Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus
; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke
; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari
A oranz, punane B oranz, kollane C pruun, hall D pruun (kõige harvemini) Iga värv on jaotatud vastavalt kromaatsusele 90-95% hammastest on A tooni Värvi määramisel peaksime püüdma vaadata läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva) email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist.
➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja
Enameloblastid · Email (enamelum) on meie organismi kõige tugevam materjal · Email koosneb 96-97% ulatuses mineraalainetest - (Ca10(PO4)6(OH), mis on pakitud emaliprismadeks; iga emailiprisma ulatub läbi kogu emaili paksuse. · Enameloblastid degenereeruvad peale hamba lõikumist, peale seda emaili juurde ei sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis
Ductus parotideus ületab musculus masseteri, läbib selle eesserva - pars oralis et laryngea mitmekihiline lameepiteel juures musculus buccinatori ja avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba - submooskiht on tihenenud kohal papilla parotideal Lihaskest Seroosnääre Pikilihaskiht erandina seespool - Glandula submandibularis - musculus palatopharyngeus umbes 15g - musculus salpingopharyngeus
Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl.
tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg Sapi funktsioon: peensooles rasvade seedimise kergendamine Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge. Mao funktsioonid: maomahla tootmine; lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos
kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM) ● duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsalPAPILLA VATERI´ l avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha - nende poolt eritatav sapp ja pankreasenõresegunevad siin maost tulnud vedela toitkördiga. - Papilla vateri suudmes asub sulgurlihasM.SPHINCTER ODDI Duodeenumi Funktsioon:maost duodeenumisse jõudvas ühtlaselt vedelas, peenestatud ning segatud happelises toitkördis on valgud maomahlas sisalduvate ensüümide toimel juba osaliselt lõhustunud ja siin
). Peensoole väliskest: Kaksteistsõrmiksool on retroperitoneaalne (peritoneum katab vaid eespoolt), tühi- ja niudesool intraperitoneaalsed (peritoneum ümbritseb igast küljest). Duodeenum: Ca 25 cm pikk, paikneb hoburauakujuliselt ümber kõhunäärmepea. Eristatakse 4 osa: ülemine -, alanev -, alumine- ja ülenev osa. Seina ehitus: Vt! peensoole sein – kõik komponendid hästi arenenud! NB! Alaneva osa tagaseinal on pikikurd, millel paikneb suur kaksteistsõrmiku näsa (papilla duodeni major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi!
Seda on kirjeldatud kui ,,hambaproteeside väljanägemine" Olenemata nõusolekust literatuuriset hambaproteeside väljanägemine pole vastuvõetav, vanamad patsiendid võivad olla harjunud sellise välimusega.Samuti,kui hammaste väljanägemine on seotud vanemate inimeste välja nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist.
eemaldavad baktereid ja võõrkehi Sinusoidides on ka killer-rakud, mis hävitavad pahaloomulisi ja viirusi sisaldavaid rakke Detoksikatsioon ja toitainete säilimine toimub hepatotsüütides e. maksarakkudes Maksarakkude vahel on sapikapillaarid, kuhu koguneb maksarakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stimuleerib soole koletsüstokiniini (pankreosümiin) eritumist ja sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb
Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini, trijoodtüroniini, mis stimuleerivad ainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja närvisüsteemi erutatavust. Hormoonide üleproduktsioonil ilmnevad türeotoksikoosinähud, alaproduktsioonil kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9
tootmine Peensoole limaskesta ehitus: Rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud.Duodeenumi alguses pikkikurrud, Kurrud moodustunud limaskesta arvelt. Peensoole limaskest toodab soolenõret, ehk enteropeptidaasi. Soolemahla toodetakse 3L Kõhunääre- Pancreas-asub epigastrumis, ulatudes hüpokondoriumisse.Mao ja maksa vahel. Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba. Papilla vateri on ................................................................... Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L Maks- HEPAR kaalub 1.5kg, asub epigastrumi ülemises osas, diafragmakaare all, paremal pool. Ehituselt on ülemine pind kumer ja sobitub diafragmale, alumine pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole.
Õhuke, pehme plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemisele klaaskehale. Sisaldab valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne osa. KOLLATÄHN MACULA LUTEA - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras
Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired - Vasak neer - neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub - Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal Neerukoor – cortex renalis
bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18. Kõhunääre PANCREAS Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Ööpäev 1-2L 19. Maks lad. k. HEPAR Asend Paikneb vahelihase all. Kaal 1,5KG Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1. kaksteistsõrmiksool e. duodenum, kinnistita maole järgnev peensoole osa. On hoburaua kujuline u. 25 cm pikk, paikneb suuremalt osalt mediaantasapinnast paremal L 1-3 kõrgusel. Ümbritseb kõhunäärme pead. Duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal papilla Vateri , avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen. Duodeenumil on seedimises oluline osa, siin avaldavad toidukördile toimet kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda näärmete sekreet. Peale soolesekreedi toodetakse duodeenumis hormoone sekretiin, mis avaldab mõju pankreasele suurendades sekreedi
gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite
Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge.
¡chula! great! el cole middle school ser un lince to be very clever un(a) chaval(a) guy/girl llevarse un chasco to be disappointed un tío guy estar hasta la gorra to be fed up un ligue flirt ligar to flirt un empollón hard-worker estar hecho papilla to be sad un cabeza de chorlito scatterbrain estar hecho polvo to be tired un cabeza cuadrada stubborn estar mal del coco to be crazy un cara de mala leche mean look/face estar harto to be fed up 52 89. Aspects of Action To express an action that is planned (going to happen): ir a + infinitive. Voy a acostarme. I'm going to go to bed.
Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega
annaabi.ee 
