Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pakendi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kcal, pudel, tootega, slovakkia, söön, pakki, nestea, plast, jook, majutus, raat, makaronid, prügikasti, tsehhi, 400g, nisujahust, plastikust, korgiga, teistega, meelitatud, silt, suvine, külmale, suvise, suvele, rahvakeeli, jäätee, parandama, sveitsi, coca, cola, kadaka, avamistLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
Töötasin ligi kaks aastat algtöötlemises (tapamajas) ning aegajalt käisin toore lihakäitlemise osakonnas (tarbija- ja tükilihad) ning subproduktide osakonnas abiks pakkimisel. Erandina ei töötanud lihalõikuses, kuid olen teadlik rümba tükeldus viisidest. Hetkel töötan klienditeeninduses ning müün liha ja lihatooteid. Peab tõdema, et meie sortiment on väga lai ja uueneb pidevalt. Vahel tuleb klientidele või lõpptarbijatele selgitada millise tootega on tegu või teada toote koostist. 4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on ettevõtja vara ja peamine äri edendamise vahend, mis võimaldab kaupa ja/või teenust esile tõsta ning eristada sarnase tegevusalaga konkureeriva ettevõtte kaubast ja/või teenusest. (Kaubamärgiseadus § 3) Kaubamärk loob seose ettevõtja ja potensiaalse kliendi vahel, mis omakorda aitab luua
Espresso valmistamisviisile on omane väga peene jahvatusega kohv. Kohvi lühikese valmistusaja jooksul lastakse väikesel veehulgal suure rõhu all jahvatatud kohvist läbi joosta. Jahvatuse õige jämedus on kõige olulisem tingimus, et kohvikakust läbi jooksvale veele tekiks sobiv takistus. Sobiv ja õige takistus tagab, et eelnevalt valmistatud kohvikakust läbi jooksva vee 21 meetodil valmistatud jook saavutab parima võimaliku maitse. Juhul, kui jahvatus on kas liiga peen või liiga jäme, saab espresso liiga kange või lahja. (Ibid) Kohviveski jahvatusjämeduse reguleerimiseks tuleb pöörata kohviubade lehtri aluse juures paiknevat terade hoidikut. Iga veski reguleerimine võib olla veidi erinev, sõltuvalt margist ja mudelist, aga kõigil neil on ära toodud kergestimõistetavad piktogrammid või numbrid, mis veski reguleerimist selgitavad. Reguleerige kohviveskit alati vähehaaval,
Eesti juustu top: Hollandi kerajuust Hollandi juust Eesti juust Atleet Marta juust Vene juust Delikatessjuust Lahe juust Mozzarella Ahja toorjuust 1.8 Tee Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla. Kuidas avastati tee? Teada on, et esimestena avastasid teelehe väärtuse hiinlased. Kuid see ei vasta järgmisele küsimusele: ,,Millal?" Oletatavasti juhtus see I saj m.a. dünastia Han valitsemise ajal, samal ajal tekkis ka hieroglüüf ,,cha". Kuid on ka andmeid, et hiinlased jõid teed juba III saj e.m.a - legendi kohaselt ,,vaimulikust talunik" Shen Nun avastas tee võlu ja kasulikkuse 2737. aastal e.m.a, kui teepõõsa lehed kukkusid juhuslikult kaussi, kus ta keetis vett
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt
· täismunapulber Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. 5. KOHV JA KOHVI LIIGID. Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse.
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
toiduained). JOOGID TERVISLIKKUSE VAATEVINKLIST Ilma söögita püsib inimene elus nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kuigi eluliselt tähtis on juua, pole tervislikkuse seisukohalt sugugi ükskõik, mida joogiks tarbida. Jookide päevane tarbimiskogus on samuti erinev - kui ca 2 liitrit vett päevas ära juua on organismi jaoks hädavajalik, siis sama kogus karastusjooke või kohvi on lausa kahjulik. Vesi Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest. Täiskasvanud inimese päevane veevajadus on ca 2 liitrit, minimaalne veevajadus umbes 1,5 liitrit. Organismile vajalik kogus vett sõltub mitmest asjaolust - füüsiliselt aktiivsel inimesel on veevajadus oluliselt suurem kui istuvat tööd tegeval inimesel; ka palav ilm tõstab organismi veevajadust. Inimene kaotab ja omastab vett ka nö märkamatult - nt
Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul. Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega a
4. Milleks me vitamiine vajame? 5. Kui palju vajab inimene vett päevas? 6. Millest sõltub inimese veevajadus? Toiduenergia. Toiduenergia vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehalisest koormusest, lihasmassist. 32 Toidu energeetilist väärtust mõõdetakse peamiselt kalorites (cal). 1 kcal = 1000 cal Inimese ööpäevasest toiduenergiast (s.o. 100%) peaks moodustama: süsivesikud 55-60%, sellest suhkur 10%; rasvad 25-30%; valgud 10-15%. Toidurežiim. See on päevase toiduvajaduse ajaline ja koguseline katmine. Vaata tabelit 2. Tabel 2. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel. Söögikord 5 toidukorda 3 toidukorda Toidukogus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega, saamegi küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule. 10. Oligopol ja kartellikokkulepe Juhul kui turul tegutseb väike arv ettevõtteid võib olla tegemist oligopoliga. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele
koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada), Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene,
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
