Minu mõtteid filmi "Risttuules" vaadates. Elisabeth Pikker 12.E1 "Risttuules" räägib Erna Tamme ja tema perekonna loo alates küüditamisest Siberisse kuni kaua igatsetud kodumaa pinnale naasemiseni. Lugu põhineb Erna reaalsetel kirjadel oma mehele Heldurile, kellega teel Siberisse mindi lahku. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav 22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga
lahinguväljaõpet jne. 12-aastaselt taltsutas Aleksander Bukephalase, hobuse, keda ei saanud keegi kuningameestest taltsutada. Aleksander märkas, et hobune kardab oma valju ja suutis teda maha rahustada ja siis ratsutas sellega niikaua, kui hobune alistus, Sellest hobusest sai Aleksandri parim sõber, kes oli temaga peaaegu 20 aastat nii sõdades kui spordis. Aleksandri vanemad olid mõlemad kange ja jõulise iseloomuga. Aleksander leidis end tihti oma vanemate võitluse risttuules. Kuningas Philippos kasutas abiellumist võõramaa printsessidega kui vahendit vähendada vaenlaste vastupanu. Alguses oli küll Aleksandri vanemate abielu armastusel põhinev, kuid armastus kustus väga kiiresti. Olympia oli kange naine, riiuhimuline ja tuline, nõudis ta austust. Kui Philippos jättis ta kõrvale ja abiellus uuesti, tegi ta kõik, et poiss jääks temaga ja oma isast seetõttu kaugeneks. Aleksander mehena
joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid pingelised otsingud nn eesti stiili leidmiseks. Probleem oli teqdvustunud ja sajandi alguse põlvkond lootis selle lahendada. Eesti silmapaistvate kunstnike seas oli Osakar Kallis ainuke, kelle kunstiharidus piirdusvaid kodumaiste võimalustega, eelkõige A.Laikmaa ateljee-kooliga. Küllap oleks
"Kuigi praegu on eesti kultuuri olukord hea, tuleb vaadata ka pikemat perspektiivi. Kui teadlane on pidevas kontaktis oma väliskolleegidega ja peab seda kõike tõlkima eesti keelde, siis eesti keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma. See on see oht, mida võiks karta," rääkis Tõnu Viik. Haridus 1) Ettevõtlus peaks olema õppekavas http://opleht.ee/2017/03/kool-muutuste-risttuules-muutuv-arusaam-koolihariduse-eesmar gist/ Ajaloolane, kultuuriloolane ja arhivist Malle Salupere on arvanud, et kultuurriigis ei saa käsitleda haridust kui ainult ,,konkurentsivõimelise" elukutse omandamise abinõu. Ta seab esikohale tervisest, perekonnast, riigist ja ühiskonnast hooliva, salliva, eetilise ja laia silmaringiga isiksuse kujundamise. 2) PISA 2015 tulemused: http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=76506572 Eesti on üks maailma tugevamaid (15-aastased) http://opleht
annaabi.ee 
