tõmbuvad Halogeenühendis on elektronpaar suunatud elektronegatiivsema Side süsiniku ja elemendi kloori vahel ehk kloori katkeb ningpoole, tekib seetõttu OH - ja OH moodustab süsinikuga sideme, ning tõrjub Cl-i - onCmolekulis vahele osalaengud. välja (on ründav osake). Keemilised omadused Eelnev reaktsioon võrrandina + - + - H3C Cl + KOH H3C OH + KCl elektro-nukleo- elekt-nukleo- fiil fiil rofiil fiil elektrofiil elektrofiil nukleofiil nukleofiil Rebane kui tugevam nukleofiil sai nõrgamalt nukleofiilit kätte elektrofiili Toimus asendusreaktsioon elektrofiil
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool
võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda poole ehk elektronpaar viibib pisut rohkem tema valduses. Seetõttu omandab ta negatiivse osalaengu ning väiksema elektronegatiivsusega aatom positiivse osalaengu. Need osalaengud on ioonilaengust väiksemad Et selgitada välja, kumb element saab negatiivse osalaengu ja kumb positiivse, tuleb uurida perioodilisustabeli abil, kummal on suurem elektronegatiivsus
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist
Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel
füsioloogilised omadused Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Struktuur Süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad osalaengud (süsinikul positiivne ja halogeenil negatiivne) Elektrofiilid ja nukleofiilid Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+) Elektrofiil võtab igal võimalusel endale elektrone juurde Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut Halogeeniühendide kasutusvaldkonnad Freoone kasutatakse külmutusmasinates Freoone kasutatakse ka aerosooliballoonides
kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. // on aatomi võime siduda elektrone vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga
Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavatele aatomitele. Esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad F-O, O-H või N-H sidemeid. iooniline side – ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu
Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem
annab tühja orbitaali. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. Mittepolaarse kovalentnse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahe. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng.
· endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2
Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme, lahustuvad hästi vees
Molekulidevahelinse side-nõrk side molekulide vahel,mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos Molekulvõre-kristallvõre,kus võre sõlmpunktides asuvad molekulid Pol-aine,mis koosneb polaarsetest molekulidest Pol molekul-molekul,milles pos.ja neg.laenguga keskmed ei lange kokku,mistõttu molekuli üks osa on pos,teine neg.laenguga Pol kovalentne-kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel,sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud Reaktsiooni soojusefekt-reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk Lämmastiku molekulis lämmastiku aatomite vahel kolmikside N + N -> N N ( N N ) Süsinikdioksiid molekulis on süsiniku ja hapniku aatomite vahel kaksiksidemed O + C + O -> O C O ( O C O) H2,N2,CO,SO3,I2,HCl-kovalentne NaCl,CaO,CaCl2-iooniline Ni,Fe-metalliline Lõhume: Vee aurustumisel- vesiniksideme,liiva jagamisel-mitte midagi, Suhkru lah-molekulidevahelised sidemed,soola lah-ioonilineside
Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)?kovalentne keemiline side esineb 2 ühesuguse mittemetallivahel Kovalentne polaarne keemiline side keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000
KEEMIA Aatom-aineosake mis koosneb aatomituumast ja elektronidest;molekuli koostisosa Alus-aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementa...
sidet. 2) Ioonilise sidemega ühendid moodustuvad (tahkes olekus) IOONVÕRE, mis kooseb ioonidest. 3) Metallid on plastilised, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi. 4) Sama perioodi elementidest on metallilisem väiksema tuumalaenguga element. 5) Väärisgaasid on elemendid, mille väliskihil on 8 elektroni. 6)POLAARSE SIDEMEGA MOLEKULIDE POLAARSUS SÕLTUB MOLEKULI EHITUSEST, kuidas paiknevad molekulide otstes osalaengud. 7) Molekulide vahelised sidemed on NÕRGEMAD kui aatomivahelised sidemed. 8) Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb elektronkattest ning mis kuulub molekuli koostisesse. 9) Keemiline side on aatomite vaheline seos, millega tekib keerukam osake. 10) Keemilise sideme tekkimine on EKSOTERMILINE reaktsioon, sest sideme tekkimisel eraldub energiat. 11) Metallide metallilised omadused rühmas vähenevad alt üles liikudes, sest kihtide arv väheneb.
6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID):
asendunud kloori või fluori aatomitega. TV /30. Mis on pestitsiidid? Milleks neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus? Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) halogeeniühend + tsüaniid
Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab. Kovalentse sideme polaarsus Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud õrdselt mõlema aatomi vahel ( tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel ). Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ). Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ).
Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektroide orbitaalid osaliselt kattuvad. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid,
6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused *Alkaanide omadused (tihedus, agregaatolek, keemistemperatuur, sulamistemperatuur) sõltuvad süsinikuahela pikkusest. Sama süsiniku arvu kuid harngenud ahela korral on temperatuurid väiksemad: *1-4 süsinikku on gaasiline *5-16 süsiniku on vedel *17-... süsinikku on tahke *Üldiselt on: hüdrofoobsed (vett-tõrjuvad, sest puuduvad osalaengud, mis tekivad -O ja N sidemete korral) suuremad esindajad 1) Metaan CH4 Lõhnatu, värvusetu gaas, maagaasi peamine koostisosa (84-98%). Tekib organismide lagunemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Üks paljudest kasvuhoonegaasidest Kasutatakse: a) Kütteks b) Keemiatööstuse toorainena 2)Propaan C3H8 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10
see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes
Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.)
Kovalentne side kõige levinum ja olulisem keemilise sideme tüüp, moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Valents side, mis näitab, mitu elektronpaari saab aine teisega moodustada Kordne side keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil Osalaeng positiivse või negatiivse laengu ülekaal ? Polaarne kovalentne side üks aatomitest seob elektroni endaga tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Vesinikside täiendav side, mille tugeva positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustadanegatiivse osalaneguga hapniku, lämmastiku või fluoriga vms. Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Katioon positiivse laenguga ioon Anioon negatiivse laenguga ioon
sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega. Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja
elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Erinevate mittemetallide vahel. (nt CO2, H2O, SO3) 56.Kristallvõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis
närvisüsteemis ja reguleerib kolesteroolitaset, rinnapiima teket ja aktiveerib ensüümide toimet. SIDEMED Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne)- kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Kovalentne side tekib kahe mittemetalli või metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Polaarne - aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel - mittepolaarne kovalentne side Kui sideme moodustavad erineva elektronegatiivsusega elementide aatomid, on siduv elektronpaar (elektronpilv) nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole - polaarne kovalentne side mittepolaarne - side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga iooniline - ioonide vahel tekkinud keemiline side
toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid).
toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid).
toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis. 12 4. Elektrofiilid ja nukleofiilid · Mittepolaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid võrdselt (alkaanides), polaarse sideme katkemisel aga ebaühtlaselt (HCl, halogeeniühendid).
Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub side polaarseks, ühte otsa jääb negatiivne laeng ja teise ossa positiivne. Sidemel oleks nagu kaks poolust. Mida suurem on elektronegatiivsuste vahe , seda suurem on elektronide nihe, seda polaarsem on side ja seda suuremad on osalaengud. Kui dX > 1,7 loetakse side valdavalt iooniliseks. Kuna elektronegatiivsuste vahe ei saa olla lõpmatult suur, siis pole puhast ioonilist sidet tegelikult olemas. keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem side: leelismetalli ja halogeeni aatomite vahel. Sama tüüpi ühendite korral sidemete polariseeritavus ksavad siduva elektronpilve tiheduse
elektronide arvu elektronkihtides 54.Mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodiustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel Ühe ja sama aatomi vahel (nt O 2, N2, H2) 55.Polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Erinevate mittemetallide vahel. (nt CO2, H2O, SO3) 56.Kristallvõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis HAPETE TABEL Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid
Alkadieeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Liitumisreaktsioon vesinikuga hüdrogeenimine: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + H2-> CH3-CH2-CH2-CH=CH2 b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkadieeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend.
Polümeerid Kõrgmolekulaarsed ühendid. Elementaarlülid on omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Polümerisatsiooniaste näirab elementaarlülide arvu molekulis. Homopolümeer tekib ühest monomeerist. Kopolümer mitmest monomeerist. Liitumispolümerisatsioon - kordsete sidemete puhul. Polükondensatsioon saaduseks on vesi.. Aatomite vastastikmõju. Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud. Elektrofiilsustsenter Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng või osalaeng. Iooniline dissotsiatsioon ioonide moodustumine (polaarse lahusti mõjul). Ioonsete sidemetega ained on aktiivsemad. Mittepolaarsed ained dissotsieeruvad radikaalideks. Delokalisatsioon laialijaotumine. Molekulide vastastikmõju. Aine omadused sõltuvad molekulide vastastiktoimest
elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2).
elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2).
elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side aatomitevaheline side molekulis. On tingitud ühise elektronpaari tõmbumisest üheaegselt mõlema aatomi tuumaga. Tekib sarnaste elementide vahel (elektronegatiivsus väiksem kui 1,9). Jagatakse polaarne ja mittepolaarne kovalentne side. Polaarne kovalentne side on keemiline side, milles aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud. Esineb liitainetes (H2O, HF). Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Erinimelised osalaengus. Kui on polaarne side, siis on polaarne aine (HF). Mittepolaarne kovalentne side aatomeid siduv elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Esineb lihtainetes (H2, F2). Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine (CO2).
Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki: Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga ja molekulis ei teki poolusi. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!). Näiteks: H-H, O=O, NN Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronpaari tugevama jõuga kui teine. Seepärast tekivad molekulis poolused (*osalaengud, mis on väiksemad elektroni laengust; tähistatakse d - või d +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, kes tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Polaarne kovalentne side esineb mittemetallioksiidides, hapetes, orgaanilistes ainetes. Näiteks: Hd +-Cld - Hd +- Od -- Hd + 2.8.2 Iooniline side. Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone
CH2 = CH2 + H2 CH3 - CH3 CH3 CH = CH2 + H2 CH3 CH2 CH3 Küllastumata ühendite hüdrogeenimist kasutatakse näiteks margariini tootmisel või naftasaaduste krakkimisel vesiniku keskkonnas küllastumata ühenditest vabanemiseks. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkeeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkeeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkeeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend.
mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. (N: H2 aatomite vahel moodustub ühine elektronpaar, kui mõlema aatomi elektronid (üks kummaltki) moodustavad paari.) 5) KOVALENTNE POLAARNE SIDE. POLAARSUS. · KOVALENTNE POLAARNE SIDE - Kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. · Kovalentse polaarse sideme puhul koosnevad ühendid erinevatest mittemetalli aatomitest. · Ühised elektronpaarid on tõmmatud elektronegatiivsema (mittemetallilisema) elemendi aatomi poole. / 2 Elektronpilv liigub mittemetallilisema elemendi aatomi poole. POLAARSUS elektronegatiivsem element tõmbab teise elemendi ja enda ühist elektronpaari enda poole. Ühesõnaga elektronegatiivsus/mittemetallilisus.
Biradikaaliks on 2 paardumata elektroni Laiendatud valentskihiga aatomi väliskihis on rohkem kui 8 elektroni. ÜL ÕP LK 201-202, harj ül 2.55-2.66 Hüpervalentne ühend – ühend, milles esineb laiendatud valentskihiga aatom Muutuv kovalents – sama element võib eri ühendites olla erineva valentsiga Enamus kovalentseid sidemeid on polaarsed, st emb-kumb aatom tõmbab suurema osa ühisest elektronpaarist enda poole. Aatomitel moodustuvad osalaengud. Polaarset molekuli iseloomustab dipoolmoment. Selle traditsiooniliseks ühikuks on debai (D). Nt HCl molekuli diipolmoment on 1,1 D. Seos SI-ga: 1 D = 3,34 * 10-30 C*m Elektronegatiivsus – iseloomustab elemendi võimet tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Levinuim on Mullikeni skaala: X=1/2 * (I+Ea) elektronafiinsus ja ionisatsioonienergia väljendatuna elektronvoltides (1eV/osake=96 kJ/mol) Mittetäielik oktett. Esineb peamiselt boori (B) ühendites. Kergesti
Molekulidevahelised jõud. Polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu. Molekuli polaarsus tähendab elektrontiheduse (elektrilist laengute) nihkumist molekulis tulenevalt elektronide (elektronpilvede) nihutatud paiknemisest. Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse + (delta pluss) ja - (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H2), polaarsed (näiteks H+Cl-) või ioonilised sidemed (näiteks Na+Cl-). Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu. Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite
metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda
Mida pikem on vektor, seda suurem on molekuli polaarsus. SI süsteemmis on dipoolmomenndi absoluuutväärtuse ühikuks C*m. Praktikas kasutatakse enamasti traditsioonilist ühikut debai (D) hollandi füüsiku Peter J. W. Debye järgi: Kaheaatomilise molekuli dipoolmomendi absoluutväärtus (vektori pikkus) väljendub valemiga Näiteks: HCl molekuli dipoolmoment µ on 1.003 D. Kuna tuumade vahekaugus HCl molekulis on 136 ppm, saab arvutada, et osalaengud HCl-s on vastavalt pluss ja miinus 2,53*1020 C, ehk umbes 0,166 elektroni laengut. Mitte iga molekul, milles esineb polaarseid sidemeid, ei oma nullist erinevat dipoolmomenti. Sõltuvalt molekuli kujust võivad sidemete dipoolmomendi vektorid liituda või üksteist tühistada. Katseliselt määratakse enamasti molekuli kui terviku dipoolmoment. Teades dipoolmomenti, saab teha järeldusi molekuli kuju kohta. Elektronegatiivsus
annaabi.ee 
