Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust) Paisuva vedelikuga võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas
kasutatakse hoonete, fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade, vannitubade, WC-de, pesuköökide, basseinide ja värvimistöökodade krohvimiseks. Mört valmistatakse tsemendist ja liivast, vahekorras 1 osa tsementi ja 1-6 osa liiva. Tsement-lubimört(segamört) - Tsementmördile suurema plastilisuse ja töödeldavuse andmiseks lisatakse sellele lubjatainast. Seda mörti kasutatakse fassaadide ja hoonete niiskuse mõju all olevate siseosade krohvimiseks. Mördid paisuva tsemendiga - Hüdroisolatsioonikrohviks kasutatakse veetiheda paisuva tsemendiga mörte koostisega 1:2,5...3 igasugustes niiskuse mõju all olevates ehitistes(reservuaarid, lüüsid, dokid, basseinid, tunnelid, vundamendid). 3.3.Sünteetilised pinnakattematerjalid. Polümeerkrohv Silikoonkrohv Silikaatkrohv Mineraalkrohv Polümeertellis Keraamika 5.4.Tööriistad,vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldus
iseloomustab maailmaruumi suhtelist paisumist Kosmoloogiline Horisont Me ei näe kaugemale kui kõige kaugema taevakeha kiiratud valgus on meieni jõudnud Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (270°C) meie universumi temperatuur Me teame, et tegemist on paisuva universumiga Seega ka jahtuva universumiga Sellest võib järeldada, et universum oli kunagi väga kuum Tänan kuulamast! J
vastatud. Natside enda vastus oli see, mida Hitler ise ei väsinud kunagi kordamast oma partei loo loitsudes, mis eelnesid ülemäära pikalt tema tähtsamatele kõnedele kogu Kolmanda Reich`i olemasolu jooksul. Selle versiooni kohaselt saavutati natsismi tõus oma tagasihoidlikust algusest kuni ,,võimuhaaramiseni" ainuüksi ,,tahtetriumfi" abil. See oli lakkamatu võitlus sellele ajajärgule on alati viidatud kui võitluse ajajärgule ülekaalu vastu. Toetatuna aga üüratult paisuva järgijate hulga fanaatilisest usust õiglasse üritusse, jõuti lõpuks võidule võimsate vaenlaste üle ja rahvuslikule ühtsusele, Saksamaa päästmiseks bolsevismi hävitustööst. Kasutatud materjal- ,,Hitler" Ian Kershaw-"Võimu haaramine"
metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C
Tuntuimad termomeetrid on vedeliktermomeetrid (klaastermomeetrid e. kraadiklaasid) ja bimetalltermomeetrid. Need mõlemad termomeetrid põhinevad soojuspaisumisel. Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Mahuti koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust, etanooli, metüülbenseeni või toluooli. Suure temperatuuri vahemiku korral ka vedelat galliumi. Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru , seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Otstarbest sõltuvalt võib
Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi.
ainet, suletud-vahetab energiat, aga mitte ainet, avatud-vahetab mõlemat) Kahe keha temp. vahe iseloomustab seda, kui palju ühed osakesed kiiremini liiguvad. *Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on
Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee
28. Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. 3 30. Looduslikud alused peavad olema: vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; vajaliku tugevusega; vastupidavad pinnasevee toimele ehk uhtumiskindlad; püsivad (mittelibisevad); ei tohi külmumisel paisuda (paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri). 4
karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal tehtud ja ülejäänud taktide sooritamiseks kulutatud töö vahe ongi mootori kasulik töö. pV-
5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad.
Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades. Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet.
Suure Paugu teooria juured ulatuvad antiik- ja keskaegsesse filosoofiasse. Kosmoloogias algasid teaduslikult eriti huvitavad ajad 20. sajandi algul. 1916. aastal avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria. 1922. aastal tuletas Alexander Friedmann üldrelatiivsusteooriast Universumi arengut kirjeldavad võrrandid. Selgus, et Universumi paisumine on võimalik ja ajas tagasi liikudes näeme et universum läheb aina tihedamaks ja kuumemaks. Georges Lemaître avaldas 1927. aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli. 1929 avaldas Edwin Hubble vaatlusliku kinnituse Universumi paisumisele. 1931. aastal pakkus Lemaître välja, et Universum on paisunud algpunktist, mida ta nimetas Ürgaatomiks. Samuti seostatakse Tähtede vanuse piiri teooriaga, mis on umbes 13miljardit aastat. Taustkiirguse, selle omaduste ja mõõdetavuse ideed arenesid alates 1940-ndatest. Mõõtmiseni jõuti 60-ndate keskel. Praeguseks on
2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. *astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta.
muutumine • Heliotsentriline maailmapilt (Kopernik) Süsteemi tsentriks Päike Planeedid liiguvad kindlal ringikujulisel orbiidil Maa üks planeetidest • Galilei täiendused • Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva
ta saigi Einsteini jaoks esialgu ebameeldivad tulemused. Siis aga läks käiku Mount Wilsoni (USA) observatooriumis võimas, 2,5 meetrse läbimõõduga teleskoop. Sellega Edwin Hubble'i ja ta kaastöötajate poolt tehtud vaatlused näitasid, et kaugete galaktikate spektrites esineb spektrijoonte punanihe, mis on võrdeline kaugusega meist. See tulemus oli kooskõlas Fridmani teooriaga, mis viitas, et Universumi paisub ühtlaselt. Piltilikult võib sellist universumit võrrelda paisuva seebimulliga. Fridmani võrrandeist järeldus aga ka alghetke olemasolu, mil mateeria tihedus oli lõpmatu ning ruum ise oli lõpmatu kõver. Selle ebameeldivuse kõrvaldamiseks hakati välja mõtlema mitmesuguseid lisaeeldustel ja oletustel tuginevaid Universumi mudeleid. Oli aeg, kus paistis, et igal õigel kosmoloogil on oma mudel. Meile teadaolevatel füüsikaseadustel on üsnagi kindlasti omad, seni veel meile teadmata,
VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase
14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C) Universumi temperatuur. Me teame, et tegemist on paisuva ja seega ka jahtuva Universumiga. Sellest võib järeldada, et Universum oli kunagi väga kuum. 16.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile.
Gaas gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuri muuduga Tahkis keha ruumala muut/pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. 10. Bimetall termomeeter bimetal termomeetri põhiosaks on bimetal spiraal. Bimetall tähendab, et 2 erinevat metallo on kokku surutud. Soojenedes paisuvad metallid erinevalt ja bimetall kõverdub. 11.Vedeliktermomeeter vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. 12.Keha aineosakeste kineetilise energia ja potensiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseeenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. 13.Siseenergia muutusele vastavad füüsikalist suurust nimetatakse soojushulgaks.
(1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel
Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. /1/ Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala
skaala, kuid sellel skaalal on null-punkt ühtlasi absoluutseks nulliks. Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine'i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi: 1 K = 9/5 °R. Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15 Erinevad termomeetrid Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on
Esimesed kinnitused planeedisüsteemidest teiste tähtede ümber saadi 20. sajandi viimasel kümnendil. Relativistlik maailmamudel Relativistlik maailmamudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. Selle teooria järgi ei asu Päike kosmose keskel ja tähed ei asu sfääris. 1922. aastal leidis vene matemaatik Aleksander Fridman, et selline universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva universumi" teooriale said astronoomid 1926. aastal, kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäevakosmoloogia alus. Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu hetkel teada oleva süsteemi massist
jaotust, mis Fahrenheiti, kuid selle skaala 0 punkt on absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter.
joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. [1. ] Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter ehk klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter
Takistustermomeetreid, mis töötavad metallide ja mõnede pooljuhtmaterjalide elektrilise takistuse olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon,
et praktiliselt võimatu on sellist universumi ette kujutada. Mõte seisneb selles, et universum paisub, kuid selles idees on väike konks. „ Näiteks me ei arva, et universum paisub, nagu võiks paisuda maja, lükates eest seina ja tõugates vannitoa sinna, kus kord seisis majesteetlik tamm. Selle asemel, et ruum iseennast suurendaks, kasvab universumi sees mistahes kahe punkti vaheline kaugus, ” väidavad Hawking ja Mlodinow. Kujutame ette, et universum on kui paisuva õhupalli pind ja kõik galaktikaid on punktidena selle pinnal. Nii saame ettekujutluse, miks kauged galaktikad kaugenevad kiiremini kui lähemal olevad. Sellise kujundliku võrdluse mõtles välja Cambridge`i ülikooli astronoom Arthur Eddington 1931. aastal. Pilt 1. Universum kui paisuv õhupall 3 2. Suur Pauk 2.1. Suure Paugu nimi Nicholas Mee kirjutab oma veebipäevikus Quantum Wave Publishing, et universumi
Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema
- Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele - Seinad: kasutamiseks nii sise- kui välisseintel - Sideaine/liimina: puitblokkide ja isoleerpaneeli ning paisuva polüstüreeni liimimiseks; võimaldab koos liiva vahepuistega nimetatud pindade krohvimist. Bituthene®4000 isekleepuv veekindel HDPE/ kummibituumen-rullmembraan, kasutatakse niisketel pindadel koos Primer B2 krundiga. Bituthene 4000 paigaldamine on näidatud lisas. (Joonis. 2) KOKKUVÕTE Vundament on maja alus ja kui vundamendi ehitus-, soojustus- ja hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks
ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Suure Paugu teooria kronoloogia · 1915 Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi.
Sisustuseks on sisseehitatud kapid, köögimööbel.sanitaarseadmed jne. 9.Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormuse. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: 1. olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, see tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise 2. olema vajaliku tugevusega 3. olema vastupidavad pinnasevee toimele (ujumiskindlad) 4. ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri 5. olema püsivad (mittelibisevad) Oluline on teada, et aluse deformeerumise suurus sõltub mitte ainult koormusest, vaid ka vundamendi kujust ja mõõtmetest. Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnasevee taset on võimalik muuta tehniliste abinõudega (drenaaz, planeerimine). Pinnase poorides leiduva vee tõttu pinnas külmudes tavaliselt paisub,
õhk. Selle tulemusena muutus õhu ruumala. Ruumala muutus kutsus esile torus oleva vee taseme muutuse. Galilei termomeetril oli oluline puudus selle näit sõltus peale temperatuuri veel õhurõhust. Esimese vedeliktermomeetri valmistas G. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Vedeliktermomeetrid koosnevad vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliktermomeetris tehakse soojuspaisumine "märgatavaks" peenikese toru abil. Mahutis oleva vedeliku väga väike ruumala muutus ilmneb torus oleva vedeliku samba kõrguse märgatava muutuse kaudu. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda tundlikum on termomeeter. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja sellega saab mõõta temperatuuri 0,1kraadise täpsusega.
(1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu
hulk üldiselt väheneb ja need jaotuvad ühtlaselt mikropragudena betoonipinnal. Plastilisel mahukahanemisel vähendavad kiudude nakkeomadused pragude teket samnuti. Teraskiudude mõju algab alles siis, kui betoon hakkab kivistuma ja siduma ennast kiududega. Uurimised on siin näidanud parimatena lainelise kujuga kiude. Muud põhjused, mis võivad olla pragunemise allikaks · Halvasti ette valmistatud pinnase ebaühtlane tugi põrandaplaadile · Pinnases olev paisuva savi kogumid · Pinnavees või põhjavees sisalduvad sulfaadid · Põrandale langevad arvutuslikust suuremad koormused, eriti ehitusstaadiumis · Löökkoormused · Armatuurvarraste korrosioon · Räni leelise reaktsioonist põhjustatud sisepinged · Plaadi servades ja nurkades külmumisest ja sulamisest põhjustatud pragunemised · Muutused pinnase struktuuris külgneva ehitustegevuse tõttu näiteks vaiatööd
Universumi kui terviku mudelitele. 45. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis? Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 K kiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega
Tänaseks on ta paisunud peaaegu tühja ning väga külma olekuni, kusjuures paisumine jätkub veel heas tempos. 36. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis? Paisuvas Universumis on absoluutne ruum oleams, ja tema määramine kuulub suhteliselt lihtsate vaatluste hulka. Selleks tuleb piisava täpsusega mõõta 2,7 Kkiirgusfooni temperatuur üle kogu taeva. Kui meie mõõteseade selle fooni (st. paisuva Universumi) suhtes liigub, peaks liikumissuunast (meile vastu) tulev kiirgus olema Doppleri efekti kohaselt pisut väiksema, tagant tulev aga suurema lainepikkusega. Wien'i seaduse järgi annab see meie ees olevale taevale pisut kõrgema, selja taha jäävale aga madalama temperatuuri. Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus ; "soojem" piirkond on märgitud punaste, "külmem" siniste toonidega. Selle kaardi järgi liigub Päikesesüsteem
Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat. • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. Universum koosneb planeetidest, tähtedest, galaktikatest, galaktikate vahelisest hõredast ainest,
· Planck`i konstant - · Boltzmann´i konstant - · Valgusaasta: · Parsec: · Päikese mass - · Elektronvolt: · ALBERT EINSTEIN esitas 1915.aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused
Päikesesüsteemi tekkimine 9,2 miljardi aasta pärast kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem (täpsemalt umbes 0,004 miljardit aastat tagasi) tekkis inimene. Suure Paugu teooria kronoloogia · 1915 Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi.
korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel
süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. 4.5. PAISUV UNIVERSUM Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922.a) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Galaktikate liikumist uurides avastas 1922. aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale. See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 5. TAEVAS Meeleline taju ütleb, et Maad katab kuplikujuline taevas, millel liiguvad erinevad objektid: pilved, Päike, Kuu, planeedid, tähed, galaktikad (udukogud). Tegelikult on taevas „paigal“ ja objektide (va pilved) liikumine on tingitud hoopis Maa
Seda 9 põhjendatakse Doppleri efektiga, mille 19. sajandil avastas ta hääle kohta (akustikas) ning mis osutus tõeseks ka optikas. Sellest saab aga järeldada ainult ühte, et tähed eemalduvad meist, ja mida kaugemal, seda kiiremini, Seega Universum paisub. Suur pauk Gamovi 1946 kosmoloogias kasutuselevõetud mõiste, mis tähistab paisuva universumi algoleku ja lähteprotsesside ning ülivarajase ja ülikiire arengu kujutelma. 10
KERAVÄLK - Kera kujuline, helendav elektriga õhu mass - Suuruselt kuni korvpalli mõõtmeteni - Hõljub õhus või liigub mööda maad Kestus u. 15 sekundit - Võimalik tekkemehhanism: välk muudab maapinnas räni ühendid nanoosakesteks (SiC, SiO, Si). Nendel ühenditel on suur keemiline energia ja on hapniku juuresolekul ebastabiilsed. Õhku sattudes nad kondenseeruvad ja põlevad heledalt. MÜRISTAMINE - Välgu kanalis soojeneb õhk hetkega 30000 kraadini. - Paisuva õhu lööklaine on pauk 17 18
võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS:
Universumi evolutsioon 1929 märkas ameerika astronoom Hubble tähtede spektrites nn punanihet, st spektrijoonte nihkumist spektri punase otsa poole. Seda põhjendatakse Doppleri efektiga, mille 19. sajandil avastas ta hääle kohta (akustikas) ning mis osutus tõeseks ka optikas. Sellest saab aga järeldada ainult ühte, et tähed eemalduvad meist, ja mida kaugemal, seda kiiremini, Seega Universum paisub. Suur pauk Gamovi 1946 kosmoloogias kasutuselevõetud mõiste, mis tähistab paisuva universumi algoleku ja lähteprotsesside ning ülivarajase ja ülikiire arengu kujutelma.
1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. 35. Mis on kosmoloogiline mudel? Võrdle statsionaarset ja mittestatsionaarset mudelit. Kosmoloogiline mudel on Universumi arengut kirjeldav teooria, mis jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks. Statsionaarne mudel nõuab paisuva ruumi korral aine ja energia teket (juurdevoolu). Mittestatsionaarne mudel rikub kosmoloogilist printsiipi: Universumil on algmoment ja ta ei tarvitse olla lõpmatu ulatusega. 36. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip on inimese ja Universumi kokkuvõte.
avastas W. Herschel, et tähed on koondunud süsteemi -- Galaktikasse, millest väljaspool neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele me ka ei vaataks. 4. Relativistlik maailma mudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. 1922. a. leidis vene matemaatik Aleksander Friedmann, et selline Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva Universumi" teooriale said astronoomid 1926. a., kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia aluseks. Klassikaline täheteadus, mille lõppeesmärgiks on niisiis maailmakirjelduse loomine, jaguneb nagu teisedki tänapäeva teadused all-lõikudeks -- teadusharudeks http://www.kool.ee/?6547 Kosmoloogia õpik
ning kahjutuli põles nii kõrgelt, et tulekeeled .limpsasid juba päikestki. Võitlus oli nii hitmus, et paistis, nagu vajuks maa Tartarosse ja langeks taevas maa peale. Tervelt 9 aastat möllas see kole sõda titaanide ja Olümpose jumalate vahel. 10 aasta alguseks aga hakkas titaanide jõud raugema, ning siis algas nende hirmus tagaajamine üle maa ja merede. Kurnatud ning löödud titaanid põgenesid, et päästa end vaenlase paisuva viha eest. Jumalad järgnesid neile ookeani kõige kaugemate ... ______________ tekst puudu lk 22______________________________ (lk 23) Aheldanud titaanid kükloopide sepistatud raskete kettidega, heitsid Olümpose jumalad nad Tartarose pilkasse sügavikku ning sulgesid selle hirmsa vangla vägevate raudustega, mille ette jäid vahti pidama tohutud hiiglased. Ja loendamatuid sajandeid on titaanid seal lamanud, igatsedes päevavalguse järele.
annaabi.ee 
