Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on
kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas
Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik
Palumets Sissejuhatus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui
Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad
Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.....
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu.
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud,
Laagri Kool Palumets Referaad Sissejuhatus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Palumetsa taimestik: Palumetsa taimestik on nõmmemetsa omast märksa lopsakam ja vaheldusrikkam. Sihvakate mändide kõrval on näha ka kehva kasvuga kuuski ja kaski. Puurinde all leidub siin-seal väikseid põõsaid. Alustaimestus on tüüpiline pohl. Tavalised taimed on palu-härghein ja mustikas. Palumets on kõigist meie metsatüüpidest parim marjamets. Palumetsa loomastik:
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas.
liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad, nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest ligikaudu 3%. Leesikaloo (ll) s.o
soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik).
metsades elada ei saa. Põlis- ja loodusmetsad Eestis: · 8000ha põlismetsi · 25 000 ha loodusmetsi · Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest · Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne)
põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad
liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega
Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik kontiinumi kontseptsioon. Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse),
Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet. On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp
berries and mushrooms. Nad on laialdaselt kasutuses puhkemajanduses, on väga head asukohad tervisekuurortite või puhkekodudele ja kõrgelt hinnatud metsadega kust saab korjata marju ja seeni. Lichen (Cladonia)site type occurs on slightly podzolized podzols. Sambliku (Cladonia) kasvukohatüüp esineb õhukestel leetunud leedemuldadel. He stands are represented by pure pine forests or pine forests with sparse birches. Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega. The quality class is IV... V, degree of stocking being 0,6. Boniteediklass on IV...Va. Täius 0,6. The undergrowth is absent or consists of a few junipers. The sparse shrub layer consists of cowberry, heather, bearberry, crowberry. Alusmets puudub või koosneb 3 üksikutest (vähestest) kadakatest. Hõre puhmarinne koosneb pohlast, kanarbikust, leesikast, kukemarjast.
30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad
................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht,
Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused;
-jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad
tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki
Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi -50 0 C ja isegi madalamale, (harilik mänd, harilik ning nende osade korjamist, metsa kasutamist intensiivsus lehe- või okkamassi kohta on kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, mesilaste korjemaana allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel harilik haab, siberi nulg). 6. Puude diferentseerumine ja metsa puudel. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. isehõrenemine, kasvuklassid. 3
Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud. Peale parkainete võib mõnede puittaimede lülipuit sisaldada ka mineraalaineid nt. räni. Ränistunud puit on väga vastupidav ja ei mädane vees. Selliseks näiteks on Malaisias kasvav suur tiikpuu (Tectona grandis), mida hinnatakse väga laevaehituses. Ka meie raagremmelgal sisaldub vanas eas puidus üsna palju räni - puud lõigates nüristub saekett. Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn. Nende liikide lülipuidu niiskusesisaldus on väiksem kui maltspuidul. Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni,
Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud
7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et