Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Osoonikihi ehk osonosfääri hõrenemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osoon, osoonikiht, elusorganismide, tootvate, maapinnast, gaas, eelduseks, freoonid, butaani, propaani, lennukid, lennukikütuse, tekkib, hõrenemise, tekkivad, mutatsioonid, kahjustamine, keskkonnastrateegia, tehisainedOSOONIKIHI HÕRENEMINE Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike,
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.
ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.
näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõreda kihina. Osoonikiht absorbeerib suurema osa kosmosest tulevast ultraviolettkiirgusest ega lase sellel jõuda maapinnale, kus see võiks kahjustada kõiki eluvorme
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.
Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias
Osooniaugud Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn
nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust!!!) aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised
nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust!!!) aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised
BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Referaat Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed Tartu 2008 Sisukord: 1.Osoon ja osoonikiht.....................................................................................................3 2.Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed........................................................3 3.Osoonikihi hõrenemine maailmas...............................................................................4 4.Osoonikihi hõrenemine Eestis.....................................................................................5 5.Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis
koostisest ja paiknemisest troposfääris; pilvisusest (pilvede hulgast, kõrgusest ja liikidest);aluspinna peegeldamisomadustest (albeedost). Mida peaks päevitaja teadma Maapinnani jõudev päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib õhema osoonikihi korral olla tugevam ning inimesi, loomi ja taimi kahjustav. Ent siiski ainult võib, aga kaugeltki ei pruugi seda olla igas olukorras. Alustame ilmselgest: osoonikiht jääb lauspilves ilmaga ja ööselgi 4 selleks, mis ta päeval on, ent ultraviolettkiirgust pole. Kui päike on horisondi kohal madalal, siis läbivad kiired õhukihti kaldu ning ultraviolettkiirgus nõrgeneb oluliselt. Tuleb arvestada ka vastupidist: ultraviolettkiirgus ei jõua meieni mitte ainult otse päikeselt, vaid ka õhkkonnas hajununa ning maapinnalt peegeldununa igast küljest(liivarannas või merel võtab päike ka vilus)
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks.
õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste, nagu nafta ja süsi, üha
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis
- Veeringe - Süsinikuringe Z - Lämmastikuringe - Fosforiringe Atmosfäär · Lämmastik- õhus molekulaarsena N2 (anorgaanilised ühendid N2, N2O, NO,NO2, HNO3,NH3). · Väävel- õhus gaasilistena (COS, SO2, H2S, CS2). COS, H2S CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 ks. · Osoon (O3)- - Fotolüüs: 1. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm 2. O + O2 + M O3 + M 3. O3 + NO NO2 + O2 - Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 SO3 + O2 2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O H2S + O3 SO2 + H2O - Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris (osoonikiht!)
õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tulnud ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeb. Osoonikihi olemasolu tõttu püsib maakeral ka elu, sest ultraviolettkiirgus mõjub surmavalt lõhkudes organismide kudesid. · Mesosfäär 50-85 km, selles enam osooni pole. Temp langeb kõrguse kasvades kiiresti, 80 km kõrguse on -80--90 kraadi. Sellisel kõrgusel on õhk juba üsna hõre. · Termosfäär- selles hakkab temp jälle uuesti kasvama
hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1
erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased! Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete" tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid
ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta
..27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk.......
sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Reeglina ongi allotroobid suure tugevusega materjalid kuna aine aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega. ! Allotroobid on erinevad struktuuri ja omaduste poolest.! Näiteid allotroopidest:! Süsinik – süsi, grafiit, teemant, grafeen jt.! Hapnik – monohapnik, dihapnik (O2 - atmosfääris olev, see mida me hingame), osoon (O3 ), punane hapnik (O4).! F osfor – punane, valge, must jt.! ! Orbitaalide hübridiseerumisest metaani (CH4) näitel.! Ergastatud süsiniku aatomi skeemist nähtub, et väliskihi elektronide energia on erinev. Teatavasti on s-orbitaalile kuuluva elektroni energia väiksem kui p-orbitaalile elektroni energia. Siis peaks metaani molekulis olema üks C-H side nõrgem (väiksema energiaga) kui kolm ülejäänud C-H sidet, mis on tekkinud p-orbitaali elektronide abil
suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Ülejäänud gaase esineb imevähe. Täiesti puhast ja kuiva õhku looduses ei esine ning lisaks nimetatud gaasidele on ~4% veeauru kuid selle osatähtsus muutub nii ööpäeva ja aastate jooksul. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Väga hõre õhkkond ulatub maapinnast tuhandete km-te kõrguseni. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000-12000 km. Selleks on aluse andnud hämariku nähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Ligi 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: KT - Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km)
lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine; Fotosünteesi aeglustumine;
· Kivimeid kulutatakse rohkem · Kaltsium- ja magneesiumsilikaadid murenevad · Kaltsium ja magneesium kantakse ookeanidesse ja meredesse, kus see settib keemiliselt või seotakse organismide poolt · Karbonaatide tekkega seotakse süsihappegaas kivimitesse · Karbonaatide murenemine viib süsihappegaasi omakorda atmosfääri tagasi · Karbonaatkivimid osalevad laamtektoonilistes protsessides · Soojus vabastab süsihappegaasi · Süsihappegaas lisandub atmosfääri · Tsüklis pole vajalik elusorganismide olemasolu, küll on vajalik vesi Maa toimub globalse termostaadina, süsteem mis püüjab temperatuuri alal hoida. Globaalne termostaat keemilised reaktsioonid tagavad temperatuuri püsimise või vähese muutlikkuse. Teised elementide ringid lisaks C ja O-le teevad läbi sarnaseid tsükleid (N, P, S, Na, Ca, K). Kõik protsessid tagavad temperatuuri püsimist Maa loonud sellised süsteemid, mis ise võitlevad erinevate muutuste vastu.
Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja P tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikn
lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid; Vanemad külmutusseadmed; Aerosoolid; ehitusmaterjalide tööstus; õhukonditsioneerid. Tagajärjed: Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine;
Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks. Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Mulla profiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mulla veereziim Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed
ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust. CH4 Metaan ehk metüülhüdriid. Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. N2O Dilämmastikoksiid ehk naerugaas. O3 Osoon ehk trihapnik. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Väikesed osooni kogused võivad inimestele soodsalt mõjuda, sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele. 12) Mis on fotosüntees? 5 Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks