Seaduse ja õigusaktidega ühte viimine Tehniline kontroll (nõuetekohane tunnistus), Seadusega määratud käidukorraldaja Esitatud teatis Teatisega kinnitatakse paigaldise valmisolekut Peale TJA andmekogust kontrollimist, Kuhu kuulub: Pingestab võrguettevõte elektripaigaldise Andmed paigaldise sisaldava ehitise kohta (Kui vastab nõuetele) Tehnilised näitajad ja omanik Kontrolli teinud ettevõte Teatise allkirjastanud isiku kontakt
Maandamine Maandamise all mõeldakse elektriseadme, -paigaldise või võrgu mingi osa elektrilist ühendamist maa lähedaloleva osaga (kohaliku maaga). Maandamiseks on lihtsaimal juhtumil vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4
1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3
kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlusmaandusega. 8
katuse all) või olla katmata. Maanduspaigaldis maandurist, maandusjuhtidest ja pea- maanduslatist koosnev maandamiseks ettenähtud kompleks. Lülituspaigaldis (lülitla) kohaleasetatud lülitusseadmest või paigaldustarinditega. Suuremad lülitlad võivad olla omaette hoonete või ruumidena. 2 Elektripaigaldise projekteerimisel väljaehitamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: · paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme · paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid · paigaldise seadmete ühildatavust · paigaldise hooldatavust Ülalnimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka kaitseviiside valikul ja paigaldamisel. Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta: · elamud · põllumajanduslikud ehitused · äriehitised · tehastes toodetavad valmisehitised
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
Madalpinge Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
IT-juhistik IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on neutraal. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN- juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja mA (milliampri) piiridesse. Selline vool ei häiri enamasti elektritarvitite talitlust ega nõua seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti viivitamatut väljalülitamist
7. Tehnilise kontrolli toimingud Elektripaigaldise tehnilise kontrolli korraliselt läbiviidavad toimingud on eesmärgiga kontrollida, kas paigaldis vastab asjaomaste standardite ja eeskirjadega määratud tehnika- ja ohutusnõuetele: 7.1 Visuaalkontroll enne kasutuselevõttu ja peale ümberehitamist ning edaspidi otstarbekohaste ajavahemike tagant teostatav elektripaigaldise ülevaatus eesmärgiga avastada puudused, mis võiksid takistada paigaldise normaalset käitu või põhjustada ohtusid. Paigaldises tuleb teostada visuaalkontroll alati enne mõõte- ja teimitöid. Ülevaatusi võivad teostada antud tüüpi paigaldise ülevaatuse kogemustega elektrialaisikud 7.2 Teimimine elektripaigaldise või selle osade vastupidavuse kontroll mingile tavaolukorrast tugevamale füüsikalisele toimele 7.3 Mõõtmine elektripaigaldise kõigi füüsikaliste suuruste määramise toiming
Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada. Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet allesitatud järjekorras: ■ täielik kaitselahutamine, ■ eksliku tagasilülitamisvõimaluse välistamine, ■ paigaldise pingetuse kontroll, ■ maandamineja lühistamine, ■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele. Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik
Näiteks elekrtiseadmed. Teenuse osutamise käigus kättesaadavaks tooteks on näiteks liitumiskilp ja selle sisu. Mõistliku kasutusviisi all peetakse silmas tegevust, mis ei kujuta endast ohtu. (2) Seadus ei käsitle toodetena neid seadmeid ja paigaldisi, mis on valmistatud tooteohutuse seaduse rakendamisest oluliselt varem. Toote müüja peab ostjale selgitama seadme või paigaldise seisukorda. (2.1) Teenuse all peetakse silmas mingit liiki elektritööd või elektriedastamist. (2.2) Teenuse osutaja all peetakse silmas firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegeleb elektritöödega või võrguedastusega. (3) Turujärelvalve all peetakse silmas järelvalvet, millega tegeleb Tehnilise Järelvalve Amet, osaliselt ka Jaotusvõrk. (4) Toote turule laskmine tähendab seda, et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus.
0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE
0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE
Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni. Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine- seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht
Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass · 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. · I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juhtmeks Ekeltrijuhid jagunevad: · Tööjuhid · Kaitsejuhid · Abijuhid Tööjuht- osaleb elektrienergia edastamises' Elektripaigaldis-on üksteisega elektriseadmete ja. Juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega jaigaldatud kogum Paigaldise kooseis: · Ehituslik osa(paigaldus-, kande- piirtarandid) · Sedmete alused(vundamendid) · Elektrienergia salvestuseadmed(akudpatareid, kondensaatorid) Elektripaigaldised jagunevad: · Tarbijapaigaldised · Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised · Sise- ja välispaigaldised Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks)
esemega siseneb pingelähedasse tsooni, ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni. Omaelektritöö Elektritöö, mida korraldab käidukorraldaja oma elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine Seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pingeerinevuste lahutava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Töötoiming, mille abil elektriohutus tagatakse paigaldise või selle osa turvalise lahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pngestamata Seadme või ahela seisund, milles selle pinge on null või ligikaudu null ehk pingeta ja/või laenguta seisund Pingevaba töö Töö pinge- ja laenguvabades elektripaigaldises, mis toimub pärast kõigi elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa Juht või juhtiv osa, mis oma normaaltalitusel võib olla pingestatud. Pingestatud osade
Juhtmete ja kaablite paigaldamine · Juhtmete ja kaablite ehitus (nt. PPJ-juhtme kaitsekest) ja paigaldusviis peavad tagama nende kaitse mehaaniliste kahjustuste eest. Eriti murdeohtlikes ja muudes taolistes kohtades (laeläbiviikudes jms.) tuleb kasutada lisakaitset nt, pealetõmmatud plastiktorude abil. · Seintele või seinte sisse paigaldatud juhtmed ja kaablid peavad kulgema kas püst- või rõhtsuunas. Paigaldise nähtavad välisosad (lülitid, pistikupesad, harukarbid jms.) peavad seega laskma juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu ära arvata. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 13 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Joonisel on näidatud juhistiku paigaldamise eelispiirkonnad ning pistikupesade ja lülitite
tehnoloogilised lahendused koos seadmete spetsifikatsioonidega. Lahendada jäätmekäitluse tehnoloogia. Põhiprojekti koosseis: Asendiplaan Arhitektuuri osa Sisekujundus Sisseehitatud ja eritellimusel valmistatava sisustuse joonised põhiprojekti mahus (riietehoid, eriklasside {füüsika, keemia...} tehnoloogilised lauad jne) Ehituskonstruktsioonide osa Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa Kütte- ja ventilatsiooni osa Elektri ja nõrkvoolu paigaldise osa Haljastus, heakord Krundisisesed välisvõrgud Põhiprojekti mahus peab olema antud lahendus toitlustustehnoloogia (sh köögi tehnoloogia seadmete valik ja paigutus kuum köök, toidu ettevalmistus ruumid, köögi personali ruumid jne), jäätmekäitluse, tootmistehnoloogia ja päästeteenistuse liikumisteede kohta. Põhiprojekti koosseisu kuulub ka hooldusjuhendi koostamine. Tööde teostaja kohustuseks on projekteerimistööde käigus Tallinna linna ja
spordisaal, maantee, tänav, parkla, ühistransport. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress. Tööprotsessina kirjeldatakse tööülesannet, mida töötaja tööõnnetuse hetkel täitis. Kasutatud töövahendi (masina, seadme, paigaldise, transpordivahendi, tööriista või muu tööks kasutatava vahendi) kirjelduses märgitakse töövahendi nimetus, tüüp, mudel, mark ja muu töövahendit iseloomustav. Töötaja tegevusena tööõnnetuse hetkel kirjeldatakse, mida töötaja tegi õnnetusjuhtumi toimumisele vahetult eelnenud ajal ning konkreetset tegevust, mida töötaja tegi tööõnnetusse toimumise ajal. Näiteks on tegevus töö masinaga, töö käsitööriistadega, käsitsi teisaldamine,
Puutepinge poolt tekitatud voolutugevus sõltub oluliselt puutekoha siirdetakistusest ja sellest, milline on keha kontakt maaga. Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks.
läbi kas ettenähtud (aja)intervallide tagant või kirjeldatud tingimuste/ olukordade ilmnemisel - Plaaniline tehnohooldus: ettekavandatav ja regulaarselt kindlate ajavahemike tagant toimuv tarindi või süsteemi hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks. - Tingimuslik tehnohooldus: ettekavandatav, kuid teatud tingimuste ilmnemisel või nõudmiste esitamisel toimuv tarindi või süsteemit (paigaldise) hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks - Avariiline tehnohooldus: tööd, mille tegemise eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. - Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus määratletud aja jooksul selgitatakse välja avarii/rikke asukoht ning selle oletatav põhjus
elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Dokumenteerimine: Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks. Samuti peab ettevõtja dokumenteerima elektritöö tegemise ja konkreetsete elektritööde tegemiseks koostatud dokumentide olemasolu korral järgima nendes esitatud nõudeid. Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama. Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
11 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus elektritööde tegemiseks koostatud dokumentide olemasolu korral järgima nendes esitatud nõudeid. Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama. Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Dokumenteerimine: Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks. Samuti peab ettevõtja dokumenteerima elektritöö tegemise ja konkreetsete elektritööde tegemiseks koostatud dokumentide olemasolu korral järgima nendes esitatud nõudeid. Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ning seda kirjalikult kinnitama. Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla
244 – kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide tehnohooldus; 245 - ventilatsioonisüsteemi tehnohooldus; 246 - kliimaseadmete tehnohooldus; 247 - maagaasivarustuse süsteemi tehnohooldus; 248 - erigaasivarustuse süsteemi tehnohooldus; 249 - muude ruumides keskkonnatingimusi kujundavate süsteemide tehnohooldus. 250 – Elektri paigaldis – on elektriseadmete ja –juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Käidukorraldaja koostab korralist hooldust nõudva elektri paigaldise hoolduskava ja vastutab selle täitmise eest: 251 - hooldustööd; 252 – turva valgustussüsteemi käit; 253 – rikkevoolukaitselülitite testimine; 254 – elektrotehnilised mõõtmised; 255 – elektri paigaldise tehniline kontroll; 260 - Hooneautomaatika ja andmeside süsteemid: 261 - tuletõrje alarmisüsteemide tehnohooldus; 262 – valve-ja jälgimisseadmete tehnohooldus; 263 - telefonisüsteemi tehnohooldus; 264 - arvutivõrgu tehnohooldus; 265 - antennisüsteemi tehnohooldus;
ilmnemisel eesmärgiga vähendada tikete/vigade/puuduste ilmnemise tõenäosust või hooldatava üksikelemendi või terviksüsteemi toimimine halvenemist; -Plaaniline tehnohooldus: ettekavandatav ja regulaarselt (üldjuhul) kindlate ajavahemike tagant toimuv tarindi või süsteemi hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks. -Tingimuslik tehnohooldus: ettekavandatav, kuid teatud tingimuste ilmnemisel või nõudmiste esitamisel toimuv tarindi või süsteemi (paigaldise) hooldusjuhenditest tulenev tegevuste kompleks; kuna tingimuslik tehnohooldus ei toimu (üldjuhul) regulaarselt, siis on selle korraldamisel tõenäoluslik iseloom; Avariiline tehnohooldus: tööd, mille tegemise eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine. -Avarii lokaliseerimine: sisaldab selliseid tehnohooldustöid, mille käigus lepingus
annaabi.ee 
