1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks on välja antud raamat ,,Eesti kergejõustik 100"
23 sportlast. kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi
Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2).
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik
Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit (4-5-2). Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli
viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine, et omal tasemel joostes võinuks ta lõpetada koguni esikaheksas. Aleksander Tammert, kettaheite 12. Vanameister tõestas veelkord, et suudab ka
Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012. aastal võetakse kasutusele euro. Tänu Euroopa Liidu toetustele on põllumajandus jõudsalt arenenud ja maarahvas ei suregi välja. Sport: Gerd Kanter võidab 2012 Londonis kulla. Suusatajatel on kehv seis. Eesti jalgpalli koondis tõuseb Fifa edetabelis 60-ndaks. Eesti võrkpallikoondis jääb EMil 3-ndaks. Eesti korvpalli koondis jõuab EMi finaalturniirile. Mikk Pahapill saab olümpialt kulla. Eesti rallisõitja jälle MMil ja esimene eestlane Kevin Korjus F1 sarjas. Loodus: Üleujutused ja tormid on sagedased. Talved on lumerohked. Suurt osa Eestist katab ikkagi mets. Peipsi ja Soome laht saavad üheks. Valitsus: Täpselt samasugne süsteem nagu praegu USAs on. Rahutused: Eestis elavad venelased valmistavad meile ikkagi peavalu ja märatsevad. Valitsus viib ellu erinevaid plaane, et neid Venemaale saata. Teed ja ehitised:
Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1)
14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus nõuetele M 143 - ebasportlik käitumine M 145 - kõrvalise abi vastuvõtmine M 144.2 17.Gerd Kanter, Aleksander Tammert- kettaheide; Mikk Pahapill- 10- võistleja; Aleksander Lokutov- maratonijooksia; Tõnu Jaanson- kahe- sõudepaat. 18.Tiit Sokk, Erika Salumäe, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Jaan Talts.
18. Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid. Intervalljooksu puhul kõnnitaks ja joostakse vaheldumisi. 20. Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Erki Nool – kümnevõistleja Mikk Pahapill – kümnevõistleja Andrus Värnik – odaviskaja Gerd Kanter – kettaheitja Jaak Uudmäe – kolmikhüppaja Anna Iljuštšenko – kõrgushüppaja
Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi.
Meeste kõrgushüpe 2001-2005 2.28 Marko Aleksejev 2005 2.24 Rainer Piirimets 2004 2.20 Olavi Paavo 2003 2.16 Ramon Kaju 2002 2.16 Anton Gorjatsihh 2004 2.15 h Tarmo Kobin 2001 2.15 Andrei Marhel 2001 2.13 Mikk Pahapill 2005 2.12 h Karl Lumi 2005 2.12 Tarmo Saar 2005 Meeste teivashüpe 2001-2005 5.40 Erki Nool 2001 5.15 Eigo Siimu 2005 5.10 Kaspar Valgepea 2004 5.01 Indrek Turi 2004 5.00 Aivar Normak 2001 5
Tunnused võivad varieeruda ehk erineda. Tunnused on väärtused ja statistika peab seda väga tähtsaks. 1. Nominaalväärtus 2. Ordinaalväärtus 3. Meetriline väärtus 4. Hierarhiline väärtus (järjestusväärtus) 5. Empiiriline väärtus Valim on statistiline termin, mis näitab kui suur osa üldkogumist on haaratud uuringuga. Sündmused võivad olla: 1. Võimatud Mikk Pahapill ei saavuta 10 k punkti 2. Juhuslikud 3. Kindlad Juhuslikel suurustel on piirid Statisitline uuring Statistiline uuring toetub hangitavale infoleja vastusena annab informatsiooni nähtuse kohta Uuring jaguneb etappidesse: · Ülesanne · Uuringu objekt · Tunnused · Metoodika · Juhendid II grupp · Kompetentne teostaja · Vahendid Vaatlus
2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse
radoonisisaldusega vett ja samuti teadvustades enesele, et suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski. Kasutatud kirjandus 1. KARIK, H. ,TRUUS, K. Elementide keemia. Tallinn : Ilo, 2003. 2. KARIK, H. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Tallinn : Koolibri, 2004. 3. KARIK, H. Hämmastavad ained. Tallinn : Valgus, 1991. 4. MILES, J. Mapping radon-prone areas by lognormal modeling of house radon data. Health Physich : 1998. 5. PAHAPILL, L. RULKOV, A. 2004 Radoon majades. Aruanne. Kiirguskeskus. 6. Eesti keskkonnaseire 2001: ioniseeriva kiirguse seire. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. 7. PAHAPILL, L. Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Keskkonnatehnika 3/99 : radionukliidid Eesti põhjavees. Tallinn: Printall, 1999.
Eelmised olümpiamängud toimusid Londonis 1908. Ja 1948. aastal. Eesti sportlaste osalemine olümpiamängudel Olümpiamängudel kandis avatseremoonial Eesti lippu Aleksander Tammert ja lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi.
võistlussarja on kergejõustiku juurde jõudnud nii mõnedki tänased tipud. Tänu tippudele on eeskujusid, kes toovad lapsed spordi juurde. Olümpiamängudelt on Eesti mitmevõistlejad võitnud erinevatel ajaperioodidel kolm medalit- Aleksander Klumberg-Kolmpere kolmas koht Pariisi OM-il, Rein Auna teine koht Tokyo OM-il ja olümpiavõit Erki Noolelt Sydney OM-il. Erki Noole sportlaskarjääri lõppemisel on 2005. aastast ala esinumbriteks olnud Kristjan Rahnu, Andres Raja, Mikk Pahapill. Noorte tiitlivõistlustelt on uuel aastatuhandel medaleid võitnud René Oruman, Indrek Turi, Ksenija Balta, Grit Sadeiko. Eesmärk Alarühma eesmärk on mitmevõistluse perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippmitmevõistlejatel kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Londoni 2012. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti mitmevõistluse kiire ja järjepidev areng, millega
Olümpiamängude avajaks oli loomulikult Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti delegatsioon pidi esialgu olema 76-liikmeline, kellest 34 pidid olema sportlased ning 42 treenerid ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Kuna tegemist oli metsikult suure üritusega siis ei puudunud Londoni olümpiamängudelt ka skandaale. Näiteks oli Jordaania sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises. Suveolümpiamängudel jäi dopinguga vahele 12 sportlast, õnneks eestlasi dopinguga ei kahtlustatud.
kohal 7568 punktiga. Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja. Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson,kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks.
Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31 Õppejõud: Lia Pahapill Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 1 1. Üldinfo...................................................................................................
majanduslikku alust tegevuseks. (Kangro, Lk 80 - 85) Lisaks nendele organisatsioonidele ja ühingutele loodi veel mitmeid nagu: Balti Arhiiv, Balti Instituut, Eesti Komitee, Eesti Abi Keskus, Eesti Demokraatlik Klubi, Eestluse Koostöö Keskus, Eesti Rahvusnõukogu, Vabade Eestlaste Keskorganisatsioon, Rootsi Eestlaste esindus, Euroopa- liikumise Eesti Rahvuskomitee. 12 Kasutatud kirjandus Internetiallikad 1. J. Pahapill http://pahapill.ca/rootsi.htm Kirjanduslikud allikad 1. Kangro, Bernard "Eesti Rootsis", Eesti Kirjanike Kooperatiiv AB, 1976, Rootsi, 287 lk 13 Lisad Lisa 1 Märkmed Johannes Pahapilli sõnavõtust Saarlaste Ühing Torontos sügiskoosviibimisel Toronto Eesti Majas, 25. septembril 2004. Armsad kaas-saarlased, austatud külalised, lugupeetavad daamid ja härrad! Nii, nagu sooviti, püüan anda lühi-ülevaate perekond Julius ja Heleene Pahapilli põgenemisest
EESTI MEREAKADEEMIA Teaduskond Õppetool Gretel Roze VIRMALISED, NENDE TEKE JA LEVIK Referaat Juhendaja: Lia Pahapill Tallinn 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Virmaliste teke............................................................................................................................5 Virmaliste värvid.........................................................................................................................8
aastal Fayettevilles. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad). Korvpall Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja
Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht)
Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19) MIKK PAHAPILL - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 11. kümnevõistlus 40 8178 punkti ALEKSANDER TAMMERT - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 12. kettaheide 37 61.38 (eelvõistlusel 63.10)
18.Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. Sinu vastus oli: 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19.Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin.
EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta,
EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD Tarmo Adamberg Krister Altosaar Ain Arro Mikk-Mihkel Arro Rein Aun Toomas Berendsen Päärn Brauer Aivar Hommik Mikk Joorits Madis Kallas Margus Kasearu Indrek Kaseorg Tõnu Kaukis Aigar Kukk Valter Külvet Jaan Lember Heino Lipp Kaidu Meitern Andrei Nazarov Erki Nool Aivo Normak Jüri Otsmaa Priit Paalo Mikk Pahapill Tiit Pahker Uno Palu Tiit Pohl Peeter Põld Kristjan Rahnu Andres Raja Pavel Rambak Sven Reintak Tarmo Riitmuru Heino Sildala Heino Sildoja Toomas Suurväli Boris Tolmachov Indrek Turi Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta,
KASUTATUD KIRJANDUS 1. E. Jõgioja, Radooniohutu elamu. Tallinn: AS Aktaprint, 2004. 2. Fireoy, Radoon, http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm 3. H. Karik, K. Truus, Elementide keemia. Tallinn: Ilo, 2003. 4. Jakobson Meelis, Radoon Uurimustöö, http://www.mg.edu.ee/files/radoon_meelis_jakobson.pdf 5. Keemia,Radoon ( Rn ), http://web.zone.ee/chemistry/Rn.htm 6. Kiirguskeskus,Riiklik uuring, http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf 7. L. Pahapill, Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Radoonitõrjekeskus, http://www.radoonitorjekeskus.ee/?id=10462 9. Uponor, http://www.uponor.ee/templates/Page.aspx?id=2228 20
Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2. Caster Semenya RSA 1.57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6
aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht. Andres Raja - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha. Aleksander Tammert - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga. Mikk Pahapill - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga. Kaire Leibakul õnnestus ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses saavutada kõrge kümnes koht. Eesti olümpiamedalid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928
annaabi.ee 
