Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna. Nii lõppes Jussi lühike elu. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma köstri ning lauluta. Ainult Andres oli see, kes palveraamatu avas ja laulusõnu lausus. ,,Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Nii laulis Mari Jussile. Tsitaadid ,,Ää naera ühti, olen mees nagu teisedki." ,,Mis ma ikka lausun." ,,Kurat võtaks, Mari, aga sina ju ainult lõõbid minuga." ,,Naera, keda tahad, mitte mind ega mu jalgu." ,,Ei lähe mina siit enne, kui lähed sina."
ususõdu, mis tipnesid Pärtliöö veresaunaga. HENRI III (valitses 1574-89), Henri II kolmas poeg, tema valitsemisajal jätkusid verised ususõjad, organiseeris Guise`i hertsog mõrvamise. 1589, kui suri Catherine de Medici, põgenes Chartres`isse ja liitus Navarra Henriga. Henri III surmaga lõppes Valois`de dünastia. Minjoonid - õukondlikud homoseksuaalsed partnerid. JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega".
1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme olulise tulemini. Charles püüdis usuelu hoida niivõrd kuldsel keskteel kui vähegi võimalik, lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book of Common Prayer"`i, mis oli koostatud inglise palveraamatu järgi, kuid Sotimaal oli valitsevaks presbüterlik kirik. Soti rahvuslik assamblee kuulutas anglikaanliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Sai alguse Esimene piiskoppide sõda. Sarnaseid tingimusi tuli ka Iirimaal ja Inglismaalt ning nende maha surumiseks oli kungingal vaja rahalist toetust ja ta oli sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Aprillis 1640 kogunes parlament kokku, kuid saadikud olid meelestatud küllaltki kuningavaenulikult.
· Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda.
Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj
Soome Evangeelse Luterliku Kiriku «Virsikirja» laul number 320, «Te Deum», on jagatud nii, et saab antifonaalselt laulda kahe grupiga. Laulu on soome keelde tõlkinud Mikael Agricola (umbes 1510-1557) 1544. aastal ja uuendanud Jaakko Suomalaineni ehk Jacobus Finno (1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee materjalide korrastamisega lauluraamatu ladumiseks 1990. aastal. Kasutatud kirjandus: E. W-n 1938. «Ambrosius oli ladna mees». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel. Rahvaleht 7. Kiriku laulu- ja palveraamat. EELK. Tallinn 1992 http://www.eelk.ee/laululugu29-39.html
seisusekohaselt elada, kui L. võeti rikka aadliku Rinaldo Rufini isiklikuks nõuandjaks. Catarina oli kena kaine ja R. Itaalia linnade kõige rikutuim mees. Nad käisid "mängimas" Rufinite aias oleva valge roosipõõsa juures. Kui sellest kuulis L. asus ta oma naist kaitsma, kuid langes Guido Malavolti mõõga läbi. C. pidas ennast mehe surmas süüdlaseks ja otsustas minna kloostrisse. C. andis pojale soovituskija ja soovitas tal Firenzest lahkuda, peale selle andis ta pojale palveraamatu, mida palus vähemalt kord päevas lugeda. B. unustas kirja ja raamatu varsti, ta jäi Rufini majja, kus oli nagu mehe oma laps. Kui Anjou hertsogi väed Firenzesse tungisid pidi R. ise linnast lahkuma, B otsustas temaga mitte kaasa minna. Emalt saadud kirja viis B. Piacenzasse, kuid palveraamatut ei avanud ta kordagi. Kui pidi Piac.st lahkuma leidis B end sõdurina sõdurite hulgas. Ühel õhtul lossi tornis sattus B. kätte palveraamat, mille vahel oli roosi õielehed
Arstid kasutasid ravimiseks aadrilaskmist (raviviis, mis seisneb vere väljalaskmises veresoonest), peaaegu iga nädal tehtavat klistiiri ja massiliselt mitmesuguseid pulbreid. Õpetajad kasutasid sunnimeetodina peksmist, mille tõttu tundeline noormees võõrdus haridusest. Louis sai oma teadmiste algmed kiiresti kätte, ta oskas natuke ladina keelt, matemaatikat, ajalugu, hispaania ja itaalia keelt. Eriti kaugemale ta ei jõudnud. Hiljem ta ei lugenud midagi peale palveraamatu. Teda kasvatati kohutavalt halvasti. Selle asemel, et tema loomupärast ägedust ja tõrksust taltsutada, tegid karistused need kangemaks. Ta hakkas vastu oma isale, kes ta ühel päeval vihaseks saades jõkke viskab. Ta hammustab oma ema, oma kasvatajat ja üritab oma paazi hellebardiga lüüa ja karjub: ,,Ma lasen teil kõri läbi lõigata !" Või siis: ,, Ma tapan teid kõiki ära! Ma tapan Jumala ära!" See hoog läheb üle ja ta on jälle kena ja südamlik. Ja sama ka vaimukas.
Tuntumad saksa kunstnikud olid veel Burgkmair, Apt, Altdorfen ja Baldung Grien Prantsusmaa: maalikunst säilitas kogu 15.saj. täieliku iseseisvuse; üldpildi saamine raske, enamus 15. sajandi kunstist on hävinud või pole säilinud; erinevad koolkonnad, olulisemaks Loire koolkond; tuntud rohkem miniatuurmaal (e. raamatumaal); tuntuim kunstnik Fouqouet pööras tähelepanu eelkõige joon- ja õhu- perspektiivile; kuulsaim töö: illustratsioonid Etienne Chevalier palveraamatu jaoks; portree: Charl VII portree ja altarimaal: Melune diptühhon; 16. sajandi kunstnikest kõige kuulsam olid isa ja poeg Jean Clouet Franqois I ja Charles IX portree ja Francois Clouet - Kuninganna Elizabethi portree ja Daam suplemas; teised maad ei ole andnud renessanssis silmapaistvamaid nimesid Eesti renessanssis kasutati peamiselt teiste maade meistrite teenuseid. Sellel ajal tegutses ka tõenäoliselt Eesti soost kunstnik Mikael/Michael Sittow.
· Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne. · Paolo Ucello teost ,,San Romano lahing" vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve esimest korda Lääne-Euroopa kunstis. · 15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli ,,Venuse sünd". · Keskajal lubati alasti keha kujutada ainult paradiisistseenides, siin aga käsitleti paganlikku jumalannat, eeskujuks antiikskulptuurid. · 15. sajandi lõpul välja kujunenud kõrgrenessanssmaalis võib gootikaga välja tuua järgmised erinevused:
arvatabasti peremehe tapnud. Ta ehmatas sellest nii, et pistis jooksu ja viskas pussi ära. Ta läks madala kuuse juurde, võttis pükstelt simusega nööri ja poos end sama üles. Hommikul oli Madise ehmatus suur, ta kutsus kõiki seda õudust vaatama. Mari tundis nööri kohe ära ning lausus, et sama nööriga tahtis ta end ka niitmise ajal üles puua. Juss maeti laupäeval surnuaia taha. Talle ei oldud nõus kelli lööma ja palvet lugema. Seda tegi hoopi Andres, kes taskust palveraamatu võttis ning luges. Maril oli selle üle väga hea meel. Nüüd tundis ta, et on Andresele võlgu ning ta ei saa Vargamäelt lahkuda. XX Peale selliseid sündmusi oli Vargamäel tükk aega rahu. Alles kevadel hakkas Pearu taas ,,rehenutipidamisega" tegelema. Käidi kohut rikutud põldude, teede ja kraavi pärast. Ükskord sõitis Pearu Andrese rukkisse. Seekor võitis kohtus Andres. Kõrtsiski ei saanud veel mehed rahu
saj. d. 13.saj. Seinamaal • Itaalias oli au sees seinamaal ja tahvelmaal. Seinamaali suurmeister Giottodi Bondone, Firenžest maalis oma suurima freskosarja Assisi Püha Francisckusest. Miniatuurmaal 14.saj. Vennad Limbourgid kujundasid Prantsuse kuninga venna Berry hertsogi, käsikirjalise palveraamatu olustikustseenide, maastiku- ja arhidektuuri kujutisega. 13.saj. 14.saj GOOTIKA EESTIS • 13.saj. jaotati Eesti mitme poliitilise jõu vahel: Liivimaaordu, Tartu piiskopi ja Saare-Lääne piiskopi vahel. • Selle tõttu arenes välja mitu erinevat kirikuehituse koolkonda. • Esimese Lääne-Euroopa arhitektuuri stiilina levis siin
Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. 1802 taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni mõjul. 5) Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri, esimene ajaleht) 1. 1715.a. ilmus uus testament 2. 1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat”, sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. 3. 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. 4. 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel – tõlke viis lõpule Anton Thor Helle, Kesk-Põhja-Eesti murdes 5. 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Öppetus...” – pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). 6. 1806
suuremaks esindajaks, tema luules on aga ka keskaja jooni . ta oli oma aja haritud inimene, oskas 9 keelt, tundis ja tõlkis humanistlikke luulekogusid tema luulekogu oli teadlikult komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema. Baroki proosakirjanduse üks levinuim ja armastatuim zanr olid memuaarid, (Miklós Bethlen , Ferencz Rákóczi II . Barokkeepos . Luuletaja ei moonutanud tegelikkust, aga ta kirjeldab sündmusi baroki vaatenurgast: ta näeb oma vaarisa
silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi hoidma jääma, Mari jaoks maeti Jussi nagu koera, surnuaia puude taha, ilma kirikukellade ja kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli - siiski oli Andresel niipalju südant, et võttis ise palveraamatu ja laulis Jussile ning luges palvet - Mari oli plaaninud pärast Jussi matmist perest ja Vargamäelt lahkuda, kuid kui Andres ise, ilma Mari palveta, hakkas Jussile laulma ja korraldas väärikamad matused, läks see tüdrukule väga hinge ja nii jäigi ta sinna edasi XX - Andres ja Mari käivad koos hobusega surnuaial, kumbki oma endise kallima haual - Pearu tuli jälle purjuspeaga Eesperesse, tuli lepitust otsima Andresega ja ka Mariga, et oli
elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla. Maeti ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja ilma köstriisanda lugemise ja laulmiseta. See oli Marile kõige kurvem. Ei ole nii suur õnnetus surra kui autult surra. Vargamäe Andres halastas võttis taskust palveraamatu, paljastas oma pea ja ütles laulusõnu ette. Maril oli suur valu suure rõõmu pärast. 8. Kassiaru Jaska - suure koha omanik, hobuseparsnik, mõisale härgade ostja. Ennasttäis, ülbe, käitub kõigiga nagu oma alamate v orjadega. Pole naisega väga suured kirikusõbrad. Jaska ja Pearu istusid saksakambris. Seal istusid vaid suured ja peened mehed: mõisa antvärgid ja teised, nagu vallatalitaja ja peakohtumees, kelle käes võim ja õigus
kätte. 4. Usulist rituaali teostavad tavaliselt pühendunud inimesed, kes kuuluvad konkreetsesse gruppi või liikumisse. 5. Sageli viivad usulisi rituaale läbi selleks ette valmistatud ja volitatud inimesed. Näiteks vaimulikud või spirituaalsed liidrid. 34. Palve faktorid ehk liigid. 1. Asine (petitionary) palve, milles palutakse midagi konkreetset. Selleks võib olla asi või sündmus. Nimetatud palveliik on enamlevinud ja kõige sagedamini praktiseeritav 2. Rituaalne palve hõlmab palveraamatu- ja päheõpitud palveid, mida palutakse kindlal ajal või väljakujunenud korra järele. Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved . 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne . 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 35. Palve psühholoogilised efektid. Isiku tasandil muudab palve meid teadlikumaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest, tunnetest ja motiividest.
teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes. U 100 aastat hiljem avaldati kogu piibel. 1551 ilmus ,,Psaltari"- seal olid kirjas esimesed 12 Ida- ja 12 Lääne-Soome jumalat kirjas. Kokku ilmus tal u 10 raamatut
Saab tunnetada Jumalat. Rituaali funktsioonid: toob üleooomulikku inimese igapäeva ellu, aitavad toime tulla kriisidega, 35. Palve faktorid ehk liigid. Palve on sügavalt religiooniomane käitumine. Palve liigid: 1. Asine (petitionary) palve, milles palutakse midagi konkreetset. Selleks võib olla asi või sündmus. Nimetatud palveliik on enamlevinud ja kõige sagedamini praktiseeritav. 2. Rituaalne palve hõlmab palveraamatu- ja päheõpitud palveid, mida palutakse kindlal ajal või väljakujunenud korra järele. Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved. 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne. 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 36. Palve psühholoogilised efektid. Isiku tasandil palve muudab meid teadlikmaks iseendast, oma olukorrast,
“ „Kui sageli oled Sa viimase aasta jooksul kogenud palve tulemusena jumalikku inspiratsiooni või juhtimist millegi konkreetse ära tegemiseks?“ Andmete analüüs näitas, et palve koosneb neljast faktorist. 1. Asine (petitionary) palve, milles palutakse midagi konkreetset. Selleks võib olla asi või sündmus. Nimetatud palveliik on enamlevinud ja kõige sagedamini praktiseeritav. 2. Rituaalne palve hõlmab palveraamatu- ja päheõpitud palveid, mida palutakse kindlal ajal või väljakujunenud korra järele. Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved. 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega (üleloomulik) kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne. 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 35) Palve psühholoogilised efektid Palve psühholoogilistest efektidest rääkides on kasutatud ka palve funktsiooni mõistet
sauna, võttis sealt nöörijupi poos end üles lähedal asuva kuuse otsa. Nõnda sauna Madis ta hommikul leidis. Juss maeti laupäeval. Andrese jalg oli haige ja tema ei saanud Jussi matta. Abiks olid Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu. Andres ei rääkinud, mis tema jalaga juhtus, ütles, et kukus orgi otsa. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja laulmiseta. Matusepaika sõitis ka Andres ja kui kirst oli hauda lastud võttis ta taskust palveraamatu ja ütles laulusõna ette. Mari jäigi Andrese tallu elama. 16. Vargamäe argipäev (XX ja XXX ptk.) Algas harilik argipäevaelu. Ainukeseks vahelduseks oli kirikuskäimine. Andres ja Mari peatusid alati surnuaias ja käisid Krõõda ja Jussi haudadel. Andres ei peatu enam kunagi kõrtsi juures. Ometi julges Pearu ühel õhtul Eesperre sisse astuda, muidugi purjus peaga. Ta tuli Andresega leppima. Kevadel hakkasid uued kemplemised Pearuga. Varsti
Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama (taga suur plaan, mille taga töötas ka Antonio Possevino, katoliseerida Vm). Tartusse rajada jesuiitide kool- koolitada Vm pärit inimesi preestriteks ja misjonärideks, et nende abil Vm muuta katoliiklikuks. Valgevene kirjanduse isa- Skaryna (surn 1553). Pärit Polotski kaupmehe perest, Krakovi ülikoolis õppinud. Viibis ka Prahas. 1517.a trükkis Prahas Valgevene keelse palveraamatu. 1517-1519 Piibli, 1522.a alustas tõlkimist Vilniuses. Vm palju hiljem, alles 1583.a Ivan Fjodorovi poolt (enamus elust tegutses hoopis Poola- Leedu riigis). Skaryna puhul mis usku oli, tegutses õigeusklikuks keskkonnas. Trükkis valgevene keelseid raamatuid, mis ju tegelikult kuulusid tarvitusele õgeusu kirikus, seega ranget vahetegemist ei saanud teha. Õigeusu kiriku seisund kehv. Mõnikord loeti Leedu, Vene jms õigeusk Moskva juristiktsiooni alla. (??) Riigid vahetpidamata sõja alal
Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud. Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis sisaldas katekismuse, Uuest Testamendist evangeeliumid ja epistlid, üle 300-lk lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. Teos tõstis rahva kirjaoskust, sest teda kasutati lugemisõpetuse abivahendina, kõige levinum XVIII saj trükis. Tegusaks kujunes Anton Thor Helle (1683-1748) - seati kogu Piibli tõlkimise eestvedajaks, Vana Testamendi tõlge valmis 1736. aastaks, kuid kirjastamiseks puudus raha. Sel perioodil viibis Tallinnas vennastekoguduse liikumise rajaja krahv N.L.von Zinzendorf Saksamaalt, kes andis puuduoleva raha. J. J. Köhleri trükikojas Tallinnas trükiti 1739
Pariisist ja ta eeslinnadest maarenti said. Kaua 136 võis tema nime sellisena näha Saint-Martin des Champs'i kirikuarhiivis säilitatavais nimistuis meister Francois Le Rez'le kuuluva Tancarville'i lossi ja Tours'i kolledzi vahel. Claude Frollo oli vanemate poolt juba lapseeas vaimulikuks määratud. Teda oli õpetatud ladina keelt lugema, teda oli kasvatatud silmi maha lööma ja tasakesi kõnelema. Isa oli ta lapsena pannud Ülikoolilinna Torchi kolledzisse. Seal kasvas ta üles, kummargil palveraamatu ja leksikoni kohal. Muide, ta oli kurb, tõsine, vaikne laps, kes õppis usinasti ja kel oli hea pea. Vahetundidel ei teinud ta palju kisa ja harva segas ta end Fouarre'i tänava mürglitesse, ei teadnud, mis tähendab dare alapas et capillos laniare', ega võtnud mingil moel osa 1463-nda aasta mässust, mida kroonikud suure tõsidusega nimetavad «Ülikoolilinna kuuendaks rahutuseks». * Väga harva pilkas ta vaeseid Montaigu skolaare nende «teravmüt-side»
» «Nägemiseni, hulljulge noormees,» ütles jesuiit, «teist tõotab tulla kiriku valgus. Andku taevas, et see valgus ei muutuks ahneks leegiks!» D'Artagnan, kes juba terve tunni oli kannatamatusest küüsi närinud, hakkas nüüd sõrmi närima. Mõlemad mustad mehed tõusid, kummardasid Aramisele ja d'Artagnanile ning sammusid ukse poole. Bazin, kes oli püstijalu vagas vaimustuses kogu vaidlust pealt kuulanud, ruttas neile vastu, haaras küree palveraamatu ning jesuiidi missaraamatu enda kätte ja sammus alandlikult nende ees, et neile teed vabaks teha. Aramis saatis nad trepist alla ja tuli siis otsekohe d'Artagnani juurde, kes ikka veel mõtiskles. Üksi jäänud sõbrad vaikisid algu! kohmetunult. Üks kahest pidi siiski vaikuse esimesena katkestama ja kuna d'Artagnan näis olevat otsustanud jätta see au oma sõbrale, siis ütles too: «Te näete nüüd, ma olen oma põhilise kavatsuse juurde tagasi pöördunud.»
Miks on su juuksed nii lühikesed, et härra Maurus kinni ei saa võtta? Vasta!" ,,Härra direktor, te ju ise käskisite juuksed lühikeseks lõigata," vastas poiss nutuse häälega. ,,Nii lühikeseks pole ma käskinud!" vastas direktor. ,,Ikka peab võima kinni võtta, kuis siis muidu sinuga saab. Järgmine kord pea meeles: mitte nii lühikeseks, mitte nii lühikeseks. Ja nüüd seisa siin minu kõrval, et sa enam ei saa mu poisse rikkuda." Härra Maurus võttis uuesti palveraamatu ja hakkas lugema, aga tema silmad vaatasid harva pühakirja, enamasti luurasid nad üle prillide poistekarja järele. Indrek kahtles, kas direktor üldse seda luges, mis raamatus seisis, või olgu siis et tal aastate jooksul raamat juba pähe oli kulunud. Venekeelist õpetust jagades ütles ta: ,,Härra Maurus ütleb: palve ajal ei tohi mängida, ei tohi vallatada, aga mis teeb Lible ja see teine: nemad loevad laua all raha. Mõistate? Nemad loevad raha, nagu oleksid nad variserid.
annaabi.ee 
