Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Päikese loomine ja lõpp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koroon, protuberants, kromosfäär, koroona, hiiglane, neptuun, uraan, mars, saturn, jupiter, veenusHiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja
vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7 Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Päike on keskmise suurusega täht. Päikse pinnatemperatuur on 6000 kraadi. Päikse temepratuur tuumas on umbes 15 miljonit kraadi. Planeedid alates Päiksest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Asteroidid on kivimilised objektid, mis paiknevad Asteroidivöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui ta Päiksele lähedale satub, siis tekib "saba" vastasuunas Päiksele. Komeedid tulevad Neptuuni tagant kahest piirkonnast. Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale.
· Suuri kaaslasi 10 + 8 väiksemat keha 6.URAAN · Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis · Teleskoobis paistab pigem tähe kui planeedina · Teleskoobis pinnadetaile raske eristada · Pilvevöödid, tumedamad laigud · 9 kitsast rõngast · Suuri kaaslasi 5 · Pöörleb Päikese tiirlemisele vastassuunas 7.NEPTUUN · Mõõtmetelt lähedane Uraanile · Välimus sarnane Uraanile · 2 kaaslast · Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi 8.PLUUTO · Sarnaneb oma suuruse ja orbiidi poolest asteroidide/komeetidega · Väike planeet 3.Miks Maal on aastaajad? 4.Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. On olemas kolme liiki päikesevarjutusi: osaline(Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud ), täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata)
a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus
maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur Merkuuri pind • http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus • Maale lähim planeet, Päikesest teine • Väga hele
sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale
valgus sähvatusi. +200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt. Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks). Päikese pinnal on 5800 6000 K. Tsentris umbes 15 000 000 K. Päikese pinnal toimuvad nähtused on loited, protuberants, spiikulid, magnettormid. Päikese planeetide üldiseloomustus: Maa tüüpi planeedid õiges järjekorras on merkuur, veenus, maa, mars. Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest.
Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi as t sek s a s e Viie
objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksemateleobjektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja
Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse.
Vastasel korral energia neeldub. VI kursus. Kosmoloogia Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1. tuum suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3. konvektsioonivöönd temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4. atmosfäär foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär ehk valguskiht 200-300 km paksune alumine atmosfääri kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär atmosfääri kiht, milles temperatuur Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toimub H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.
laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised Planeet Marss jäljendid. Marsi kuud Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. . 10 Jupiter Jupiter on viies ja suuruselt suurim planeet päikesesüsteemis. Oma mõõtmete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Maa-
Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi Viies t
Selgrootute hingamine Koostas Leelo Lusik Are PK 2013 Miks peab hingama? Organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus Kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil ja vabanemine süsihappegaasist, kui jääkainest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hingamise etapid Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod Sisalikud
.....................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd, vanemaks saanuna, olen
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aas
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest
Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) Nende pinnal on võimalik olla Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks. (Vesta, Eros, Mathilde) Neptuuni tagused objektid (Kuiperi vöö, Pluuto) 6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest. Merkuur Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeetidest väiksem
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hool
nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜSTEEM Päikesesüsteemi keskmeks on Päike - hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 . 1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa kaalust. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikeselt tulev valgus ja soojus hoiab Maal nii meid kui ka meid ümbritsevaid elusolendeid elus
MARSS Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab SATURN Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
kasvamist ja liitumist ning mõni neist said piisavalt suureks, et olla planeet. Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad. Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda. Päikesesüsteemi keskmises levilas hakkasid domineerima gaasilised Jupiter ja Saturn, aga veidi väiksemad planeedid nagu Uraan ja Saturn keskmest veelgi kaugemal. Samal ajal olid noore Päikese südamikus alanud ühinemisreaktsioonid, mis tõi kaasa tohutu energiakoguse vabanemise. See omakorda põhjustas Päikeselt lähtuva supertuule, mis pühkis kogu süsteemi ülejäänud gaasist puhtaks, nii et ükski suur planeet ei saanud enam tekkida. Kuigi antud teooria oli alguses puhas spekulatsioon, sest selline Päikesesüsteemi tekkimise
....................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte..................................
....................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3.6 Kettamaailm Saturn......................................................................................................... 19 3.7 Uduvines sinine Uraan.....................................................................................................20 3.8 Tormine Neptuun............................................................................................................
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa
(4).............7 1.3Maa..................................................................................................................................... 7 1.4Marss...................................................................................................................................9 2. HIIDPLANEEDID.............................................................................................................. 11 2.1 Jupiter...............................................................................................................................11 2.2 Saturn............................................................................................................................... 12 2.3 Uraan................................................................................................................................12 2.4 Neptuun.........................................................................
Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses). Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad
Marsil jälgi, aga vee eksisteerimisest praegu on ainult jäine pinnas ja õhukesed pilved. Marss on Maa-tüüpi planeet. Marsil on vulkaanide, maakoore nihkumise ja atmosfääri mõjude tõttu tekkinud tolmu tormid. Marsil kestab üks ööpäev natuke üle 24h/tunni ja ringi ümber Päikese 687 Maa päevaga. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos, kuid ringid tal puuduvad. üle 40 kosmoselaeva on maandunud Marsil. Esimene tõeliselt edukas missioon oli Mariner 4 1965. aastal. 1.5 Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemis 5. planeet ja ka kõige suurem planeet, ületades kõikide planeetide kogumassi umbes 3 korda. Tal on üle 50 kuu ja hiiglaslik magnetväli. Jupiteril puudub tahke pind, sest ta on gaasiline planeet. Suur Punane Laik on hiiglaslik torm, mis on isegi Maast suurem ja on aktiivne juba sadu aastaid. Jupiteril on siiski õhuke ring, mis avastati 1979. aastal Voyager 1 missioonil. Missioon Juno saabub Jupiterile 2016. aastal
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2
23 Päikesesüsteem Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1)tuum suurel rõhul ja pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid 2)kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3)konvektsioonivöönd temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4)atmosfäär foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär e valguskiht 200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär atm kiht, milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.
annaabi.ee 
