvitus Egiptusest, Inglismaa aga Marokost. Iseloomusta Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria-Ungari, Saksamaa ja USA sise-ja välispoliitikat, majandust enne Esimest Maailmasõda. Inglismaa: 20. Sajandi algul oli Inglismaa tüüpiline koloniaalsuurriik. Seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui mujal Euroopas. Kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel olid suured. 1900 loodi Leiboristlik Partei (tööerakond), mis soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. Inglise-Buuri sõda õõnestas konservatiivide poliitilisi positsioone. 1906 pääses võimule Liberaalse Partei valitsus, mis püüdis leida kompromisse tülides teiste riikidega. 1911 anti Iirimaale autonoomia. Sisepoliitikas kuulustasid liberaalid sõja vaesusele. 1909 esitas valitsus parlamentile nn revolutsioonilise eelarve. Revolutsioonilisus väljendus selles, et see nägi ette suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist
Võimudel õnnestus äärmuslased esialgu maha suruda ja Saksamaa demokraatlikku arengut jätkata. Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. · Hitleri võimuletulek: 1929 USA-s puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natside, kommunistide) populaarsus. NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: · lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; · vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; · saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. 1933 algul sai Hitler
see tähendas Euroopas elava 11 miiljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, kujunesid tapapaikadeks. II Saksamaa Hitleri diktatuuri ajal 2.1. Hitleri võimuletulek · 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda. · Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: o lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. o vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. o taastada Saksamaa sõjaline võimsus. o saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
Majandusolude paranedes äärmuslaste populaarsus vähenes. 2.2.2.Hitleri võimuletulek: 1929 USA-s puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natside, kommunistide) populaarsus. NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri ja NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: - lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus; - vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus; - saksa rahvuse (aaria rassi) üleoleku propageerimine. 1932 valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
Liidunõukogusse kuulusid Marju Lauristin ja Vello Vare. Hääletamises osales 400 saadikut. Mõlemas kojas loeti seadus vastuvõetuks, kui seda toetab vähemalt 136 rahvaesindajat. 27. novembril hääletuse tulemusena seaduse poolt hääletas 159 saadikut, minimaalselt vajalik arv oli 136, Liidunõukogus, kus vajalik häälte arv oli samamoodi 136, mille poolt oli vaid 137 saadikut. R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989): ,,Kogu maailm nägi, et meie püüdsime saavutada võitu jällegi parlamentaarsel teel. Nähti, et pidasime seda võitlust koos Gorbatsovi pooldajatega konservatiivsete jõudude vastu." Nüüdsest andis seadus Eestile vabad käed üleminekuks oma rahale. Turustusdirektor John Burbidge-King ütleb R. Otsasonile saadetud kirjas N Liidu Ülemnõukogus vastu võetud Baltikumi isemajandamise seaduse kohta: ,,See seadus oli eelduseks, et firma Thomas De La Rue paberrahade trükiosakond hakkas põhjalikult
Tööpartei (NSDAP)- 1923. aastal Münchenis (õlleputs). 2. Hitleri võimuletulek: · 1929. aastal puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920ndate aastate teisel poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri/NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadused tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus, vaadata ümber Esimese maailmasõja rahulepingu tingimused, taastada Saksamaa sõjaline võimsus, saksa rahvuse (aaria rassi) üleolekust (hümnis: ,, Saksamaa, Saksamaa üle kõige...") · 1932. aastal valimiste järel sai NSDAPst Riigipäeva suurim erakond.; 1933. aastal sai A. Hitler Saksamaa
Kommentaarid esindatuse kohta: Ilma riigita pole demokraatia võimalik. Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus. Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi. Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt. EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte-majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides. Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega. Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu. Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil. Kommentaarid avaliku ruumi ja demokraatliku kultuuri kohta Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke..
) parlamentaarsed vabariigid rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud. Kogu võim kuulub parlamendile. Eesti on klassikaline parlamentaarne vabariik. *parlamentarism riigiülesehitus kus kogu võim kuulub parlamendile. presidiaalvabariik presidendi õigused suuremad. president määrab ametisse ka valitsuse. Venemaa, Prantsusmaa. Mõlemad RIIGI tüübid omavad puudusi, kuid neil on ka positiivseid jooni. võim on parlamentaarsel riigil rohkem kollektiivne. aga häda tekib kohe sellest aga pange tähele et hajutab vastutust. Parlamentaarsetel riikidel on keeruline langetada kiireid otsuseid. parlamentaarse vabariigi töökindlus on väike Presidentiaal riik on paremini juhitav. ja kriisiolukorras töötab paremini kui parlamentaarne riik. aga oht on et ühe inimese kätte antakse liiga suur võim Riike liigitatakse veel poliitilise reziimi järgi. see näitab kuidas antud riigis on reaalselt
jurisdiktsiooni all. 13 · Järelevalve teostab Euroopa Inimõiguste Kohus (varasemalt ka komisjon). · Iga riigi kohta on üks kohtunik. Tegemist esindatuse printsiibiga. · Kohtunikud valitakse 6-ks aastaks riikide poolt esitatud kandidaatide seast Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. Seega ei vali riigid, vaid üksnes esitavad kandidaate. Euroopa Ühenduse Kohtu puhul on vastupidi, riik valib, nõukogu kinnitab. · Kohtunikke võib tagasi valida. · Konventsiooni osapooled tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ning võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled. Mitte nagu Aafrikas, et oled osapool, aga pole nõus, et sinu vastu esitatakse kaebus.
EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit. Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks. Riiki iseloomustasid suured kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel, mis andis tugeva kandepinna Leiboristliku Partei tekkele. Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20. sajandi künnisel väitsid paljud Inglise poliitikud ja majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes
Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on jagatud suveräänsusega. On ka riike, kus faktiline suveräänsus on riigiväliste institutsioonide käes, nt kapitali omanike. Lääne demokraatiad põhinevad peamiselt parlamentaarsel suveräänsusel. See sai alguse Inglismaalt (16. saj esiplaanil konstitutsiooniline riik). Parlamentarism on Põhjamaades, Belgias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaa, Kreekas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias jne. Monarh on paljudes riikides vaid rahvuse sümbol, kehastab rahvuse ühtsust (nt Jaapanis keiser). Presidentaalse riigi puhul teostab parlament suveräänset riigivõimu koos presidendiga.
-‐ konventsiooni ja selle protokolle tõlgendab ning nende alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Inimõiguste Kohus -‐ selle koosseisu kuulub iga riigi kohta üks kohtunik: § kes valitakse riigi esitatud kolme kandidaadi seast kuueks aastaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel § keda võib tagasi valida -‐ riigid tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ja võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled -‐ kohtusse saab kaebuse esitada: § üks riik teise riigi vastu
Kommentaarid esindatuse kohta: Ilma riigita pole demokraatia võimalik. Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus. Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi. Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt. EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte- majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides. Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega. Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu. Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil. Kommentaarid avaliku ruumi ja demokraatliku kultuuri kohta Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke..
Vabariigi Valitsusele? Valitsemine ja haldus. Täidesaatev riigivõim on üks kolmest iseseisvast riigi põhifunktsioonist. Mõiste täidesaatev riigivõim hõlmab: seaduste täitmist ja rakendamist, ühiskondliku elu erinevatesse valdkondadesse kuuluvate muude ülesannet täitmist, piiratud ulatusega õigusloomet ja õigusemõistmist (s.o. Vabariigi Valitsuse määrustega seaduste täpsustamine ja konkretiseerimine). Vabariigi Valitsue ja Riigikogu suhted rajanevad parlamentaarsel valitsemissüsteemil. Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja kannab vastavalt PS-le nimetust Vabariigi Valitsus. Vabriigi valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelvalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu üle, selles osas piirdub valitsuse pädevus üksnes valitsusasutustega. Täidesaatev võim koosneb kahest erinevast funtsioonist: valitsemine ja haldus. Valitsemine s.o
annaabi.ee 
