Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikese loomine ja lõpp (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Päikese loomine ja lõpp #1 Päikese loomine ja lõpp #2 Päikese loomine ja lõpp #3 Päikese loomine ja lõpp #4 Päikese loomine ja lõpp #5 Päikese loomine ja lõpp #6 Päikese loomine ja lõpp #7 Päikese loomine ja lõpp #8 Päikese loomine ja lõpp #9 Päikese loomine ja lõpp #10 Päikese loomine ja lõpp #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cookie Monstaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
pptx

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta.

on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Neli tuntumat kuud on Titan(Saturni kõige suurem kuu), Rhea(pind sarnaneb Kuu mandritega), Iapetus(eriline on tema juures see, et liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg) ja Janus(harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju). Midagi huvitavat Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all, nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtesgi. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uraani kaaslased Uraanil on 27 kaaslast ja need jaotatakse kolme rühma: 13 sisemist kuud, 5

Füüsika
thumbnail
10
docx

FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS (2015)

Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks. Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7 Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Päike on keskmise suurusega täht. Päikse pinnatemperatuur on 6000 kraadi. Päikse temepratuur tuumas on umbes 15 miljonit kraadi. Planeedid alates Päiksest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Asteroidid on kivimilised objektid, mis paiknevad Asteroidivöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui ta Päiksele lähedale satub, siis tekib "saba" vastasuunas Päiksele

Füüsika
thumbnail
4
docx

Kosmoloogia

Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2

Füüsika
thumbnail
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund.

Keskkonnafüüsika
thumbnail
86
pptx

Päiksesesüsteem

Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng

Füüsika
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteem ja tema tekkimine

.....................10 2 PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Kosmoloogia 12. kl

Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani. Universum paisub jätkuvalt koonusekujuliselt. Suur Raks või Igavene Paisumine Suur Raks: -15 miljardit aastat tagasi Suur Pauk tekitab universumi Tänapäev. +15 miljardit aastat pidevalt aeglustuv paisumine. +50 miljardit aastat universum saab oma suurima läbimõõdu ja hakkab siis kokku tõmbuma, mille kiirus suureneb pidevalt +100 miljardit aastat- maailma lõpp Suures Kollapsis. Igavene Paisumine: -15 miljardit a tagasi- Suur Pauk Tänapäev +15 miljardit- paisumine aeglustub ja see protsess toimub pidevalt. Galaktikad eemalduvad üksteisest. Tähed hakkavad läbipõlema. Toimud temp langus. +50 miljardit- läbipõlenud tähed on muutund valgeteks kääbusteks- mustadeks aukudeks. +150 miljardit a. Surnud tähed kukuvad mustaauku ja on näha nende lahkumisel viimaseid valgus sähvatusi. +200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt

Füüsika
thumbnail
16
pptx

PowerPoint esitlus gibonite kohta

Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi as t sek s a s e Viie

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun