d) Pj 8) Kes tõid Bobby pärast auto avariid maale tagasi ? a) Ema b) Võmmid c) proua Grogan d) Mick 9) Kellelt ostis Bobby oma jalgratta ? a) Coley Dooleylt b) Poest c) Vanaemalt d) Naabri naiselt 10) Mis oli Bobby väikse venna Dennise mängu jänese nimi ? a) Jänks b) Lontu c) JimJam d) Karl 11) Kelle dokumendid leidis Bobby majast ? a) eelmise omaniku b) ema c) eelmise omaniku ema d) vanaema 12) Mille kallal töötas naaber Matty ? a) köögi mööbli b) Land Roveri c) traktori d) heina palline 13) Miks käis Dennis öösiti õues ? a) haldjaga mängimas b) jalutamas c) jooksmas d) tööd tegemas 14) Mis oli Bobby ema õe poja nimi ? a) Sebastian b) Steven c) Fluke d) Kevin 15) Kus leidis Bobby päeviku ? a) seina sees olevast august b) metsast puu alt c) keldrist d) pööningult
Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt. Vastused jagunesid väga võrdselt kõikide ülejäänud variantide vahel. Joonis 2. Televiisori olemasolu tähtsus (% kõigist vastanutest) Kolmandas küsimuses palusime vastajatel märkida, kui kaua aega kulub päevas keskmiselt televiisori vaatamisele. Vastajad jagunesid kahte suurde gruppi. 43% vastanutest märkis keskmiseks päeva televiisori vaatamiseks 1-2 tundi. 35% vaatavad televiisorit päevas vähem kui
kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024). 1 pall - väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma
olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5 Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. 12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid
enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006
Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti fakultatiivseks aineks ning ladina keele õpetamist alustati alles 3.klassis. Õppetöö muutus elulähedasemaks kuid gümnaasium säilitas ikkagi klassikalise iseloomu. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 1912
maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com /tsunami-pictures.html Maigi Astok Maigi Astok 32 m laine ... Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2004 Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Itaalia Maigi Astok 6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo maakonnas. Aprill 2009 Maigi Astok Maigi Astok Sumatral Maigi Astok Jaapanis Maigi Astok Kobe 1995 Maigi Astok Maigi Astok Chuetsu 2004 Maigi Astok Sumatra maavärin 2004 Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt
pindmine kest, litosfääri ülemine osa. 21. Vulkaanilist tegevust esineb: A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B.Põhja- Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas. 22. Maavärinate mõõtmise skaalad: Charles F. Richteri skaala- maavärinate võimsust hinnatakse magnituudi ehk uuritava maavärina ja niinimetatud standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu. Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902.a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad. Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb. Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul.
parteilaste ja tervishoiutegelasteni välja. Aga mis juhtus tuuma jaamas ? Tuuma elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline ning saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese ja radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. 2 Autorist endast ning raamatu kirjutamisest.
· Kulukas rakendada eeldab normide väljatöötamist ja tulemuste mõõtmist · Kvaliteedi langus · Töö tulemuste üle otsustab töötaja (toodab niipalju kui vajalikuks peab) Väärtuspalk ehk meritpalk Meritpalk on palk, mis põhineb töötajate hindamisel, kusjuures hinnatakse töötajate käitumist või vastavust ametikoha nõuetele. Hindamisel kasutatakse skaalasid, mille abil saab väljendada hinnangut punktides (3,5 või 7 palline skaala). Meritpalga plussid: Meritpalga miinused: · Hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased. · Sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid. · Töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle. · Hindamine on demotiveeriv, kui inimest hinnatakse allpoole keskmist taset. 3
Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf · Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta · Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimaluse vältimise viisid o Väga kiired Varisemine- eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde
muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega, kuid siiski pole Eestis toimunud maavärinad tugevuselt võrreldavad üle maailma toimunud maavärinatega. Aastatel 2000-2011 on maailmas toimunud väga palju maavärinaid , kuid üle 7,9 palliseid on selle 11 aasta jooksul iga aasta olnud vähemalt korra. Kui juba 7 palline on purustav , siis 7,9-8,9 on äärmiselt laastav, enamik hooned hävivad täielikult, palju surmajuhtumeid , maapind lõheneb jm. On ka olnud üle 9 palliseid ,mis on juba äärmiselt katastroofiline. maapind lainetab.Sel juhul maastik muutub tundmatuseni ,esemed paiskuvad õhku, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Toimub ka palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores .
3. Häiringute registreerimine mujal maailmas Igal aastal võtavad looduslike häiringute põhjustatud loodusõnnetused tuhandeid elusid ja tekitavad majanduslikku kahju mitmete biljonite US dollarite vääringus. 2008ndal aastal põhjustasid looduskatastroofid 240 500 surmajuhtumit ja põhjustasid rohkem kui 250 biljoni US$ eest kahju. Rohkem kui 90% inimestest hukkus katastroofiliste sündmuste tagajärjel troopilistel tsüklonitel (Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010) Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil
On üsna loomulik, et Soome lahe suudmeala on praegu mõneti suurema pinge all, sest just seal ristuvad erisuunalised tektoonilised murranguvööndid, mis arvatavasti ongi andnud aluse Loode-Eesti senisele ja küllap ka tulevasele seismilisele aktiivsusele (Raukas, 1987). Aga loomulikult on meil võimalik tajuda üsna kaugete maavärinate kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9- palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 5 minutise hilinemisega. 6 3. Eestimaa maakerge peale jääaega Maakoor pole kunagi tasakaaluseisundis. Selle ühed piirkonnad kerkivad, teised vajuvad. Hästi tuntud vajuv maalala Euroopas on näiteks madalmaad, mille territooriumist umbes 40% asub allpool merepinda. Seal toimub vajumine kiirusega 2.5 cm sajandis. Mere takistamiseks on
Sissejuhatus Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt
TSERNOBÕLI KATASTROOF Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas
1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. a haridusreformid: a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus 1930. a haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tudengite puudujääk b)3-palline hindamine asendati 5-pallisega 2)Oluliselt kasvas kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada: a)Tartu ülikoolis, mis taasavati 1919. a b)TTÜ-s c)Tartu Kunstikoolis ,,Pallas" d)Riigi Kõrgemas Kunstikoolis e)Tallinna Konservatooriumis ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis f)Kõrgemas Sõjakoolis 3)Arenes teadus. Teadust tehti instituutides, teaduslikes seltsides(Õpetatud Eesti Selts, Eesti Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajalooselts). 1938. a loodi Eesti Teaduste Akadeemia(ETA).
kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast. Maavärina suhtelise tugevuse hindamiseks kasutatakse 10- või 12-pallist skaalat, mida kokkuleppeliselt nimetatakse intensiivsuse skaalaks. Hindamise aluseks on võetud maavärina toime inimese meeleelunditele ja elukeskkonnale ehk teiste sõnadega tema tugevust hinnatakse tahajärgede alusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärina 12-palline intensiivsuse skaala on järgmine : 1 pall- tõuget tajuvad vägta üksikus, eriti tundlikud inimesed erandlikel tingimustel; 2 palli- tunnevad väheste hoonete kõrgemail korrustel; 3 palli- hoonete ülemistel korrustel selgesti tunda; 4 palli- hoones tunnevad paljus, väljas üksikud, klaasid klirisevad, seinad nagisevad; 5 palli- tunnevad praktiliselt kõik, ,mõned toidunõud ja aknaklaasid purunevad, kerged esemed kukuvad ümber, puud ja postid kõiguvad;
On üsna loomulik, et Soome lahe suudmeala on praegu mõneti suurema pinge all, sest just seal ristuvad erisuunalised tektoonilised murranguvööndid, mis arvatavasti ongi andnud aluse Loode-Eesti senisele ja küllap ka tulevasele seismilisele aktiivsusele. Aga loomulikult on meil võimalik tajuda üsna kaugete maavärinate kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9 palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 5 minutise hilinemisega. 16 MAAVÄRINAD MERE ALL HIIDLAINE ehk TSUNAMI Kui maavärina survelained merre jõuavad, muutuvad nad hiigelsuurteks veelaineteks, mida tuntakse hiidlainete ehk tsunamide nime all. Tsunamid võivad liikuda mitusada kilomeetrit tunnis ja iga järgmiselaine vahemaa eelmisega võib olla kuni 150
Nende vastuvõtt ja edaspidine juriidiline staatus muidugi erines eestlaste omast. Kuid ka nendel tuli teatud aeg harjuda, enne kui nad uuel kodumaal täiesti kohanesid. Evakueerimine ja vastuvõtt läks riigile maksma 4 418 000:- krooni. Kui põhjarannikult põgenemistee viis Soome, siis Lääne Eestist ja saartelt otse Rootsi. Meretee aga oli siit hoopis pikem ja ohtlikum. Need, kes merele sattusid tormi puhekmisel, kannatasid tublisti. Kohati puhus kuni 30-palline torm. Laine lõi vahetpidamata vett üle parda, pidi pidevalt ametis olema. Vahel ei tahtnud kulunud mootor enam vedada, vahel sai bensiin enneaegu otsa. Väsimus, külm, merehaigus ja hirm vene lennukite eest vaevasid inimesi. Vahel juhtus koguni nii, et vastutuul osutus tugevamaks kui mootor ja tuli tuldud teed tagasi pöörduda. Nii tegi näiteks mootorpurjekas "Karin" teekonna tagasi, kuid sai pärast peidusklemist uuesti merele pöörduda. Teel oldi üksteistkümmed päeva
kultuurinähtusi ja -panust; seob Eesti ajaloo sündmusi kodukoha, naabermaade, Euroopa ning maailma ajalooga; leiab ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ning erinevusi, põhjuseid ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti; kujundab oma seisukohta ning põhjendab seda, annab hinnangut; asetab end minevikus elanud inimese olukorda. Kirjalikku arutlust hinnates on soovitatav aluseks võtta 15-palline skaala. Hinnatakse arutluse vastavust teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. Kindlasti on 7. klassis vaja harjutada koos klassiga arutluse kirjutamist, kasutades esialgu etteantud märksõnu.
alusel. (Tooman 2006:18). Kui algselt oli Likerti skaala puhul tegemist kolme pallise skaalaga, võib täna tegemist olla ka näiteks nelja, viie või isegi seitsme pallise skaalaga. Näiteks 5-palline skaala võib sisaldada hinnanguid (väga rahul, rahul, raske öelda, ei ole rahul, üldse ei ole rahul). Allikad: Likert, R. (1932). A Technique for the Measurement of Attitudes. Archives of Psychology, 140, 1–55. McLeod, S. A. (2008). Likert Scale [www.simplypsychology.org/likert-scale
fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras. o Mittestruktureeritud ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne · Küsitlus ehk ankeedimeetod ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod. · Hinnangute leht (check-list) u 10 küsimusega hinnangu leht. 3-5 palline skaala, kus peab valima ühe variandi, mis peegeldab tema suhtumist. (hea 1, 2, halb 3) · Testimeetod: o Testiks nimetatakse lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe, arvu juurdekirjutamisega või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust.
7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Mõõdetakse pallidega , kus iga pall on 10x suurema amplituudiga eelmisest (5 magnetuudine/palline maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja võivad tekkida maavärinate tagajärjel. Õhus levivad pikilained on helilained. P-laine
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud. (Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali). 5. Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka
RICHTERI SKAALA ABIL; Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. 13 Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. 6. TEAB MAAVÄRINATE JA VULKANISMIGA KAASNEVAID NÄHTUSI NING NENDE MÕJU KESKKONNALE, INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE; Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka
annaabi.ee 
