Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin
närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit
oksendamine, kahjustus väljalangemine pigmentatsiooni häired Makroelemendid Element Ca K Cl Na Mg Kaltsium Kaalium kloor naatrium magneesium Biofunktsioon Luude ja hammaste Membraani Osmoregulatsioon, Membraanipotsentsiaali Ensüümide kofaktor, koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees, hüübimine aktivatsioon, vere happealustasakaal, biomembraanide
plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, rasvade sisalduse regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine. Eritamine ja veebulanss: veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD. osmoos- veemolekulide liikumine kõrgema konsentratsioonida lahuse suunas. osmootne rõhk- laenguga osakesed tekitavad osmootse rõhu( vere paksus). osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2
05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees
freoonid F - hambapastades Fluor on vajalik hammaste arenguks, ta suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes. Fluor pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga.
Ühe mageveevähi (Triops) munad paiknevad kuivanud mudas ja säilitavad eluvõime läbi suve, kusjuures keskkonnatemperatuur võib tõusta kuni 80 °C. Laboratooriumis säilitasid need munad 16 tunni jooksul eluvõime 103 °C vees. Kala Cyprinodon diabolis elab allikas nimega Devil's Hole, mille temperatuur (33,9 °C) on muutumatuna püsinud ilmselt viimased 30 000 aastat. Maksimaalne letaalne temperatuur selle väikese kala puhul on ligikaudu 43 °C. 11. Osmoregulatsioon läbi loomade evolutsiooni (erinevate mehhanismide kasutamine) Osmoregulatsioon läbi loomade evolutsiooni: *Merevees elavad loomad -Osmootilist gradienti ei ole. -Osmoregulatsiooniks ei ole vaja energiat kulutada. -Kehapind on suure permeaablusega. -Esineb mõningane ioonide regulatsioon. *Merest riimvette: raku ruumala muutmine -Kehapinnal ei ole osmootilist gradienti. –Rakusisene osmoregulatsioon, et rakk kohaneks muutunud tingimustega. –Kehapind on suure permeaablusega. –Esineb
Lisamanustamine võib olla vajalik depressiooni puhul, krampide puhul, ninaverejooksu puhul, raskesti paranevad luumurrud, südame rütmihäired, suhkrutõbi jt NB! Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi ja vit E-ja vitamiini C omastamist rakkude poolt. Ületarbimisel kõht läheblahti. EI LADESTU. KLOOR RDA kogus mg -10aastasel 700-1400 mg, 11-24a 1400-4600 mg. Organismis on kloor rakuväise lokalisatsiooniga. Koos naatriumi ja kaaliumiga tagatakse osmoregulatsioon, happe-leelistaskaal, membraantransport, vedelike liikumine ja mambraani potensiaal. Maos sünteesitakse Cl ioonist soolhape. Kloori allikaks on keedusool. Ületarbimisel Nõrkus ja segasus seisund. Basseini vees olev kloor imendub ja (vanasti ka joogi vees) lammutab vitamiin E. Hävitab ka seedetraktis palju mikroorganisme. Lisamanustamine on õigustatud kõhulahtisuse ja oksendamise puhul. Ka põletuste puhul.
Sellele reageerib kõhunääre, eraldub rohkelt insuliini. Insuliin alandab veresuhksutaset. Kuna kommides ja limonaadis sisalduvad süsivesikud on lihtsüsivesikud, siis oli veresuhkrutõus suur ja insuliini produktsioon on suur. Insuliini eraldub palju ja veresuhkrutase langeb väga madalale ja ta võib paari tunni pärast ennast halvasti tunda. 6.Meri Ahven armastab väga soolast kala süüa. Mis toimub tema organismis pärast 5 soolakala söömist? Kas osmoregulatsioon töötab negatiivsel või positiivsel tagasisidel? Soolakalade söömise järgselt imendub sool seedetraktist verre. Suureneb vere soolasisaldus. Neerud eritavad liigset soola ja võtavad kaasa vett. Tekib veevaegus organismis. Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veevaeguse, tekib janu. Meri Ahven job vett ja mõne aja pärast on vesi imendunud seedetraktist verre ja kaob janutunne. Negatiivsel. 7.Perekonnas Aed on kaksikud tütred Lille ja Kirsi. Nende emal on mure: tüdrukud olid
Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³
kaaliumiga koos) K- Asub raku sees, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja. (Töötab naatriumiga koos) Mg- Asub luudes ja lihastes. Osaleb nukleeinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihase tööd. Taimedes asub klorofülli molekulis ning taime kestades. Cl- Koos Na ja K tagab osmoregulatsioon, membraantransport, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, ning on vajalik soolhappe sünteesiks maos. I Osaleb kilpnäärme töös ning kilpnäärme hormoonide ja valkude sünteesis. Sellest sõltub väikelaste kasv ja areng, organismi ainevahetuse kiirus. 3.Kirjelda vee ülesandeid Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu
suuhügieenivahendid Molübdeen · mikroelement · tähtsus: valkude süntees, impotentsus (meestel), hambad, kaitse vähi vastu · sisaldus toidus sõltub pinnasest · allikad: piimatooted, kapsas, spinat, karusmarjad, mustsõstrad, liha, teravili Kloor, koobalt, väävel · Co mikroelement, Cl ja S makroelemendid · on organismile vajalikud · Cl leidub luudes, soolhappe koostises · Cl tähtsus: osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, membraanitransport · Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad · S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid
Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni
..Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³
· Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine (A ja B12), kolesterooli süntees · Uurea- sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib alguses ammoniaak, millest sünteesitakse uurea (ammoniaak on mürgine!) · Osmoregulatsioon- kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine · Antidiureetiline hormoon- sellest sõltub kui palju vett esmauriinist tagasi imatakse (hüpotalamus) · Pruun rasvkude- vastsündinud lastel, milles on palju mitokondreid (annab pruuni värvuse). Soojusproduktsiooni alus. · Soojuse kaotamine ja saamine: soojussjuhtvus (ühelt kehalt teisele), konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust
Moodustub esmasuriin, mis liigub neerukehakestest neeru torukestesse, mis on tihedalt ümbritsetud veresoontega. Veresoontes toimub reabsorbeerumine e veresoontesse liigub tagasi organismile vajalik vesi ja sellest lahustunud ained, tulemuseks jääb neerutorukestesse uriin ja see koguneb neeru vaagnasse. Kusejuha kaudu kusepõide ja teise kusejuha kaudu kehast välja. o Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse regulatsioon toimub neerude kaudu Termoregulatsioon Keha temp regulereerimine - Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel - Tahteline tegevus liigutamine, riiete hulga muutmine - Kontrollkeskus hüpotaalamus o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse
organismi poolt kõhunäärmes. Glükagoonil on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkrut, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Osteoporoos- luukoe hõrenemine Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause. 1.Inimene saab elada ka ühe neeruga. TÕENE 2.Dieeti pidades muutub inimese energiabilanss positiivseks. VÄÄR- Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat, siis võib energiabilanss ajutiselt ka negatiivseks muutuda. 3.Vabas looduses elavad loomad kõrge vanuseni, sest neil on seal puhas keskkond. TÕENE
· on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerijaks; · osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja organismi kohanemisel külmaga jt. KLOOR Kloori on 70 kg kaaluvas inimeses 100 105 g. Kloor on inimorganismi keskne anioon, biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega: · Osmoregulatsioon · Hape-alustasakaal · Membraantransport · Membraanipotentsiaal Oluline soolhappe sünteesil maos. (HCl) ESSENTSIAALSED MIKROBIOELEMENDID (MIKROMINERAALID) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Kindlate funktsioonidega ja eluks hädavajalikud mikrobioelemendid, mis kuuluvad enamasti ensüümide, hormoonide, liitvalkude, vitamiinide koostisse. · Bioaktiivsete ainete ehituses/talitluses osalemise tõttu avalduvadki nende
Raku talituse käigus rakku sattuv liigne Na viiakse rakust välja, liigne kaalium viiakse samaaegselt rakku teostab NA-PUMP. Mg2+ ehk magneesium Osaleb luukoe tekkes,nukleiinhapete ja valkude sünteesis. Stabiliseerib biomembraane ja moduleerib ioonpumpade, kanalite ja kandjate tööd. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Cl- ehk kloor - koostöös naatriumi ja kaaliumiga tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral.
· normaalne veevahetus · membraantranspordi (ka imendumise) tagamine · mitmete ensüümide aktivatsioon Magneesium Osaleb luukoe tekkes, umbes 70% magneesiumist ongi luudes. Ülejäänud on paljude ensüümide kofaktoriks. Vajalik närvitalitluse ja lihaskoe tegevuse normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Kloor on inimorganismi keskne anioon ja tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös tagatakse organismi osmoregulatsioon, happe-leelistasakaal, mitmete biomolekulide imendumine, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Oluline soolhappe sünteesil maos. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Essentsiaalsed mikrobioelemendid (mikromineraalid)
Ei ole suuremaid valgumolekule ja vererakke. Nad ei suuda läbida membraani avasid. Esmasuriinis tekib igas min. 125 cm3. Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate
(mõlemad on elektrolüüdid), süsivesikute imendumiseks, närvi- ja lihaskoe talitluseks, vererõhu normipiires hoidmiseks ja normaalseks veetasakaaluks organismis. Mg2+- oluline roll energia tootmisel (oluline komponent ATP ja valkude molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. oluline element rakumembraani ehitamisel Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära)
Põhimehhanismid soolases vees veekao ja soolade sissetungi vastu võitlemiseks: Põhimehhanismid selleks on: Isolatsioon (loomade katete soola- ja veekindlus) Osmokonformism (Sisekeskkonna soolsuse tõstmine välisega võrdseks osmolüütide abil, halobakteritel anorgaanilised ioonid, peam. K). Heinmuda (Ruppia) kui kõige soola taluvam kõrgem taim kasutab aminohapet proliini osmolüüdina. Osmoregulatsioon (Magedas keskkonnas säilitatakse sooli ja eritatakse sisekeskkonna suhtes hüpoosmootset uriini. Soolases vees püütakse säilitada vedelikku ja eritada sooli. Mereiguaanil ja mõnedel lindudel spetsiaalsed soolaeritusnäärmed.) Difusioon - füüsikaline protsess, kus aine liigub suurema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda O2 satub rakku difusiooni teel, CO2 läbib sama tee, mis O2, aga vastupidises suunas.
Organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel (kloonimisel). Teatavat biotehnoloogilist selgroogsete loomade, peamiselt imetajate kloonimist nimetatakse tuumkloonimiseks. Osav inimene - ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimene, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. Elas umbkaudu ajavahemikus 2,5 kuni 1,6 mln. aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. Osteoporoos - luukoe hõrenemine. Östrogeen - naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
Mõnedel vetikatel ei ladestu kaltsiid üldse raku sisse ega vahele, vaid hoopis rakkude peale. 18.02.14 Vetikate Kasvamine Organismi lõplik kasv on tasakaal energia sissevõtu ja energia vahel, mis kulub selleks, et protsessid aset leiaksid ja toimuks reproduktsioon. Materjali ja energia juurdekasv: fotosüntees või kemosüntees Materjali investeerimine: skeleti moodustumine ja reproduktsioon Energia ja materjali kaod: liikumine, ujuvus, eritised, veekogus osmoregulatsioon, toitumine (kui toiming), hingamine ehk respiratsioon. Kasv on materjali ja energia kasv materjali ja energia kaudu. Materiaalset kasvu saab mõõta massi kaudu. Näiteks märgkaal, kuivkaal; samas saab mõõta ka energia kaudu dzaulides näiteks. Vetikate kasvu juures vabastatakse märkimisväärne kogus assimileeritud süsinikku kui eritatud orgaaniline aine. See orgaaniline aine tuleb uuesti keskkonda, vette. Erineb oma koostiselt orgaanilistest hapetest
2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette. Magevee kooslusele on iseloomulikud putukad, nt sääsk, kes muneb vette (sääsevastsed ehk hironamiidide? vastsed). Okasnahksed on jäänud merekoosluse loomadeks. Rõngasussid (anneliidid) jagunevad 2te rühma: 1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette 2)väheharjasussid ehk oligoheedid ja kaanid - nendel on efektiivne osmoregulatsiooni süsteem ja kehasisene viljastumine; munad kookonisse OSMOOS - Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osa lahuses olevaid molekule. Osmoosi esinemine ei välista teise lahuse protsesse, näiteks võivad väikesed lahustunud molekulid kanduda läbi membraani ka lahjemasse lahusesse
Difusioonikonstant: isel difundeeriva aine pilve pindala kasvu, sõltub levivast ainest, T- st ja konts-st. 147. Osmoos: seotud membraani arineva läbitavusega lah.aine ja lahusti jaoks. Vee juhtimiseks akvaporiinid, ioonidele ioonkanalid. 148. Osmootne rõhk on rõhk, mis tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti difusiooni läbi membraani lahuse poolele. pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärkil hüdrolüüsitakse suhkruks. 150. Nernsti tasakaaluline potentsiaal: elkem potents erinevus kahel pool rakumemb. Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151
haiguste/häirete puhul: ateroskleroos, hüpertensioon, kalduvus trombide tekkeks, alkoholism, raskesti paranevad luumurrud, krooniline oksendamine, epilepsia, artriit, psoriaas, jämesoolepõletik, diabeet, kalduvus neerukivide tekkeks, vaimse arengu peetus. Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi vitamiinide, ning vitamiinide E ja C omastamist ja kasutamist rakkude poolt. Kloor Kloori biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Koostöös nende ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloori lisamine joogiveele on tekitanud vastukäivaid arusaamu
sama aktivaator (näit. CRP). Klass I aktivaatorid Aktivaator interakteerub RNA polümeraasiga, seondudes subühiku C-terminusega (CTD), tõstes sel viisil RNA polümeraasi afiinsust promootorile. Kontaktsaidid (5 - 19 ah) on erinevate aktivaatorite puhul erinevad. Klass I aktivaatorid on näiteks Ada - aktiveerib geenid, mis osalevad oksümetüülguaniini poolt indutseeritud DNA kahjustuste reparatsioonil; IHF - stimuleerib transkriptsiooni faag lambda promootorilt pL; OmpR - osmoregulatsioon; OxyR - oksüdatiivse stressi vastus; CRP lac promootori puhul - interaktsioon soodustab CTD seondumist DNA regiooniga, mis külgneb CRP saidiga. CTD-ga seondub promootori poole jääv CRP monomeer. Klass II aktivaatorid Aktivaatori seondumisala kattub promootori -35 heksameeriga. Klassikaliseks näiteks on CRP interaktsioon RNA polümeraasiga gal promootori puhul, samuti kuulub sellesse klassi PhoB, mis kontrollib bakterirakus fosfaadi nälja puhul indutseeritavaid geene.
isomerisatsioon. Erinevalt eukarüootidest ei sisalda eubakterite tsütoplasmamembraanid steroole (kolesterooli) ning koosneb küllastunud või monoküllastumata rasvhapetest. Kuna eukarüoodid on suuremad rakud kui prokarüoodid ning eukarüootidel puudub rakukest, siis peavad eukarüoodid muutma tsütoplasmamembraani steroolide abil jäigemaks. Bakteritel pole rakusiseseid organelle, sellest johtuvalt on tsütoplasmamembraanil mitu elutegevuseks tähtsat funktsiooni: 1. barjäär (osmoregulatsioon, prootonite liikumapanev jõud, ainete difundeerumise regulatsioon) 2. energia genereerimine (elektronide transpordiahel, ATP süntees ning fotosünteetilised kromofoorid on sukeldunud tsütoplasma membraani) 3. transport (nii valkude kui mitmesuguste anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete transport) 4. keskkonnast signaalide vastuvõtt (mitmed sensorid on tsütoplasmamembraanis, mis tunnetavad rakuväliste signaalmolekulide kontsentratsiooni) 5
annaabi.ee 
