51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus.....................................
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ...............................
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
• Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta • Ametiauto kulutused = 5600 eek/kuu • Ühisüritused = 2700 eek/aasta 2 Kodutöö 2, arvutamine Kaudsed tööjõukulud EEK/aasta EEK/kuu Otsesed tööjõukulud EEK/aasta EEK/kuu Töölepingujärgne
Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa Kliendi hinnang kuupäev suurus arv kokku teenindusele 25.01.2011 3 16 229,50 1 18.01.1999 28 114 5 009,80 6 1.01.2010 7 15 148,50 6 16.10.2006 825 62 2 000,00 6 11.10.2005 140 26 2 106,10 6 17.10.2011 14 2 69,90 4 12.04.2010 866 2 643,50 1 12.02.2009 2 11 1 199,50 5 1.06.2003 1191 110 4 291,40 5 12.04.2010 671 1 598,20 6 12.04.2010 1095 12 867,10 5 1.04.2006 40 53 319,40 5 1.07.1998 38 15 8 778,40 2 20.11.2001 35 111 2 969,90 5 1.01.2010
Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 322 311 288 Kuud Lahut
vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab aja väärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab aja väärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab aja väärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab aja väärtusest kuu numbri NOW () Tagastab antud hetke kuupäeva ja kellaaja SECOND (ajaav) Eraldab aja väärtusest minutid TIME (tunnid;minutid;sekundid) Moodustab argumentide väärtuste alusel kellaaja TODAY () Tagastab antud hetke kuupäeva
3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995 17,56 3279,37 14386,66 NO 01.06.1999 13,56 3306,76 14489,73 NO 01.06.2001 11,56 3426,54 14940,31 NO 17269,50 78937,29
0 < a <= 100 c <= b <= a c < b või c>= a Täht on a, b võic Teade kuvatakse kui lahtrid a, b ja c ei ole tühjad ja kolmnurga tingimus ei kehti a tingimus ei kehti IF-funktsioon veeb Tunnitasuliste kuupalk ja tulumaks palk <=maksuvaba palk > maksuvaba maksuvaba 170 protsent 20% tulumaks = 0 tulumaks = protsent * (palk - maksuvaba) tariif tunde palk maks saada 7.00 130 910 148 762 Kauba hind sõltuvalt kogusest baashind, kui kogus piir _ 1
alusel, mis leitakse töötaja nime alusel tabelist M_töötajad. Palga arvutamisel arvestatakse ületunde. Tundide eest, mis üle normtundidest (norm), makstakse tasu etteantud koefitsiendiga (koef) palk = tariif * tunde, kui tunde <= norm palk = tariif * norm+koef * tariif*(tunde-norm), kui tunde > norm Preemia summa (valida ise) jaotatakse töötajate vahel proportsionaalselt töötundidele: preemiai = preemia_summa / S_tunde * tundei Tulumaks leidmisel arvestada maksuvaba miinimut ja tulumaksu protsenti: tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa - maksuvaba) Leida statistilised näitajad: keskmine, maksimum ja miinimum tundide, palga, preemia, summa, tulumaksu ja saada kohta Teha lehest koopia, asendada valemid väärtustega, panna lehele nimi Jaanuar. Vanal lehel asendada Jaanuar Veebruariga, lasta lahti paar töötajat ja võtta tööle mõni uus. Teha ringdiagramm, mis peegeldab töötajate poolt saadud tasu.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
4210 EL-st ostetud kaubad Kulud Kasumiaruanne 4300 Ostetud teenused Kulud Kasumiaruanne 4600 Transpordikulud ostul Kulud Kasumiaruanne 5010 Üürikulud Kulud Kasumiaruanne Kommunaalkulud 5020 (elekter,vesi,küte,haldus) Kulud Kasumiaruanne 5030 Kontori (töökoja) korrashoid Kulud Kasumiaruanne 5040 Kontori (töökoja) kindlustus Kulud Kasumiaruanne 5050 Kontori (töökoja) valvekulud Kulud Kasumiaruanne 5110 Kantseleitarbed, postikulud Kulud Kasumiaruanne 5120 Väheväärtuslik kontoriinventar Kulud Kasumiaruanne 5130 Kontoriinventari hooldus ja remont Kulud Kasumiaruanne 5150 Info ja õppematerjalid Kulud Kasumiaruanne 5210 Telefon ja internet Kulud Kasumiaruanne
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee K2rt@naiste_laste Proje
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
..............................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud.......................................................................
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Riigikaitse 5 Ettevõtte tulumaks 2 Riigivalitsemine 5 Muud 6 Muud 20 Maksustamise põhiterminid : 1)Maksu alus- on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus. Näiteks tulumaks tulude suurus. 2)Maksumäär-näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Näiteks tulumaks 21% ( maksuvaba tulu 2250 kr alates 2008 ) 3)Maksukohuslane- on juriidiline või füüsiline isik, kes peab makse maksma. Näiteks tulumaks- füüsiline isik Ettevõtte tulumaks- ettevõte ehk juriidiline isik 4)Maksutoime- näitab maksude ülekandumist esmaselt maksumaksajalt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija. 5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
12 Summeeritud Ülesanne. Leida, kas on üle-/ala-/öötunde, puhkeaja rikkumist ning arvutada selle kuu töötasu. Tunnipalk on töölepingus 3 eurot. Viidata kõik vigased/kahtlasena tunduvad kohad ja mida peaks tegema, et oleks õige. Abimaterjal IVA raamaturiiulis harjutustunni kaustas. Tööaja tabel, august 2012 1kuune periood, SUMMAARNE Tööaja arvestus, kokku lepitud täistööaeg (ehk nn normtunnid kuus). NB! Tööpäeva sisene puhkeaeg on võimaldatud tööajal => töötundide arv=tööpäeva pikkus. Nädalapäev K N R L P E T K N R Kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Algus 8 8 8 13 0 0 8 8 8 13
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
Tulumaksuprotsent 22% töötuskindlustus 0,30% Pensionikindlustus 2% Töötaja töötuskindlustus 0,60% Töötaja Pensioni- töötus- Netopalk Nimi Brutopalk Tulumaks kindlustus kindlustus (kätte) Kask 16 000,00 kr 3 080,00 kr 320,00 kr 96,00 kr 12 504,00 kr Kuusk 13 000,00 kr 2 420,00 kr 260,00 kr 78,00 kr 10 242,00 kr Kadakas 13 500,00 kr 2 530,00 kr 270,00 kr 81,00 kr 10 619,00 kr Mänd 13 750,00 kr 2 585,00 kr 275,00 kr 82,50 kr 10 807,50 kr Haab 12 500,00 kr 2 310,00 kr 250,00 kr 75,00 kr 9 865,00 kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
