Naistelaagrid toimuvad ,,Tule ja tunneta end osakesena loodusest. Kosuta oma meeli ning naudi puhkust rahulikus looduses."Kui on jutumärgid ja see on tsitaat, peaks olema all nimi, kelle tsitaadiga on tegu v pole jutukaid vaja KAVA Saabumine pühapäeva õhtul kell 19.00. Tutvumine, ergutame meeli (inimesel on mitmeid meeli) ja keha ürditeega Jalutame looduses ning korjame materjali eesmärgiga valmistada endale energiavaip Lõkkeõhtu - valmistame nõgesekotlette Esmaspäev
Fotoefekt Kordamine Plancki hüpotees: Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Plancki valem: E=h*f E=Valgusosakese(footoni) energia h=Konstant/6,6*10-34 J*s f=Sagedus Footon on elektromagnetvälja kvant. Valgust saab kirjeldada lisaks lainele ka osakesena footonina. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikema lainepikkusega valgus ei ole suuteline ainest elektrone vabastama. Õhutühja ballooni on paigaldatud katood ja anood. Nendevahelist pinget saab mõõta ja muuta. Valguse toimel katoodidest väljalöödud fotoelektronid liiguvad anoodidele, mis põhjustab fotovoolu tekkimise. Voolutugevus sõltub rakendatud pingest. Pinge suurenedes voolutugevus kasvab
elektronile kineetilise energia (K) andmiseks: E=A+K Seda valemit nimetatakse me v 2 h f h fp Einsteini fotoefekti võrrandiks ja lahti kirjutades saab see kuju: 2 . Siin me on elektroni mass (9,1·10³¹kg) ning v elektroni kiirus. Seda, et valgust võib käsitleda osakesena, tõestavad peale fotoefekti nähtuse ka mitmesugused fotokeemilised reaktsioonid. Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse lainepikkus suuremaks ehk sagedus väheneb. Sageduse vähenemine tähendab, et footonite energia on vähenenud elektronidele üle kandunud energia võrra.
3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused. Teised teoreetikud, eriti Arnold Sommerfeld, täiustasid Bohri aatomimudelit, et seda saaks kasutada ka teiste aatomite spektrite seletamiseks. Muu hulgas postuleeriti elektronide ellipsikujulised trajektoorid (Bohri-Sommerfeldi aatomimudel). Rahuldava seletuseni siiski ei jõutud. Bohri aatomimudeli
on, et pindaktiivse ained oleks vähemalt 60% anaeroobselt lagunevad. Sellist nõuet on vaja, sest anaeroobsed tingimused võivad olla heitveemudas, kui see läheb põllumaadele Tensiidid Tensiidideks nimetatakse pindaktiivseid aineid, mis esinevad ioonoskestena (positiivset või negatiivset laengut omava osakesena). Puhastusainetes kasutatakse mitut erinevat tensiidi. Nende ülesanded on: alandavad vee pindpinevust, paranevad vee niisutus- ja puhastusomadused, eemaldavad ja lõhestavad mustust, takistavad mustusel kinnituda tagasi pinnale
ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus on ka looduslikku lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresool. Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega: · troposfäär 9 - 16 km kõrgusel temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60 °C. · tropopaus (9-18 km). · stratosfäär ulatub 50 - 55 km kõrgusele, tema alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C). · Üle 80 km on ionosfäär, kus valdavad on laenguga osakesed. BIOSFÄÄR
Laozilt. Taoismi põhitõed Tao (nim. ka dao), mis oma tähenduselt viitab rajale, eluseadusele, toimumisviisile, keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoismi eripäraks on see, et ta ei nõua inimeselt märterlikkust, kellegi jumalikustamist, ohverdamist, rituaale. ,,Sellest osasaamine on võimalik vaid sellega kooskõlas olemise läbi," kirjutab Laozi oma esikteases taoismi kohta. Taoism ei ole ,,ostetav" usk. Selle põhiline idee seisnebki selles, et tunda ennast osakesena sellest maailmast, kooskõlas loodusega, õnnelikuna, rahumeelsena. Rituaalide ja ohvrite toomisega ei saa osta pääset Igavese Rahuni. Inimene ise on kõige aluseks. Tema käitumine endaga, läbisaamine loodusega ja kõik humaanne ning loomulik, puhas ja lapselik aitab tal jõuda iseenese sisemise rahuni, mis on taoismi järgija põhiline soov. Taoistid vaatlevad ka loodust, õpivad seda tundma ja ette ennustama looduse teid. Loomulik
Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest (välisfotoefekt). Sisefotoefekti korral valgus lööb elektrone välja keemilistest sidemetest aatomite vahel, aa elektronid ainest ei välju. Sisefotoefekt on näiteks päikesepatareide töö aluseks. Kontrollküsimused: 1.Millest sõltub see, kas pealelangev valgus tekitab fotoefekti või mitte? Vastus: valguse sagedusest. 2.Mida tähendab valguse dualism? Vastus: Valgust võib vaadelda nii laine kui osakesena. Difraktsioon ja interferents Difraktsioon- lainete kandumine teele jäävate tõkete taha. Näiteks veelained jõuavad vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda. Interferents- lainete liikumine, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks, teises kohas väiksemaks. Näiteks visata tiiki samaaegselt kaks kivi, siis kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks.
Rääkides reaalsusest, inerts kannaks kõik mööda kesksest peatumispunktist. Miks peaks kõik minema ühte pisikesse punkti ja siis peatuma seal. Aga tuleks meenutada, et selleks oli Gamow, kes samuti leiutas Suure Paugu teooria. Inflatsioonilise universumi teooria. See teooria, mis osaliselt leiutatud Allan Guth'i ja Paul Steinhardt'i poolt 1984.aastal, ütleb meile, et universum (sisaldades kogu ruumi ja aega) alustas üksiku lõpmata väikese osakesena. Keegi pole aru saanud, kust see osake tuli ja kuidas kõik sai sinna kokku surutud. Esmalt oli see ,,külmas" faasis. Kui see saavutas suuruseks 5 tolli, muutus see äkitselt kuumaks ja lendas õhku. Nüüd need kaks meest spekuleerivad, et see osake algselt paisus eimillestki nõelaotsa faasi. Kõik need teooriad on odavad ulmekirjandused. Koos Suure Paugu teooriaga, need teised teooriad kuritarvitavad loodusseadusi, kaasaarvatud esimest ja teist termodünaamika seadust. Isegi Stephen W
valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Teose esiplaanil on mees ja naine kes palvetavad. Kuna töölisklass pidid töötama ja ei saanud kirikus käia, leidsid nad ikka aega, et palvetada. Tagaplaanil on näha ka rikast kõrgemat klassi hägusena ja laiali ajatuna kuigi peaaegu nähtamatult. Kunstnik on maalinud inimesed sarnaselt maaga, kujutades neid osakesena maast ning seega neid lähendades Jumalale. (http://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/boheme/millet.html) · Domineerivaks värviks on pruun, ning maal on värvitud soojades toonides. Tegemist on murtud toonidega. Maalil on rõhutatud just talupoegi ehk töölisklassi nende raskete tööde juures, ning tagataustal on vaevu nähtavalt kujutatud ülemklassi, kui midagi paremat ning nendest kõrgemat. Maal paistab silma siira,
kuna aeg tema kiires kosmoselaevas kulub aeglasemalt kui maa peal, on ta oma vennast noorem, kui ta temaga maa peal tagasi kohtub. Osakesed võivad käituda lainetena. Üks tänapäeva füüsika kõige olulisemaid avastusi on see, et atomaarsel tasandil ei ole looduses osakeste ja lainete vahel mingit vahet. Ei ole sugugi raske seda kaksikpidisust eksperimendiga tõestada. Samamoodi on tehtud kuulus kaksikpilu katse, mis tõestab, et valgus võib käituda nii laine kui ka osakesena. Lõppkokkuvõtteks arvab Bohr, et tegelikult ei ole meil võimalik teada, milline maailm on, kui me seda ei vaatle. Osakesed on igavesti seotud. Vahest ehk kõige rakemini mõistetav osa loodusest, mida kvantmehaanika meile pakub, on nn põimumine. Kujutagem endale ette, et radioaktiivne aatom laguneb kaheks muuks osakeseks. Kujutagem nüüd ette, et need kaks mõõtmist toimuvad kuul ja Marsil. Võib julgelt öelda, et põimumist ei häiri miski.
kliendi murele kiiresti reageerida, peab tal olema piisavalt võimalusi teenindusasutuse töö korraldamiseks ja piisav ülevaade selle võimekusest ja võimalustest. Jõustamine võib suurendada töötajate lojaalsust, motivatsiooni, kaasatust, pühendumust, tõsta enesehinnangut, võimet muutustega kohaneda, rahulolu, aitab vähendada selliseid probleeme nagu stress, rollide ebaselgus, tööjõu voolavus ja puudumised. Jõustatud töötaja tunneb end olulise osakesena organisatsioonist, ta teadvustab endale, et tema töö on oluline ja aitab organisatsioonil areneda. Kui teenindaja tunneb, et teda usaldatakse ja tema otsuseid austatakse, suudab ta leida klientide soovidele ka sobivad lahendused. Jõustamine ilma positiivse kinnituseta toimib väga lühikest aega, siis hakkab töötaja tundma, et tema tööd ei tasustata vääriliselt ning ta motivatsioon langeb. Siit tulenebki üks jõustamise
1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia - teaduslik distsipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmise väärtustest. (Mis? Mis struktuuriga? Kui palju?) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Interferents - kaks kiirgusvoogu võivad üksteist kustutada või võimendada. Difraktsioon - kiirgus ei levi sirgjooneliselt vaid “paindub nurga taha”. 4. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine (ergastus) või emissioon (relaksatsioon). Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energianivoode vahele. E1-E0 või E2-E0 5
röntgenikiirgus ioniseeriv. Erinevalt radioaktiivsetest ainetest, mis kiirgamise ajal võivad asuda nii väljaspool meid kui meie sees, on röntgenikiirguse allikas inimese jaoks alati välispidine. Selle toime lõpeb alati, kui kiirgusallikas välja lülitatakse. 4 RADIOAKTIIVSED AINED Prootonite arv aatomis määrab ära, millise algaine osakesena aatom käitub, kas ta on naatriumiks keedusoolas, hapnikuks õhus või hoopis kullaks sõrmuses. Neutronite arv tavaprotsessidele mõju ei avalda ja neid võib sama algaine erinevates aatomites olla erinev arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama.
Kirikud muutusid lihtsamaks ja madalamaks. Iseloomulik oli ümar kuppel. Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus. Maalikunst, skulptuur - Kasutatakse palju piibli temaatikat. Saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Skulptuuris vabastatakse inimene riietest ja tuuakse esile inimkeha ilu. Maalikunstis võeti kasutusele lõuend. Tekivad aktianr ja autoportree. Kirjandus - Maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut. Inimest hakati tajuma looduse osakesena. Tekkis uus usk inimesse ja elutähenduslikkusesse. Leiutati trükikunst. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna. Kujutati tegelikkust ja selle vastu-olusid läbi ajalooprisma. Inimene - Oluliseks muutus kõik eluline. Ülimaks hakati pidama inimmõistust. Renessanss toob inimese tähelepanu keskpunkti. Püüti mõista inimese mõtte- ja tundemaailma. Vähenes religiooni osa. Inimene avastas iseenda. Barokk
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3
on väga õpetlik ja inimest arendav. 13. Idee selle romaani kirjutamiseks sai ta tõsielu seigalt 1790. aastast. 14. Suur osa teosest on jäädvustatud päevikuna, ehk siis konkreetse dokumendina tõsielust. 15. Defo romaan on kauge faktiromaani suuna eelkäija. 16. Ta ei lubanud oma raamatusse irooniat, sest see on õpetlik lugu inimese ja looduse aga samuta ka inimese ja jumala suhetest. 17. Robinsoni esimeseks õpetajaks on loodus ja ta tunneb ennast osakesena loodusest. Romantism Romantism tekkis 18. sajandi lõpul. Romantiline pööre kirjandusloos oli tõsine sisuline muutus ja tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline
orbiidilt teisele ning teeb seda sagedusega f=(E2-E1)/h, (E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js.) Statsionaarses olekus aatom ei kiira ega neela energiat. Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / ülemineku Bohri aatomimudel: elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Elektroni vaadeldakse osakesena, mis käitub klassikaliselt, ainult et ta energial on kindlad väärtused Elektronvolt.1 elektronvolt on energia,mille omandab elektron,läbides elektriväljas aatomites,molekulides ja elementaarosakeste massi aatomites. ( JOONIS ERALDI) E(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema) Vasakul energia neeldumine aatomi poolt,millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energiavoole aatom on ergastatud olekus
viibimise tõenäosust. Selle argumentideks on osakese koordinaadid ja aeg. 285. Milles seisneb komplementaarsusprintsiip? Mikroosakese uurimisel võivad eri tüüpi aparatuuriga saadud tulemused olla vastuolulised. Sellised kirjeldused ja vastavad aparatuurid on komplementaarsed ehk üksteist täiendavad. Komplementaarseid aparatuure ei saa rakendada üheaegselt. Osakese kirjeldamine lainena ja osakesena on komplementaarsed tegevused. 286. Mis on superpositsiooniline seos kvantmehaaniliste olekute vahel? On kvantmehaanika üks põhihüpotees, mis väidab nii : Igas olekus peituvad võimalused lõpmata paljude teiste olekute realiseerumiseks teatud tõenäosusega. 287. Milline vastastikmõju on kõige nõrgem? Gravitatsioonijõud 288. Milline vastastikmõju on kõige tugevam? Tugev Vastastikmõju 289
tuumad raskemates tuumades olemas, järelikult võivad raskemates tuumades olla ka kergemate aatomite tuumi. AGA NII EI OLE. Tegelikult tekib radioaktiivse aine tuumas virtuaalseid moodustisi, mis koosnevad kahest prootonist ja kahest neutronist. Sellise moodustise eluiga on ca 10-21 s. Seejärel ta laguneb ja tekib mingi uus kooslus. Tänu tunnelefektile võib selline moodustis tuumast väljuda. Kui see juhtub, laguneb tuum ja tekkinud alfaosake hakkab eksisteerima iseseisva osakesena. Beetakiirgus on elektronide voog (või ka positronide). Elektron tekib, kui mõni tuumas olev neutron muutub iseenesest prootoniks. Laengu jäävuse kohaselt peab siis tekkima ka mõni negatiivse laenguga osake, antud juhul – elektron. Gammakiirgus on suure sagedusega elektromagnetiline kiirgus. See tekib siis, kui tütartuumad lähevad põhiolekusse. Energia ülejääk kiiratakse gammakiirgusena välja. Kõik tarkused ja katsed. Katse: raamatu ja paberilehe vaba langemine
Kui osakesed põrkuvad p-braaniga, tekitavad nad braanil lisalaineid. Teisipidi, kui p-braanil eri suundades levivad lained mingis punktis kohtuvad, võivad nad liituda nii kõrgeks laineharjaks, et braanilõik rebeneb lahti ja eemaldub osakesena. Nii võivad braanid neelata ja kiirata osakesi just nagu mustad augudki (joon. 4.15). Mustade aukude koosnemist p-braanidest võib käsitada tõhusa teooriana, seejuures pole põrmugi tarvis uskuda, et tõeliselt on olemas väikesed lehed, mis liiguvad tasases aegruumis, kuid kummatigi võib leppida sellega, et mustad augud käituvad nii nagu koosneksid nad säärastest lehtedest. Nõndasamuti võime edukalt
Kui osakesed põrkuvad p-braaniga, tekitavad nad braanil lisalaineid. Teisipidi, kui p-braanil eri suundades levivad lained mingis punktis kohtuvad, võivad nad liituda nii kõrgeks laineharjaks, et braanilõik rebeneb lahti ja eemaldub osakesena. Nii võivad braanid neelata ja kiirata osakesi just nagu mustad augudki (joon. 4.15). Mustade aukude koosnemist p-braanidest võib käsitada tõhusa teooriana, seejuures pole põrmugi tarvis uskuda, et tõeliselt on olemas väikesed lehed, mis liiguvad tasases aegruumis, kuid kummatigi võib leppida sellega, et mustad augud käituvad nii nagu koosneksid nad säärastest lehtedest. Nõndasamuti võime edukalt
(v.a. silmas). Virulentsus. Kolonisatsioon ja migratsioon. Pinnavalk adhesiin seostub epiteelirakkudele. sIgA proteaas takistab IgA-vahendatud hävitamist. Pneumolüsiin hävitab ilmselt ripsepiteelirakke. Koekahjustus. Teihhoiinhape ja peptidoglükaani fragmendid aktiveerivad komplemendi alternatiivset rada. Pneumolüsiin aktiveerib komplemendi klassikalise raja. Vesinikperoksiid teeb reaktiivse osakesena kahju. Fosforüülkoliin seostub raku fosfodiesteraasi aktiveeriva faktoriga, lubab peremehe rakku siseneda. Fagotsütoosi vältimine. Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse
kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes uurisid 14 antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale. Dante Alighieri – sündis Põhja-Itaalias Firenze linnas, mis oli tol ajal rikas, iseseisev ja vaba linn. Gvelfid – toetasid paavsti Gibelliinid – toetasid keisrit
Kuna me aga oleme osa Pleromast, siis asub Pleroma ka meis. Isegi oma kõige väikseima osakese näol on Pleroma lõputu, igavene ja kindel, sest väike ja suur on omadused, mis on temas olemas. See on Eimiski, mis on kõikjal kindel ja lakkamatu. Seepärast räägin ma Loomest kui Pleroma ühest osast ainult võrdkujudega, sest Pleroma on tõepoolest kõikjal jagamatu, kuna ta on Eimiski. Kuid ka meie oleme täielik Pleroma, sest teisisõnu on Pleroma üksnes kujuteldav väikseima osakesena meis. See on ka lõputu maailmavõlvistu meie ümber. Mis mõtet on meil üldse rääkida Pleromast, kui ta on ometi Kõik ja Eimiski. Aga ma räägin sellest seepärast, et kusagilt alustada, et teid vabastada pettekujutlusest, et kusagil väljas või sees on olemas midagi ette kindlat või kuidagi kindlaksmääratut. Kõik niinimetatud kindel või kindlaksmääratu on ainult suhteline. Ainult muutusele alluv on kindel ja kindlaksmääratud.
ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes 24 uurisid antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale. Enneolematus ulatuses vabanesid ka maine individualism ja saamahimu. Sellega kaasnes moraalikriis näiteks Ameerika põlisrahvaste hävitamine. Katoliku inkvisitsioon ja
Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus. Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega. Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis pidevalt
Kvantmehaanika füüsikalised seaduspärasused tulenevad osakeste teleportreerumistest, mida ja mille omadusi tuleb tundma õppida. See on tegelikult väga tähtis järeldus. Väga paljud ( kui mitte kõik ) kvantfüüsika ilmingud tulevad just teleportatsiooni omadustest. Näiteks vesiniku aatomis on elektroni asukoha määramatus peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega, ja seetõttu on täpsem vaadata elektroni tuuma ümber oleva elektronpilvena kui kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. 79 Järgnev kvantfüüsikaline nähtus tõestab sellise võimaliku uue kvantformalismi kasutamist niimoodi, et mikroosakesed tegelikult pidevalt teleportreeruvad aegruumis ja osakese lainepikkus ei
Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus. Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega. Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis pidevalt
annaabi.ee 
