päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Pankrotiorganiteks on pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek ja kohus. Pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid teeb pankrotihaldur. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS § 541 lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib
või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Käsundiandja surm ja pankrot · Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. · Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. · Kui käsundusleping seoses käsundiandja surmaga või tema pankroti väljakuulutamisega lõpeb, loetakse see siiski kehtivaks kuni käsundisaaja käsundiandja surmast või tema pankroti väljakuulutamisest teada saab või peab teada saama. Käsundisaaja surm ja pankrot · Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. · Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti
Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja
et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Käsunduslepingupoole surma korral peavad tema pärijad sellest teisele lepingupoolele viivitamata teatama. Üle kolme kuulise lepingu korral kehtib ravikindlustus ja lõpeb kaks kuud peale lepingu lõppemist Puhkust ja puhkusetasusid ei maksta
võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust. Üldise kohtualluvuse mõiste TsMS § 79 ■ Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohtualluvus pankrotimenetluses ( TsMS §98¹) ■ Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. ■ Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. ■ Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Kohtukorraldus Eestis III RIIGIKOHUS – 3 kollegiumit: 1.Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium II RINGKONNAKOHUS(2) – 3 kollegiumit
toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga 4) juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid 5) võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras 6) võlgniku vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine 7) võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidulustamise tähtaja arvestamine peatub 8) kaasnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed 9) võlgnik on kohustatud haldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga
2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid
Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu hääletamise teel, seetõttu peab iga võlausaldaja seisma selle eest, et tema häälte arv oleks võimalikult suur. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega ning häälte arvu määrab haldur tema käsutuses olevate dokumentide (nõudeavaldused, võlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused häälte arvu üle lahendab samal koosolekul osalev kohtunik. Pankrotivaraga seonduvalt otsustatakse pankrotipesa vara müügi piirangud. Uurimisprintsiip ja selle kohaldamine vastavalt PankrS § 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus oma algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraladama selleks vajalike tõendite kogumise. Uurimispõhimõte eeldab, et asjaolud selgitatakse välja ja tõendeid kogutakse kohtu algatusel.
mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Käsundiandja surm ja pankrot Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga (632). Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Käsundisaaja surm ja pankrot 3 Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. (633) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. TÖÖVÕTULEPING Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
) 6. Pankroti väljakuulutamine, selle õiguslikud tagajärjed Pankroti väljakuulutamisega: 1) 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja
Kogu andmete põhjal koostab aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik,kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. 6.Toimkond,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda
24.Kohtutäitur, pankrotihaldur? Mõlemad kuuluvad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta. See koda on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutsevad kohtutäiturite seaduse alusel. Esimees Mati Kadak Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur
kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõestama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel moodustub võlgniku varast pankrotivara. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna, kes esindab võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsused,
Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik - Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
kokkulepitud ulatuses leping pankroti pankrot. tööd. väljakuulutamisega, Tasu ei ole võimalik Tööandjal võimalik välja arvatud juhul, kui vähendada ,kui pole ajutiselt töötaja töötasu käsunduslepingul ei ole kokku lepitud teisiti. ühepoolselt vähendada, seost pankrotivaraga. Majanduslike raskuste kuid mitte alla Vabariigi Kui käsundusleping korral tuleb sõlmida Valitsuse kehtestatud seoses käsundiandja uued kokulepped või töötasu alammäära. surmaga või tema alustada pankroti Töötasu vähendamine kuni pankroti menetlust kolmeks kuuks 12 kuu väljakuulutamisega
tööd. pankroti Tasu ei ole võimalik Tööandjal võimalik väljakuulutamisega, vähendada ,kui pole ajutiselt töötaja töötasu välja arvatud juhul, kui kokku lepitud teisiti. ühepoolselt vähendada, käsunduslepingul ei ole Majanduslike raskuste kuid mitte alla Vabariigi seost pankrotivaraga. korral tuleb sõlmida Valitsuse kehtestatud (3) Kui käsundusleping uued kokulepped või töötasu alammäära. seoses käsundiandja alustada pankroti Töötasu vähendamine kuni surmaga või tema menetlust kolmeks kuuks 12 kuu pankroti kohta. väljakuulutamisega lõpeb, loetakse see
10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed 1.8.1 Üldised tagajärjed. Tagajärjed toodud PankrS -s 35. Võlgniku vara muutub pankrotivaraks, võlgnik kaotab selle iseseisva käsutamise õiguse. Pankrotivara kuulub endiselt võlgnikule, aga ta on õigusteta omanik (käsutab pankrotihaldur). * Füüsilisest isikust võlgnik ei saa enam teha tehinguid pankrotivaraga. Juriidilisest isikust võlgnik ei saa teha üldse mingeid tehinguid. Kõikide nõuete sissenõutavuse tähtpäev loetakse saabunuks (kõik nõuded muutuvad sissenõutavaks). Nõuetele lõpetakse intressi ja viivise arvutamine. Märked registritesse * Äriregistrisse märge pankrotis * Kui on kinnisvara, siis kinnistusraamatusse vastavad keelumärked.
või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Käsundiandja surm ja pankrot Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga (632). Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Käsundisaaja surm ja pankrot Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. (633) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. TÖÖVÕTULEPING Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse
menetluse raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: a) Moodustub võlgniku varast pankrotivara b) Läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osalises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse c) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga d) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid e) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras f) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt g) Järgnevad muud pankrotiseadusest tulenevad tagajärjed 211. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse
nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine, nõuete kaitsmine, pankrotitoimkonna liikmete kasutamise otsustamine jt küsimused. Pankrotitoimkond: Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna, kes esindab võlausaldajate huve, valdab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 213.Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne, pankrotimenetlusest osavõtu kohustus, elukohast lahkumise keeld,. Kohtu korralduste mittetäitmise korral või seadusega sätetstatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kui võlgnik takistab pankrotimenetlust
üksnes kohtu kaudu. Pankrotihaldurile ei ole antud õigust tühistada abikaasade ühisvara jagamise kokkulepet vastava tahteavalduse tegemisega teisele abikaasale. Samuti ei saa pankrotihaldur sõlmida võlgniku asemel abieluvaralepingut. Kuigi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üldjuhul üle haldurile, ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid ning võib pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib võlgnikust abikaasa asemel sõlmida teise abikaasaga abieluvaralepingu, sest abieluvaralepingu peavad abikaasad isiklikult. 25 KOOSELU Mõiste Kooselu mitteabieluline kooselu, faktiline abielu ja vabaabielu, faktiline kooselu,
84. Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata? Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile 85. MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED? 40 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) Haldurile läheb ule võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 3) Fuusilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid 5) Võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras 6) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 86. Võlausaldaja kohustus esitada nõue. Kuidas see seaduse järgi toimub ja millised on selle nõude mittetäitmise tagajärjed? Võlausaldajad peavad ise hoolitsema, et nende nõuded oleks esitatud tähtaegselt.
Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud 96 õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Tuleb esitada pankrotiavaldus. Seda kas võlausaldaja või võlgnik 269
§ 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Määratletuse printsiip. Avalikkuse printsiipi
pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ja kohalik omavalitsus. Pankrotivõlausaldajaks on isik kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 265. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? Pankrotiorganid: pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek, kohus. Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja, tema teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus. Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve, võlausaldajad (võlausaldajate üldkoosolek) on valinud pankrotitoimkonna, pankrotitoimkond kontrollib halduri tegevust. Võlausaldajate üldkoosolek koosneb võlausaldajatest või nende esindajatest. Võlausaldajate üldkoosolek kinnitab halduri, pankrotitoimkonna, otsustab kas võlgnik saab tegevust jätkata või tuleb