ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte
Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, monitooringut ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis peavad olema mõningad indikaatorid iga etapi edu mõõtmiseks juba enne alustamist. See võimaldab näha iga etapi arengut ja teeb progressi nähtavaks. Muudatuste juhtimine on osa organisatsioonilistest muutustest ja teisalt ka osa individuaalsetest muutustest. Ei ole olemas kindlat üheselt mõõdetavat lähenemisviisi muudatuste juhtimisele. Iga organisatsioon peab hindama oma unikaalset kultuuri ja vastuvõtlikkust muutustele ning arendama sellele profiilile vastava muudatuste juhtimise strateegia. Muudatuse tegemine nõuab võimet ja valmisolekut loobuda paljuski endisel viisil mõtlemast ja asju teostamast. Töötajad võivad muudatuste läbi viimise ajal toimida ebakindlalt
Võimustamine Peaaegu igas ühiskonnas on mõned vähemusgrupid, kes tunnevad võimetust oma saatust kontrollima. Samamoodi on enamikus organisatsioonides töötajaid või töötajate gruppe, kes usuvad, et nad on teistest sõltuvad ja et nende oma jõupingutustel on väike mõju tulemuslikkusele. Selline võimetus toob kaasa madala eneseusu – inimese veendumuse, et ta ei saa edukalt teha oma tööd ega anda olulist panust. Probleemid eneseusuga on sageli põhjustatud suurtest organisatsioonilistest muudatustest (näiteks ühinemised) või pärineda töötamisest autoritaarse liidri all, koos hüvitussüsteemiga, mis ei tunnusta kompetentsust ega innovatsiooni või tööst, milles on puudu valikuvabadusest. Töötajate madalat eneseusku saab tõsta võimustamisega. Võimustamine on igasugune protsess, mis annab suurema iseseisvuse töötajatele läbi asjakohase info jagamise ja kontrolli saavutamise tegurite üle, mis mõjutavad tema töö tulemuslikkust
Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis peavad olema mõningad indikaatorid iga etapi edu mõõtmiseks juba enne alustamist. See võimaldab näha iga etapi arengut ja teeb progressi nähtavaks. (EUCIP, 2011) Muudatuste juhtimine on osa organisatsioonilistest muutustest ja teisalt ka osa individuaalsetest muutustest. Ei ole olemas kindlat üheselt mõõdetavat lähenemisviisi muudatuste juhtimisele. Iga organisatsioon peab hindama oma unikaalset kultuuri ja vastuvõtlikkust muutustele ning arendama sellele profiilile vastava muudatuste juhtimise strateegia. Organisatsioonis toimuvad muutused on oma ulatuselt erinevad. Sellest lähtudes võib esile tuua kolme liiki muutusi: 1. areng seisneb olemasolevate nähtuste parandamises
· kultuur · tervisekäitumine ja toimetuleku oskused · tervishoiuteenused 15. Mis on kehaline ehk füüsiline tervis ( lk21) - See on organismi seisund, mille puhul kõikide elundite ja elundkondade füsioloogiline talitus on optimaalne ning puuduvad haiguslikud muutused. Loe kindlasti läbi 16. Nimeta riskijutimise lähteprintsiibid (lk 23-24)- 1. riskijuhtimine loob ja kaitseb väärtusi 2. Riskijuhtimine on lahutamatu osa kõigist organisatsioonilistest protsessidest 3. Riskijuhtimine on osa otsustamisprotsessist 4. Riskijuhtimine võimaldab vähendada süsteemide ja neis toimuvate protsesside määramatust 5. Riskijuhtimine on süstemaatiline, struktueeritud ja õigeaegne 6. riskijutimine põhineb parimal saadaoleval teabel 7. riskijuhtimine on kohaldatud olemasolevate tingimustega 8. riskijuhtimine võtab arvesse kultuurilistest traditsioonidest lähtuvaid tegureid 9
täielik, s.t terviklikult kajastama kogu tegevust (nt ei saa salvestada ainult teksti, aga mitte saatja andmeid); usaldusväärne: dokumendi väärtusega e-kirja sisu peegeldab tegevust täpselt. Usaldusväärsus on dokumendi omadus, mis näitab, et dokumendi sisu võib usaldada kui tõestatavate toimingute, tegevuse või faktide täielikku ja täpset esitust ning millele võib toetuda järgnevate toimingute või tegevuse käigus; juurdepääsetav: organisatsioonilistest ja õiguslikest vajadustest lähtuvalt peab dokumendile olema juurdepääs, mis tähendab e-kirja kestvat kasutatavust, säilitades samal ajal funtsionaalsuse ja autentsuse, mis olid dokumendi loomise või saamise hetkel. Mõned e- kirjad peavad olema avalikkusele juurdepääsetavad (tulenevalt nende sisust ja avaliku teabe seaduse määratlusest); hõlpsasti käideldav: e-posti dokument peab olema personali jaoks võimalikult hõlpsasti käideldav;
Kuna see suurendab meie konkurentsivõimet, siis tuleb seda muutust tervitada. Teisalt pärsib investeerimissoovi laenuressursi nappus. Pangad on ülimalt ettevaatlikud raha laenamisel ning kõrged intressitasemed võivad paljud kavandatud projektid edasi lükata. (Sealsamas: 202) Suur potentsiaal peitub IT- investeeringutes. Eman kui pool OECD riikide viimaste aastate majanduse tootlikkuse kasvust on tulenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest ümberkorraldusest. (Sealsamas) 13 Suuremate ettevõtete huviorbiiti satub aina enam ka kvaliteedi juhtimine. Sellega on hakanud tegelema näiteks EMT ja Estravell. (Sealsamas) Võimekamad leiavad võimaluse panustada turundusse, see saab siseturult välja minnes ka aina tähtsamaks. Eesti ettevõtted alles peavad oma rahvusvahelisi brände üles ehitama hakkama. Praegu ei tooda meie firmad( ei tööstusettevõtted ega ka teaduslahenduste
halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda ja muud samalaadses tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööstress on pingeseisund, mida kogetakse siis, kui tööst tulenevaid nõudmisi tajutakse töötaja poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest, rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest. OHUTEGURITE ESINEMINE, KOKKUPUUDE/MÕJU TÖÖTAJALE, RISKITASEME MÄÄRAMINE Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun okku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme.
halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda ja muud samalaadses tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Tööstress on pingeseisund, mida kogetakse siis, kui tööst tulenevaid nõudmisi tajutakse töötaja poolt suuremana kui võimet nendega toime tulla või neid kontrollida. Ohutegurid võivad olla tingitud tööülesannetest, töötingimustest, rollinõuetest, sotsiaalsest keskkonnast ja laiematest organisatsioonilistest teguritest. OHUTEGURITE ESINEMINE, KOKKUPUUDE/MÕJU TÖÖTAJALE, RISKITASEME MÄÄRAMINE Minu töökohas esinevad füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Füüsikalistest ohuteguritest puutun kokku kõige rohkem kiirguse ja valgustusega. Sülearvuti kasutamisel puutun kokku elektromagnetväljaga, mis ümbritseb elektrimasinaid ja- kaableid ning võib tekitada ülitundlikkust või muid terviseprobleeme
Ühe auto kohta: ∝v = = Dnim De + Dr + Ds AD e AD e Autopargi kohta: ∝t = = AD nim AD e + AD r + AD s De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis
arvutist lähtuv: GIS on organiseeritud kogum arvuti riist- ning tarkvarast, geograafilisest informatsioonist, informatsiooni töötlejatest ja kasutajatest, mis on vajalik geograafilise informatsiooni säilitamiseks, uuendamiseks, analüüsiks ja väljastamiseks üldisem: GIS koosneb infokogumist (andmed, andmebaas), tehnilistest vahenditest (riistvara), töötluseeskirjadest (tarkvara), samuti informatsiooni töötlejatest ja tarbijatest, organisatsioonidest ja organisatsioonilistest korraldustest, ning on suunatud sellise informatsiooni kogumisele, säilitamisele, töötlemisele ja väljutamisele, mille puhul on oluline informatsiooni ruumilis-ajaline mõõde Seega sisaldab GIS võimalust • koguda ja kontrollida • säilitada • muuta ja uuendada • ohjata ja vahetada • manipuleerida • otsida ja esitada (väljutada) • analüüsida ja kombineerida …geograafilisi andmeid
Võimustamine Peaaegu igas ühiskonnas on mõned vähemusgrupid, kes tunnevad võimetust oma saatust kontrollima. Samamoodi on enamikus organisatsioonides töötajaid või töötajate gruppe, kes usuvad, et nad on teistest sõltuvad ja et nende oma jõupingutustel on väike mõju tulemuslikkusele. Selline võimetus toob kaasa madala eneseusu – inimese veendumuse, et ta ei saa edukalt teha oma tööd ega anda olulist panust. Probleemid eneseusuga on sageli põhjustatud suurtest organisatsioonilistest muudatustest (näiteks ühinemised) või pärineda töötamisest autoritaarse liidri all, koos hüvitussüsteemiga, mis ei tunnusta kompetentsust ega innovatsiooni või tööst, milles on puudu valikuvabadusest. Töötajate madalat eneseusku saab tõsta võimustamisega. Võimustamine on igasugune protsess, mis annab suurema iseseisvuse töötajatele läbi asjakohase info jagamise ja kontrolli saavutamise tegurite üle, mis mõjutavad tema töö tulemuslikkust
Kirikute poolt vaadatuna võib selliseid arenguid iseloomustada kriisi mõistega, mis kerkib esile Eesti kontekstis juba 1990ndate algul ja on sealtpeale jooksvalt kasutusel vastavates aruteludes, mis kirjeldavad kiriku olukorda. See tähendab samas aga ka arutlemist oma identiteedi ja kiriku rolli üle ühiskonnas. Uurimisülesanne ja -küsimused Käesoleva uurimistöö teema kätkeb endas ajaloolist ülevaadet EELK-s toimunud ja toimuvatest organisatsioonilistest ning teoloogilistest muutustest ja nende kujunemisest alates usubuumist kuni tänaseni ehk aastatel 1987 kuni 2015, käsitledes sealjuures nimetatud perioodil esinenud arenguid ja suundumusi luterlikus kirikus, muuhulgas nii konflikte kui ka nn edulugusid. Selleks esitatakse ülevaade selle perioodi jooksul toimunud sündmustest, näidates millised muutused on toimunud kiriku tegudes ja hoiakutes, kirikuesindajate sõnades ja retoorikas.
Alljärgnevad alapeatükid käsitlevadki mitmesuguseid andmekaitse ja infoturbe praktilisi aspekte. Tasub toonitada, et siintoodut ei saa kindlasti pidada ammendavaks materjaliks, millest igapäevatöös lähtuda, niisiis tasub asjast huvitatutel tutvuda lisamaterjalidega. Mõned viited on toodud lõpus. Kohtvõrgu turve ja klient-server mudel Tihti räägitakse eraldi füüsilistest, organisatsioonilistest ja infotehnoloogilistest turvamehhanismidest, kuid kohtvõrgu projekteerimisel ja arendamisel on otstarbekas arvesse võtta kõiki kolme korraga, kuna üks dikteerib teise - füüsiline paigutus peaks lähtuma kasutatavast ülesehitusmudelist, kasutus aga sõltub võrgu füüsilisest ehitusest, seega on oluline, et juba projekteerimisfaasis tulevasi kasutajaid arvestatakse, sest ümberehitus on kallim ja tülikam kui algusest peale korraliku projekti järgimine.
investeeringu ja aktsiisimaks. Esimene oma loodud eesmärki ei täitnud ja tema võtmine peatati. 1991.astal märtsis muudeti maksukorralduse seadust ning sellega seoses kadusid maksude loetelust peale investeeringumaksu ka veel sõidukimaks ja etendusmaks. Eesti Vabariigis kehtestati maksusüsteem maksude ja riigilõivu loeteluna. Seaduse järgi oli maksusüsteem ühtne kõigile Eesti Vabariigi üksikisikutele ja juriidilistele isikutele olenemata omandivormist, tegevusaladest organisatsioonilistest vormidest. Vastavalt seadusele kehtestas maksud ja riigilõivu kas Eesti Vabariigi Riigikogu või vabariigi valitsus. Võimupiirid maksude kehtestamise osas määratleti järgmiselt: 1. Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas järgmised maksud: 1) Aktsiisimaks 2) Ettevõttetulumaks 3) Kapitalimaks 4) Käibemaks 5) Maamaks 6) Sotsiaalmaks 7) Tegevusvaldkonnamaks 8) Üksikisiku tulumaks 9) Hasartmängumaks 2
käitumist suurendamaks nii nende isiklikku kui ka ühiskonna heaolu. 2) Kommertsturundus – ettevõtjate eesmärgiks on omanike varade suurendamine (vastandina sotsiaalturunduses on eesmärgiks tagada ühiskonnale parem elukvaliteet Kommertsturunduses on eesmärgid enamasti seotud konkreetsete müügi ja kasuminumbritega ehk kvantitatiivsete mõõdikutega. Teised mõisted 1) Sotsiaalseosega turundus - edendab ühiseid sotsiaalseid huvisid organisatsioonilistest eesmärkidest lähtuvalt. (Kotler) Sotsiaalseosega turundus tähendab majanduslikku koostööd heategevusega, mille eesmärgiks on siduda firma ja selle tooted sotsiaalse huviga. (Pateck ja Salazar) Sotsiaalseosega turundus on vahend korporatiivse kuvandi arendamiseks, oma toodete eristamiseks ja nii müügi kui ka lojaalsuse suurendamiseks. (Cadbury) Sotsiaalseosega turunduse olemus: Järjest kasvab tarbijate arv, kes toote või teenuse valikul tunnevad huvi,
Avalik arvamus on vastu tuumaenergeetika arengule. Pärast 1986. aastat on tehtud palju tuumareaktorite ohutuse tagamiseks rahvusvahelises koos- töös. Põhiliselt on ohutusalased tööd suunatud töötavate tuumaelektrijaamade ohutuse vähen- damiseks. Tõsise avarii tõenäosus on viidud 10-5 reaktor/ aastani. On võetud kasutusele uus reaktori ohutuse kontseptsioon. See kontseptsioon on hästi tasakaalustatud kombinatsioon organisatsioonilistest abinõudest ja insenerlikest lahendustest: · seadmete ja detailide laialdane kvaliteedikontroll igas valmistamise astmes; · personali koolitus ja treening; · seadmete kontroll töö ajal; · operatsiooniprotseduuride tehniline kaitse, võimalike avariide lokaliseerimine, uraani lõhustusproduktide emissiooni ennetamine; · ekspluatatsioonikogemuste arendamine, uute tehnoloogiate ulatuslik rakendamine
Eraväljaannetest ja opositsioonilistest väljaannetest ei saanud olla juttugi. Kui pressi puhul monopoolsus ei paistnud nii palju veel välja, siis eriti selgelt paistis see välja raadios ja teles, kus oli üks riiklik raadio ja tele paljude kanalite ja jaamadega, aga kõik oli üks ja seesama. Enne kui natuke lähemalt seda süsteemi vaatame, tuleb kõnelda süsteemi metodoloogilisest alusest (kui see jutt seni oli organisatsioonilistest aludest, siis metodoloogiast ei pääse mööda). Ajakirjandussüsteemi arendades peeti silmas, et see vastaks nõukogude ajakirjanduse leninlikele põhiprintsiipidele. Principium põhialus, juhtmõte, algus. Niisiis käib jutt ajakirjanduse põhimõtetest. Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja enesekriitika
riigikomissariaadi Julgeoleku- politsei ja SD juhataja esindajana II. Julgeolekupolitsei ja SD juht, SS-Obergruppenführer Heydrich teatas alguseks, et riigimarssal on ta nimetanud Euroopa juudiküsimuse lõpliku lahenduse ettevalmistamise volinikuks, ja viitas sellele, et oli vestlusele kutsutud, et põhimõttelistes küsimustes selgusele jõuda. Riigimarssal soovis, et talle saadetaks kavand Euroopa juudiküsimuse lõpliku lahendamise organisatsioonilistest, praktilistest ja materiaalsetest vajadustest, mis nõuab kõigi nende küsimuste lahendamisega vahetult tegelevate keskinstantside eelnevat ühist arutelu, et ühtlustada juhtnööride andmine. Vastutus juudiküsimuse lõpliku lahendamise ettevalmistamise eest lasub sõltumata geograafilistest piiridest keskselt SSi Riigifüüreril ja Saksa Politsei Juhil (Julgeolekupolitsei ja SD juhil).
mittetulundusühingute liikmeks. Majandustegevusena võib käsitleda ettevõtete tegevust, mis tegutsevad turul kaupade ja teenuste tootjate, pakkujate või jaotajatena. KOV üksuste majandustegevus n-ö lõikub KOV poolt teostatava soodustava haldusega. Kuna KOV üksuste majandustegevus asub avalike ülesannete täitmise ja ettevõtlustegevuse vahelises pingeväljas, on vajalik abi otsida organisatsioonilistest vormidest, mis majandustegevuse jaoks on ette nähtud. Sellisteks eraõiguslikeks vormideks on aktsiaselt ja osaühing. (PS! see osa pooleli õpikust, kuid konspektis kuskil juba ka olemas) SKEEM kaasuse lahendamiseks · A. haldustegevuse liik haldusorgani tegevus avalik-õiguslik suhe välismõju regulatiivsus ühe- või mitmepoolne regulatsioon? üld- üksikregulatsioon? · B
rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 64 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas 3.1.1 Sissejuhatus Läbi ajaloo on paljud mõtlejad arutanud selle üle, et kuidas on seotud omavahel keha ja vaim. Paljud nendest mõtlejatest on seda mõistatust pidanud ka maailma võtmeküsimuseks, mida ei ole võimalik kunagi lahendada. Kuid seda on siiski püütud teha ja need pakutud lahendused jagunevad
rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 61 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas 3.1.1 Sissejuhatus Läbi ajaloo on paljud mõtlejad arutanud selle üle, et kuidas on seotud omavahel keha ja vaim. Paljud nendest mõtlejatest on seda mõistatust pidanud ka maailma võtmeküsimuseks, mida ei ole võimalik kunagi lahendada. Kuid seda on siiski püütud teha ja need pakutud lahendused jagunevad
rilistel arvutusmeetoditel. Need ei ole arvuti inimlikud oskused. Sellega tegeleb infotehnoloogia haruteadus nimega arvutilingvistika. Kui on olemas mingisugune väga hea tehnoloogia, ei tähenda see veel ka head rakendust. Hea tehnoloogia vaid pakub võimalust väga heaks rakenduseks. Näidiseksemplar, mis luuakse mingis uurimislaboratooriumis, on reaalsesse tootmisse minemine veel pikk tee käia. See sõltub väga suuresti majanduslikest, organisatsioonilistest ja poliitilistest teguritest. 66 3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused Ülitsivilisatsiooniteooriat võib käsitleda omaette teooriana ( s.t. religiooniteooriast lahus olevana ) või koos religiooniteooriaga ( olles siis religiooniteooria üheks põhialuseks ). Ülitsivilisatsiooni- teooria seost religiooniga näitavad maailmas sooritatud UFO-uuringud, mida pikemalt on käsitletud
annaabi.ee 
