Päikesesüsteem (0)

Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, planeedid ja nende kuud, asteroidid , komeedid , Kuiperi vöö ja Öpik-Oorti pilv. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus u 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest.
Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks : kiviplaneedid ja hiidplaneedid . Kiviplaneedid koosnevad põhiliselt mineraalidest , aga hiidplaneedid koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum.
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani, kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km.
Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel . Nad koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis , hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas.
Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. Kuiperi vöö on asteroidide vööst 20–200 korda massiivsem. On välja arvestatud, et Kuiperi vöös on vähemalt 35 000  pisitaevakeha, mille diameeter on suurem, kui 100 km. Seetõttu sarnaneb Kuiperi vöö oma objektiderohkuselt Marsi taga asuvale Asteroidide vööle.
Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel. Öpiku-Oorti pilves võib olla mitu triljonit taevakeha, mille läbimõõt on suurem kui 1,3 kilomeetrit ja mis asuvad üksteisest keskmiselt kümnete miljonite kilomeetrite kaugusel.
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem planeet. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57 919 000 km. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme, on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179°C. Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused.
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud . Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves, mille põhikiht koosneb väävelhappest.
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mille läbimõõt on 6750 km. Marss asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Marss on üsna ebatasane planeet, mille atmosfäär on hõre. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit. Enamik planeedi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed.
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet, mis on tuntud oma rõngaste poolest. Planeedi keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus on ligikaudu 0,687 g/cm³, mis tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum.
Uraan on seitsmes ja suuruselt kolmas planeet. Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun . Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad , aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust.
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun väga sarnane Uraanile. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Orbiit on praktiliselt ringikujuline ning tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, väikese metaani lisandiga.