GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12
5.1. Lae, seinte ja põranda pindalad.............................................................................. 23 5.2. Materjalide kulud....................................................................................................24 5.2.1. Lakke kuluva materjali kulu........................................................................... 24 5.2.2. Seintele kuluva materjali kulu........................................................................ 24 5.2.3. Põrandale kuluva materjali kulu..................................................................... 25 5.3. Hinnad.................................................................................................................... 25 5.3.1. Lagi................................................................................................................. 25 5.3.2. Seinad..............................................................................................................26
Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina. Kõigepealt enne hüdroisolatsiooni ja plaatide paigaldamist peab põrand kuivama 28 ööpäeva, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel täiendavalt tasandada/pahteldada. Teine variant on kasutada selleks otstarbeks väljatöötatud kvaliteet-põrandasegusid Vetonit 5000 või Vetonit 6000. Need on väga hea töödeldavusega
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk PÕRANDATE TASANDAMINE Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline. Oluline on valida õige toode, et ehitamine ei läheks mõttetult kalliks. Tihtipeale tahetakse vana põrand välja lõhkuda ning uus asemele valada. Ei mõelda sellele, et ka vanale põrandale, mis on veel tugev ja kandevõimeline, on võimalik anda uus väljanägemine. Alustada tuleks ettevalmistustöödest, kruntimisest ning see järel tasandamisest. Peale tasandamist on võimalik paigaldada aluspinnale parkett, vaip, PCV kate või mõni muu taoline kattematerjal. Kindlasti tuleks osata valida aluspinnale sobiv tasandussegu. Kui valikut ise teha ei oska, siis kindlasti saab abi ehituspoodides olevatelt töötajatelt, kes oskavad inimesele tutvustada tooteid ning nende otstarvet.
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse
.. 95 Drenaaziliiv Fraktsioon 2,0 20,0mm Sobib imbsüsteemide ehitamiseks. Ei soovita kasutada suure intensiivsusega teede aluskihiks ja vundamentide taldmike alla. Plokiliim Toote kirjeldus: Silikaatkividest, plokkidest, savitellistest, kerg- ning betoonplokkidest müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes.Talvine plokiliim kuni - 10C Segu valmistamine: 25 kg kuivsegule lisada 5,5-6 liitrit puhast vett. Segada 3 min., lasta segul seista 5 min. ja segada seejärel uuesti. 25 kg kuivsegust saadakse a'16 l plokiliimi. Valmis plokiliimi kasutamisaeg 2 tundi Soovitused: Aluspind peab olema puhas tolmust ja prahist. Segu kantakse aluspinnale müürikelluga või segukammiga. Segu pritsmed tuleb müüripinnalt eemaldada koheselt. Tööriistad puhastada koheselt peale töö lõpetamist. Plokiliimi ja aluspinna temperatuur peab olema üle +5C° Plokiliimi pakendid kaitsta sademete eest. Ohutus:
30 minutit seista lasta ja seejärel uuesti korralikult läbi segada. Segu tuleb 8 - 10 tunni jooksul ära kasutada. · VEE KULU 0,33 - 0,4 l vett 1 kg pulbri kohta sõltuvalt aluspinna imavusest. · TOONIMINE Tadelakti on võimalik toonida kuni 10% pigmendi lisamisega (kaalu järgi). Näiteks 12 kg Tadelakti võib toonida kuni 1200 g pigmendiga. Sobivad kõik aluselises keskkonnas püsivad pigmendid. Pigment hõõruda enne segule lisamist väikese koguse veega ühtlaseks pastaks. See on soovitav lisada otse segu tegemiseks kasutatavasse vette. Hiljem saab tooni korrigeerida ka väikese koguse pigmendipasta otse segule lisamisega. Sel juhul tuleb kogu mass ühtlase värvitooni saamiseks veelkord hoolikalt läbi segada. KREIDEZEIT pigmentide valikust ei sobi Tadelakti toonimiseks Kasseli pruun ja viinamarjamust. · SOBIVAD TÖÖRIISTAD Traditsiooniliselt töötati Marrakesis suhteliselt lihtsate vahenditega. Kõige olulisem oli
(näiteks akustiline krohv jm). Mineraalsed krohvisegud on alati kuivseguna. Dekoratiivseid mineraalkrohve kasutatakse kõrget aurujuhtivust ja/või kõrgeimat tulekindlust nõudvatel fassaadidel. Krohvis sisalduvatest polümeersetest lisanditest sõltub tema ilmastikukindlus. Toonitav ainult tehases heledates pastelltoonides. Toonitud krohv on väga tundlik kliima- ja töötlemistingimuste suhtes. Ilmnenud laigulisus ei ole krohvidefekt. Väiksema polümeerlisandiga mineraalkrohvid on soovitav üle värvida. Lisalugemist vt mineraalsed fassaadikrohvid . Grundputz Leicht G85 Kergkrohv Grundputz Leicht G 85 on mineraalne vett-tõrjuv kuivmört vastavalt DIN 18 550 nõuetele. Materjal on lubi-tsementsisaldusega, vett ärajuhtiv, hüdrofobiseerivate kerglisanditega hall krohvisegu. Tugevusomadustelt vastab mördigrupile PG II. Teralisus 0-2 mm. Toode on lihvitav vilthõõrutiga faktuuri. Kasutatakse aluskrohviks välis- ja sisetöödel. Ei sobi sooldunud pindadele
mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused · Mira 3000 standardfix - Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks sise- ja välistingimustes. · Mira 3100 unifix - Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik- ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks
VI pilet 9. Seinte värvimine (sisetingimustes) Tööde tehnoloogiline järjekord: Puhastada tolmust Pahteldus Lihvimine Eemaldada tolm Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: sama Vajalikud töövahendid: sama Kasutatavad materjalid: sama+ seinavärv sest kulumiskindlam Tööohutus: sama Kvaliteedi kontroll: visuaalne 10. Plaatimissegude liigid ja omadused CM 11- vee ja külmakindel, sobib põrandale ja seinale, universaalne, keraamilistele ja täismass plaatidele, sobib sisse ja välja. CM 17- ülielastne tolmuvaba plaatimissegu, sobib välja ja sisse, sobile kõikidele plaatidele CM29- kiiresti kivistuv, kõrge kvaliteediline, tööaeg 45 minutit, sobib suurtele plaatidele, 2h pärast vuugitav Kasutusotstarve: plaatimistöödel Säilitus: kuivas ruumis Nõuded: paki peal Kulunorm: paki peal 6 pilet 11. Metallpindade värvimine
Seda kasutatakse põrandate pahteldamiseks,niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine Sünteetilised pahtlid- sobivad väga erinevate materjalide silumiseks.Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub.Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel- kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad,on raskesti lihvitavad Mineraalsete sideainetega pahtlid-tehakse enamasti kipsi baasil, sobivad kivi-, krohvi-ja betoonpindade tasandamiseks. Nad kahanevad kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“ Aknakitid jagunevad: ● Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
Mart Krais E3 Ehitus materjalid Penosil Niisketes ruumides tuleb ehituse või remondi käigus kasutada spetsiaalseid hüdroisolatsioonivahendeid, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ning hallituse tekkimist. Hüdroisolatsioonivahendid kantakse otse põrandale ja seinale (näiteks kivi-, betoon-, veekindlast vineerist vms aluspinnale) viimistluskihi (näiteks keraamilised plaadid, värv, rullmaterjalid) alla. Enne hüdroisolatsiooni- ja viimistlustöödega alustamist peavad seinaja põrandapinnad olema tasandatud, kuivad ning puhtad tolmust ning lahtistest osadest. Hüdroisolatsioonivahendid saab jagada pinna kasutusala järgi: Pinnad, mis satuvad otsesesse kokkupuutesse veega, tuleb katta nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi eh
mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad. Silikoonid: niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti. Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et
väljatöötatud universaalset kihilatti. See on valmistatud alumiiniumnurgikust. Kihilati paigaldamisel toetatakse ta nurgatellisele fiksaatoriga ja püstvuukidesse surutavate hoideklambritega. Kihilati vertikaalsust kontrollitakse nöörloodiga. Suundnöör kinnitatakse kihilati külge vastava konksuga. Selleks on kihilatis kaks rida auke, kusjuures üks rida on standardtelliste tarvis vahekaugusega 78 mm ja teine rida moodultelliste tarvis vahekaugusega 101 mm. Pikemate seinte korral on soovitav tavalise majaktellise asemel kasutada metallist vahemajakat, mille külge saab kinnitada suundnööri. Ka vahemajakas on ette nähtud standard- ja moodultelliste ladumiseks. Nöör kinnitatakse vahemajaka rullide külge. Mördikihi tasandamise sabloon valmistakse 130 cm pikkusest 4 x 30 mm mõõtmetega lattrauast ja niisama pikast 10 mm jämedusest ümarrauast, mis on omavahel ühendatud kahe 6 mm jämeduse sidetraadiga.
Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema _25 tsüklit. Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20...50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu
(kuigi sideaine tootja on sama), tuleb see täiendavalt tellijaga kooskõlastada. 21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad? Tihe asfaltbetoon sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel. Ühekihilisi katteid ehitatakse reeglina sideainetega töödeldud alustele, kahekihilisi ka sidumata alustele. Kui sidumata aluse pind on vähepoorne, on soovitav pind vähemalt 5 tundi enne asfaltbetoonsegu laotamist kruntida bituumenemulsiooni või vedela bituumeniga. Tihedat asfaltbetoonsegu paigaldatakse reeglina õhutemperatuuridel üle +5ºC. Kokkuleppel tellijaga võidakse töid sooritada ka temperatuuridel kuni -5ºC. Tiheda asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1,67 D, kahekihilise katte ülakihi puhul mitte alla 2.5 cm. Õhutemperatuuride vahemikus 0...+5ºC paigaldavate asfaltbetoonkatete minimaalseks kihipaksuseks on 4 cm, vahemikus -5
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Vineeri kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerile on omased kõrged tugevusnäitajad, väike mass (näiteks 4x väiksem alumiiniumist), madal soojus- ja helijuhtivus ja on kasutatav keemiliselt agressiivses keskkonnas. Kui vineeri valmistada veekindlatel liimidel, saadakse niiskuskindel vineer, millest valmistatakse kandekonstruktsioone 10. Termotöödeldud puit, liimpuit Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna.
Säilivusaeg: suletud tehasetaaras 3 aastat. Toote säilitamine suletud taaras, temp.+1...30°C. Hoida külma eest. Kulu 7-10 m²/l. 6. Lubivärv: Hea katvusega matt valge värv seintele ja lagedele, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui välitingimustes. Annab ühtlase matti pinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida. Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis. Hea veeaurujuhtivus. Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral) ja absorbeerida lõhnu. Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub. Minimaalne värvimise temperatuur: +8 °C. Värv korralikult läbi segada ja ühtlase õhukese kihina rulliga/pintsliga pinnale kanda. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada. Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda
kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Vineeri kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. 3 Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud
Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad- -viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. -Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks - Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad-
jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
