m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja
madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad
kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähenemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus
Nii nagu voortele, on ka põhiliste mullaliikide levikule omane loode-kagusuunaline vöötmelisus. Nii katavad tasasemaid voorelagesid ning moreentasandikke leetunud kamarmullad, mis on nõrgalt või keskmiselt leetunud. Laugetel voorenõlvadel levivad ribadena leostunud ja leetunud kamar – karbonaatmullad. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) (Remmel 1978). 3.6 Kliima Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Seega Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimat. Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel
kanda. Taimkatte väike osakaal- taimkate kaitseks muldi paduvihmade käest, ning vesi ei suudaks mulda ära kanda. Inimesed aga hävitavad aina enam taimkatet, seetõttu on ka erosioon suurenenud. Põllu kündmine, kui see on liiga märg- märg muld ei ole raskusele vastupidamiseks piisavalt tugev ja see põhjustab tihenemist. Eestis on vee- erosiooni rohkem kõrgustike aladel lõuna-eestis. Eriti kagu-eestis- Pandiveres ja Vooremaal. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 3. TAGAJÄRJED Mulla hävimine- Inimesed niisutavad, kuivendavad, väetavad muldi- seeläbi võib tekkida erosioon, mis omakorda põhjustab muldade kõrbestumist Mullaviljakuse langemine- Sest tuul või vesi kannavad mullast mineraalse osa ära, seeläbi kaotab muld viljakuse.
loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik
Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000 70
Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge. Vooremaa • Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Vooremaa • Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. • Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. • Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Vooremaa • Vooremaal on lume paksused erinevad. Vahepeal on voored tipust lumevabad, kuid voortevahelistesse vagudesse kuhjub lund lausa mitme meetri paksuselt. Vooremaa • Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest. • Mullad on valdavalt saviliivmullad. • Vooremaa mullad kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti
15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest kagupoolsem Pataste soo (Arold 2008). 6 3.5. Kliima Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Kui vihmapilv tuleb lõunast või edelast, siis voore kirdejalamil tavaliselt vihma ei saja (mägi ajavat pilved lõhki). Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab
paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva, Viru, Viljandi, Jõgeva ja Tartumaal. Need ongi
vaid 2-5m paksune moreenkate. Pandivere on lausikkõrgustik, mis tähendab, et valdavalt on tegemist nõrgalt lainja moreentasandikuga, millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja lõuna osas ka voori. Kõrgustiku kõrgeim pinnavorm on Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutkõrgus 166 m; põhja pool asuvad Kellavere ja Ebavere mägi. Kõrgustiku keskkossa on lõikunud Neeruti-Vao ürgorg. Kuna Pandiveres on lubjakivid maapinna lähedal, siis see soodustab karstumist. Slp pole kõrgustiku keskosas jõgesid, sest kõik vihma- ja lumesulamisveed valguvad mööda lõhesid alla ja väljuvad veerohkete allikatena alles kõrgustiku jalamil. Need allikad panevad alguse nt Pärnu, Põltsamaa jt jõgedele (Pandivere on suur veelahkmeala) ja põhjustavad seal ulatuslikult soostumist. Joonista Eesti geoloogiline läblõige
Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed. Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad. Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim. 6,4 km pikkune Oostriku jõgi algab samanimelisest allikast. Temasse suubub omakorda allikajärvest algav Norra oja. Põhjavee ilmumine maapinnale annab alguse 5,5 kilomeetri pikkusele Võlingi ojale. Pisike Haava oja jagab Rummallika raba kaheks hõlmaks. Linnusaare oja algab laugastikust ja kannab pruuni rabavett Endla järve. Tulijärvest alguse saav 2,5 km pikkune Mustjõgi on väga väikese languga, madalveeperioodil vool peaaegu puudub
E. Leppik on pälvinud mitmeid autasusid: lk 4 Emakeele Seltsi teeneline murdekoguja, Emakeele Seltsi auliige, Väike-Maarja valla aukodanik, F.J.Wiedemanni keelepreemia laureaat, Valgetähe ordeni viienda klassi kavaler, Eesti vabadusvõitlejate medali 1918-1998 omanik jne. Jakob Liiv (28. veebr. 1859 - 17. jaan 1938) tuli Avispeale õpetajaks 1880.a. Töötas Avispeal, Unikülas, Pandiveres ja taas Avispeal. 1901.a asus Väike-Maarjasse Karskusekuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas näidendeid, oli aktiivne seltsitegelane, pani aluse kohalikule kirjandusrühmitusele, parnassile*. Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ
· Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt. · Soode all on ligi ¼ Eesti pindalast, sood on tekkinud nii mineraalmaa soostumise kui ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed, sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke.
·Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt taandus mandrijääaeglaselt ning tungis mitmel korral ajutiselt lõunasse, seejärel tõrjus kliima soojenemine jäätagasi põhja. Tekkisid rohked mandrijääst mahajäetud ja sulavete ümberkorraldatud setetest pinnavormid iseloomulike moreenmuldadega. Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni Pandiveres. Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud, kus laiade lammide vahel looklevad praegu väikesed jõed. Arvestades looduslikke tingimusi, võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete metsatüüpidega. Vähem on kannatada saanud vaid ulatuslike sooalade servametsad.
Kuivadel loopealsetel on sagedamad kooslused nõmm- liivatee hariliku kukeharja loo-jõhvsambla, lamba-aruheina mägi-kasteheina kevadtarna, angerpisti mägiristiku, sirplutserni punase aruheina jt. Niisketel loopealsetel on tavalisemad lubika vesihalja tarna, põõsasmarana lubika, luht-kastevarre ja lubika kaljupuju kooslus. Sürjarohumaad "Süri" tähendab Kirde-Eesti rannikumurdes väikest küngast. Levinud väiksematel küngastel Pandiveres, Põhja-Eestis, harvem Kesk-Eestis. Tekkinud sürjametsade asemele. Põuakartlikel, lubjarikastel muldadel. Taimestikult kui ka ökoloogilistelt tingimustelt kõige lähedasemad loopealsetele, ent neist erinevalt tunduvalt paksema pinnakattega. Sagedamad on lubika mägitarna, mägiristiku madala-mustjuure, angerpisti lubika ning angerpisti mägiristiku kooslused. Sürjarohumaid kasutati varem karjamaadena. Saagikus on enamasti madal, ent rohustu söödaväärtus on hea.
Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID
See on tingitud lume kristallilisest ehitusest. Lumikatte sulamine: sulam.põhjused: soojad õhuvoolad, päikesekiirgus, vihmad, soojad mäetuuled e föönid.Lumikatte mõõtmine: määratakse: lum.paksus, tihedus, nähtava ümbruse lumega kaetuse aste, lumikatte ladestuse iseloom, lume ja lume all oleva maapinna iseloom.Lumikatte kujunemine ja muutumine:Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri esimeses pooles.Keskmiselt tekib esimene lumikate novembri jooksul: Pandiveres, Kirde-Eestis ja Lõuna-Eesti kõrgustikel novembri alguses ning saartel novembri lõpus.Püsiva lumikatte kujunemine: Ida-Eestis detsembri keskpaigaks, Lääne-Eesti sisemaal detsembri lõpuks, saartel jaanuari keskpaigaks. Lume ja lumikatte tähtsus: 1. Kogunevad suured veevarud tahkes olekus , kevadel annab see vegetatiivse alguse taimedele. 2. Halva soojusjuhtivusega kuid tugeva kiirgusvõimega ning albeedo tõttu jahtub tugevalt tema pealmine kiht.
väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike, boniteet 4-6 klass. II)Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond, leostunud ja leetjate muldade valdkond. Kõige parema viljakusega valdkond. Võtab enda alla Jõgeva, Rakvere, Põltsamaa. See valdkond võtab enda alla 17,2% Eestimaast. Pandivere kõrgustik ja voorte ala. Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes mullatekke protsess on saanud pikemalt toimuda ja seal pool on rohkem leetjaid muldi (KI). See jaguneb kolmeks allvaldkonnaks: a)Pandivere allvaldkond Mullad Eestimaa viljakaimad. Võib olla
Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri gradientjõud ja maakera pöörlemisest soojenevad, öösel aga jahtuvad. Mäe ja Vihmad ja nende liiditamine. esimeses pooles.Keskmiselt tekib esimene tingitud kõrvalekaldejõud,mis orutuuled kannavad niiskust alla orgu. Vihmad ja nende lumikate novembri jooksul: Pandiveres, tasakaalustavad teineteist Föön: Fööniga kaasnevad peale liigitamine:Uduvihma KirdeEestis ja LõunaEesti kõrgustikel vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule õhutemperatuuri ja niiskuse järskude annavad:St,Sc,Ns(suure õhuniiskuse novembri alguses ning saartel novembri korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu
Metsa jaoks siirdesood kuivendada. Raba juures on küsitav, kas tasub kuivendada. Eesti geograafias domineerib Kõrg- ja Madal-Eesti kontseptsioon Kõrg-Eestis algas mullateke varem ja levivas parasniisked mullad, sest asuvad kõrgemal ja põhjavesi sügaval. Kõrg-Eesti ca suuremvõrdne 60 m üle merepinna, kõrgemal kui hilisemad jääpaisjärvede või hilisjääaegsete merede üleujutusalad. Kohalikud jääjärved ümbrtitsesid Pandiveret ja Jõhvit. Pandiveres jõuba kiiremini põhjaveeni, sest seal on tugev karstumine. Pandivere on nitraadi tundlik ala (NO3). Ammooniumnitraat NH4+NO3- Eesti reljeefi suurvormide territoriaalne jõatus Muldade veereziim · Põuakartlik sõltub lähtekivimist, kõrgustike jalamitel esineb ka allikaid s.t. leidub isegi liigniiskeid muldi. Kõrgustikud. Põuakartlikus sõltub lõimisest. · Parasniiske Lavamaad ja lainjad tasandikud
Esimesed pähklid valmivad enam-vähem rukki koristuse ajaks, on kuni 2 cm läbimõõdus, hele- kuni tumepruunid, 1000 pähkli mass 1000.....1200 gr., VIII-IX. 26 Harilik sarapuu on varjutaluv, kasvades sega- ja lehtpuistute alusmetsarindes, sageli looaladel ja raiesmikel. Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Haljastuses kasutatakse kõrgemate, vabakujuliste tarade rajamiseks, kuid ka grupiti ja üksikistutusena, eriti sorte. Puidust valmistatakse tööriistade varsi, väiksemaid tarbeesemeid, sobib hästi ka voolimiseks. Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks.
narmasja servaga kuupulaga, milline ümbritseb pähklit kas täielikult või osaliselt. Esimesed pähklid valmivad enam-vähem rukki koristuse ajaks, on kuni 2 cm läbimõõdus, hele- kuni tumepruunid, 1000 pähkli mass 1000.....1200 gr., VIII-IX. Harilik sarapuu on varjutaluv, kasvades sega- ja lehtpuistute alusmetsarindes, sageli looaladel ja raiesmikel. Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis (Nuustaku, tõlkes pähklipäev, päev pähklite korjamiseks). Saksamaal on teada Tüüringis puukujuline eksemplar, mille tüve ümbermõõt on 125 cm ja vanust üle 100 aasta. Kiire kasv on just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5....6 aastal kuid hästi hakkavad põõsad saaki andma alates 10....15 aastast. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt lookvõrsikutega
mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Kahkjad mullad on moodustunud kahekihilistel (saviliiv liivsavil ja savil) või raske lõimisega lähtekivimitel, kus perioodiliselt koguneb ülavett, see mõjutab mullaprotsesse. Selliseid muldi on peamiselt Lõuna-Eesti lavamaal, kuid ka Pandiveres ja voortel. Ajutine ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristustöid, mistõttu põllumaana kasutamisel vajavad need mullad sügavkobestamist ning kohati ka drenaažkuivendust. Sügavkobestamine on mullakaitse seisukohalt oluline, sest ta suurendab aktiivveemahutavust, mulla õhusisaldust ja vastupanu rasketele masinatele. Gleistunud kahkjate muldade profiilis püsib ülavesi pikka aega ning nad vajavad nii drenaažkuivendust kui ka sügavkobestust.