erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised esindajad avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu erakonnana. Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise. Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt rangelt ette kirjutatud. Erakonnajuhil on võrdlemisi vähe otsustusvabadust. Ta saab küll prioritiseerida teatud teemasid ning erakonda suunata, aga üldiselt on mõju pigem väike. Mart Helme käe all on EKRE kindlasti muutunud avalikkusele tuntumaks ja populaarsemaks. Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu ja tõsiseltvõetamatu erakond, kuvandi, et see on ,,tõelise eestlase" partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele erakondadele. Ent erakonnajuht peab
(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti. ( detsentraliseeritud) Kohalikul võimul on märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Munitsiipaalvõim kogub suure osa tuludest ja väike osa tuleb keskvalitsuselt. Sellist halduskorraldust nim kolmetasandiliseks.
töötamiseks vajalikud tingimused on täidetud ning seeläbi ka töötajate vajadused rahuldatud. (Abubakar, T. Ja Abubakar, A. N. 2013) 8 KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult võib väita, et hea töökorralduse planeerimine tõstab ettevõtte tootlikust ning muudab ettevõtte tööstruktuuri paindlikumaks. Sama võib väita ka mitteautokraatse juhtimise kohta, kus juht annab töötajatele rohkem otsustusvabadust ning selle tulemusel lahendatakse probleemid meeskonnatasandil ja juhil jääb rohkem aega muudeks tegevusteks. Töökorralduse muutmisel oleks tähtis eelnev põhjalik analüüs, kas vastav muutus on tulus ja tasub ennast ära. Kindlasti tasub siin rohkem tähelepanu pöörata reaalsele ametikohtade vajadusele. Tuleks analüüsida, kas ametikohale on pakkuda piisavas mahus tööd ning kas vastav töötaja sobib sinna ametisse.
Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng. 40. Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides? Diskretsioon kaalutlusõigus, otsustusvabadus (valikute vahel) Diskretsoon on justkui dialektiline protsess. Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on küsimuseks olnud diskretsiooni tsentraliseerimine või detsentraliseerimine(USAs 3 lainet, 90ndatel alustati detsentraliseerimisega). 16
Karisma mõju-, tõmbe-, sisendusjõud Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine; paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Selline juht võib tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Steve Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja Apple tõusis tippu. Siis sai temast autokraatlik juht ning Apple juhatus palus tal tagasi astuda. Ta ei hakanud vastu ning tegi seda. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide.
6. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (näitena mitte kirjutada sõjavägi, politsei, näitena kirjeldada äriorganisatsiooni juhi käitumist). Käskiv, kontrolliv stiil. Eesmärk inimesi nö õigele teele suunata ja neid õpetada. Koondab endale koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud.
6. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (näitena mitte kirjutada sõjavägi, politsei, näitena kirjeldada äriorganisatsiooni juhi käitumist). Käskiv, kontrolliv stiil. Eesmärk inimesi nö õigele teele suunata ja neid õpetada. Koondab endale koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud.
6. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (näitena mitte kirjutada sõjavägi, politsei, näitena kirjeldada äriorganisatsiooni juhi käitumist). Käskiv, kontrolliv stiil. Eesmärk inimesi nö õigele teele suunata ja neid õpetada. Koondab endale koguvõimu ja lahendab juhtimisküsimusi ainuisikuliselt. Alluvate tegevuse üle on range kontroll. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Loomulinguline/kastist välja mõtlemine pigem taunitud. Reeglid paigas. Näide: Napoleon Bonaparte, Martha Stewart, Adolf and the gang, Bill Gates, 7. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastiku austuse ja pühendumuse. Kuulatakse erinevaid arvamusi ning uued ideed on alati oodatud.
); 4) austus ja usaldus (Ibid.) (Milline oli teie omavaheline austus- ja usaldussuhe?); 5) eesmärgid ja väljakutsed (Ibid.) (Millised eesmärgid ja ootused olid Sul mentorlusprogrammi osas? Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?) 6) teadmiste vahetamine (Ibid.) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9
Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Nt Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hispaanias moodustavad kohalikud ja regionaalmaksud vaid üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse kui kahetasandilist. Detsentraliseeritud autonoomse kohaliku võimu puhul on kohalikul võimul märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Kohaliku valitsemise arengusuunad Vastutuse jaotus valitsemistasandite vahel on jätkuvalt keskne probleem enamikus riikides. Tänapäeval on sellele küsimusele lisandunud aga uudseid lahendusi ja mõõtmeid. Nii kujuneb üha iseloomulikumaks suundumus võrgustikukoostöö poole. Traditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada
Aktsionäride (osanike) nimekiri (elektroonselt saadav). Tagatised, hindamisaktid, kindlustus. Maksuvõlga ei ole! (elektroonselt saadav) B-kaart (elektroonselt saadav). Nõudmisel muud dokumendid. Andres Laar 2008 2007 VÕLAUSALDAJATE KAITSE Laenuleping võib sisaldada punkte, mis kaitsevad võlausaldajate huve, kuid samas piiravad ettevõtte otsustusvabadust tulevikus. Neist enam levinud on: 1.Tootmis- ja investeerimisotsuseid piiravad: - Finantsinvesteeringute piirang, - Vara võõrandamise piirang, - Ettevõtete liitumise piirang, - Vara säilitamise nõue, - Laenutagatise olemasolu nõue. 2.Dividendimaksete piirangud 3.Finantseerimispoliitika piirangud - Võlgade prioriteetsus - Vara rentimise piirangud - Uute laenude piirangud 4. Muud piirangud- aruannete esitamise nõue, vara kindlustamise nõue, arvestusprintsiipe ja
kaotamisega hävib ka rahvusidentiteet, kuna raha on ikka olnud riigivõimu sümbol. Nüüdseks on euro olnud sularahana käibel juba üle kolme aasta (alates 1. jaanuarist 2002), kuid pole märgata, et kusagil oleks rahvustunne seepärast nõrgenenud. Keerulisem kui riikliku enesetunnetuse küsimus on poliitilise otsustamise iseseisvus.. Paljud Euroopa Liidu normid on liikmesmaadele kohustuslikud, ning vähendavad sellega riikide otsustusvabadust. Süvenev ja laienev koostöö mitmetes poliitikavaldkondades ning juhtimisstruktuuri reform on viinud olukorrani, kus Euroopa Liit võib hakata sarnanema ühele suurele liitriigile. Sedalaadi teemad kutsuvad esile tuliseid vaidlusi, mille kinnituseks on ka Euroopa põhiseadusliku leppe pikk ja keeruline heakskiitmise protsess. Lõpuks valmis kompromisside tulemusena siiski niisugune põhiseaduse lepe, kus rahvusriikide õigused pole vähemaks jäänud
Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda. 30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada. 61 Tutvusta elanikkonna kui riigi tunnust. Riigi rahvas: kodanikud ja kodakondsuse alused,
mingid kategoorias on olemas) v tühi leht (teeme vabalt nii nagu ise tahame) Vaatlejale vs teadjale tuginev analüüsija võib tööd jälgida, aga infot tuleb ka töö tegijalt keda usaldada? Kirjeldus vs ettekujutus väga oluline! Sageli kirjeldatakse tööd selle järgi, mida töö nõuab. Jäetakse kõrvale dokumendi pool, e mis on ette kirjutatud. Kui palju on reegleid, kui palju otsustusvabadust. Üks mudel kõikidele ei sobi. Uued suunad tööanalüüsis: 1) O*NET ametinimetuste infovõrgustik. Kataloog, kus on ametinimetusi kirjeldavad andmed. 2) Püütakse kaardistada isiksuseomadusi. 3) Kompetentsimudel sajandivahetusel oli see tugev trend. Kui palju mingeid oskusi ja teadmisi sel ametikohal võiks olla. 4) Kognitiivsete ülesannete analüüs pigem tõusev trend. Kuidas inimesed otsustavad? Ja milliseid protsesse selleks kasutavad
üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi moodustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis on keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused. Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim 29 Valitsemine ja avalik haldus Selle mudeli puhul on kohalikul võimul märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Vabadus peegeldub ka kohaliku võimu finantsilises iseseisvuses. Erinevalt eelmisest mudelist kogub munitsipaalvõim siin suure osa tuludest ise ja vaid väike osa tuleb keskvalitsuselt. Kohalike maksude osakaal küünib 20–30 protsendini kõigist maksudest. Kohalik omavalitsus täidab ka paljusid funktsioone, nii on Skandinaavias heaoluriigi elluviimine peamiselt munitsipaalvõimu õlgadel. Iseseisva poliitika tulemusena võib avaliku
· õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte, · hea usu ja lepingutruuduse põhimõte, · mõistlikkuse põhimõte, · privaatautonoomia omavastutuslik iseotsustamisõigus ja vabadus. Eraõiguses väljendub see ka dispositiivsuse põhimõttes, st poolte kokkuleppel võib suhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda (v.a juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega). Privaatautonoomia on vahel piiratud avalikes huvides ja hõlmab: o otsustusvabadust, kellega leping sõlmida (piiratud sõlmimise sunniga monopoolse ettevõtte korral) o vabadus kujundada lepingu sisu (piiratud imperatiivsete sätetega peab olema kooskõlas heade kommetega) o vabadus valida tehingu vormi (piiratud vorminõuetega nt kinnisasjad peavad olema notariaalselt kinnitatud) Seaduse mõtte väljaselgitamine on tõlgendamine. Tõlgendada tuleb lähtudes nii seaduse
· õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte, · hea usu ja lepingutruuduse põhimõte, · mõistlikkuse põhimõte, · privaatautonoomia omavastutuslik iseotsustamisõigus ja vabadus. Eraõiguses väljendub see ka dispositiivsuse põhimõttes, st poolte kokkuleppel võib suhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda (v.a juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega). Privaatautonoomia on vahel piiratud avalikes huvides ja hõlmab: o otsustusvabadust, kellega leping sõlmida (piiratud sõlmimise sunniga monopoolse ettevõtte korral) o vabadus kujundada lepingu sisu (piiratud imperatiivsete sätetega peab olema kooskõlas heade kommetega) o vabadus valida tehingu vormi (piiratud vorminõuetega nt kinnisasjad peavad olema notariaalselt kinnitatud) Seaduse mõtte väljaselgitamine on tõlgendamine. Tõlgendada tuleb lähtudes nii seaduse
- tugevdada organisatsiooni osatähtsust tema liikmete täielikuma integreerumisega OSCE väärtussüsteemi. Põhivaldkonnad: inimõigused näit. OSCE inimõiguste volinikud; demokraatlikud valimised vaatlejad. o Euroopa integratsioon Euroopa integratsioon süveneb. Kardetakse rahvusidentiteedi kadumist. Paljud EL normid on liikmesmaadele kohustuslikud ning vähendavad riikide otsustusvabadust. EL sarnaneb suurele liitriigile. Suured probleemid integratsiooniga Saksamaal, Taanis islamism, vähemusgruppidele eelisõiguste nõudmine. o Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti asub ida ja lääne vahel, seda on peetud ohtlikuks geopoliitiliseks asendiks. Huntington ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge". Usunditevahelised erisused ja konfliktid mõjutavad julgeolekut enam kui riikidevaheline majanduslik või poliitiline konkurents.
Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini 17 a. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). b. puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist
kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul redutseeritakse diskretsiooni nullini. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üksnes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. 3. 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja: Kasutatakse selliste seaduses sätestatud normi koosseisu tunnuste kohta, mis ei ole seaduses
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas eakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul reudtseeritakse diskretsiooni nullini - kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab ük- sikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üsknes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). - puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. Diskretsioonivolitus antakse haldusorganile seetõttu, et elu on liiga keeruline, et kõiki juhtumeid seaduses määratleda ja seega antakse haldusorganile võimalus kohapeal otsustada, millist
Selline võimalus sisaldub expressis verbis nt VÕS-i § 6 lg 2: Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguse tõlgendamisel ei ole kohus siiski täiesti vaba, sest kohtunik ei tohi anda seaduses kasutatud terminitele ja reeglitele subjektiivset tähendust ehk otsustada nii, nagu tundub talle õige ja õiglane. Kohtunik peab oma otsustusvabadust kasutama üldistes huvides ja objektiivselt. Õiguse tõlgendamisel on mitmeid meetodeid: Grammatiline ehk keeleline tõlgendamine tähendab õigusakti sõnastuse uurimist ja sõnade mõtet. Selle protsessi käigus tuleb lähtuda kas sõna õldisest tähendusest või siis eritähendusest (nt mingi erialane termin või sõna juriidiline tähendus). Samuti uuritakse sõna vastavust grammatikareeglitele. Grammatiline tõlgendamine on
Ettevõtte struktuur- ametikohtade ja allüksustevahelisi seosed. Ettevõtte struktuur kujundatakse detsentraliseerimise käigus- otsustamisvabaduse andmine alluvatele. Kooskõlas ettevõtte struktuuriga seostatakse omavahel: · tulemusüksus · konkreetne tulemusüksuse eest vastutav töötaja · ning sellest lähtudes kujundatakse vastutuskeskused (nt osakonna juhataja vastutuskeskus on terve tootmisosakond) Vastutusarvestuse süsteem peab looma kontrollaruanded, mis peegeldavad võimu otsustusvabadust ettevõttes. Vastutuskeskused (org lüli) liigitatakse vastavalt vastutuse mahule: kulu-, tulu-, kasumi- või investeeringukeskusteks Kulukeskus: vastutusüksus, kuhu koonduvad kulud ja selle juht vastutab üksnes selle allüksuse kulude eest. Osakond võib olla üks kulukeskus või hõlmata mitut kulukeskust (erinevad tootmisliinid). Kulukeskuste arvu määramine sõltub kulu-eeliste arvestusest kas väikeste kulukeskuste eelised
annaabi.ee 
