Inglise park (0)

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre.................................................

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

20

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Aed kujundati barokselt. Lõunas paiknes orangerie, põhjas Neptunuse bassein. Vahele rajati lai trepp. Tekkis korrapärane lai madalaks pügatud ornament. Moodustus broderiipartett. Väga olulisel kohal oli sümmeetrilisus. Lossi kompleksi keskelt läheb läbi peatelg. Peateljel paikneb ka 1560 meetri pikkune peakanal. Apollo bassein asub kogu aega hõlmava telg-, radiaal- ja tähtsüsteemi keskel. Kanaliga ristub lühike kanal. Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve.

Arhdektuuri ajalugu

9

docx

18 saj. Kunst

Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

- rahujumalanna * „Leukippose tütarde röövimine“ - Leukippos - Messeenia kuningas ● ANTHONIS van DYCK [deik]– 17. Sajandi üks kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja (inimese tähtsus, võimukus, suursugusus, toretsev riietus ja aumärgid, luksuslik interjöör), avab siiski hingeelu, ei rõhuta ümbrust liialt; poos vaba ja juhuslik, käte kujund ja asend iseloomustamiseks * Inglise kuningas Charles I portree - töötas Inglismaal ja maalis kuningast portreesid Banqueting Housi * „Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem“ ✱ Flandrias oli ka kunstnike, kes viljelesid olustikulist teemat rahvalikus naturalistlikus laadis ● JAKOB JORDAENS – rahvalik, naturalistlik laad; kujutas talupoegi  pidutsemas ja söömas (kõrtsistseenid, logelevad kaklevad talupojad

Kategoriseerimata

20

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) ­ varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik ­ St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid, lõi 54 uut kirikut.

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)