tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha abiellus inglise arheoloogi Max Mallowaniga. Aastal 1956 anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel commander, 1971. aastal sama ordu poolt tiitel dame commander Kriminaalromaane · "ABC mõrvad" · "Bertrami hotellis" · "Egiptuse hauakambri saladus" · "Elevandid mäletavad" · "Halloweenipidu" · "Kümme neegrit"
Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
Taani kuningas ei suutnud ega tahtnud kauget provintsi valitseda. Ülestõus Algus: 23.04.1343 süüdati ületõusu alguse märguandeks mäekünkal maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks.
pidanuks ta olema juba 117-aastane! Aasta enne oma surma andis Christie trükki romaani ,,Eesriie", kus Poirot sureb (see olevat küll ammu seifis oma tundi oodanud), tunnistades: ,,Mul on siiski kahju temast lahkuda, ta oli mu sõber..." Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks ,,Kümme väikest neegrit" või ,,Roger Ackroydi mõrvamine". 1965. aastal sai Christie Briti Impeeriumi Ordult tiitli Commander ning 1971. aastal sama ordu tiitli Dame. Kirjanik suri 86-aastaselt 12. jaanuaril 1976. aastal Wallingfordis Inglismaal.
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma.
ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud
Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus. Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi
müüa, taani vasallid kardsid aga uut muutust ning püüdsid seda igatmoodi takistada. 1343.aasta jüriööl, harjulased, relvastatud mäss, põletasid mõisasi ja kirikuid, tapsid kõik kättesaanud saklsased, ja valisid seejärgi enda seast 4 kuningat, kui nad nägid et omaenda jõududega toime ei tule siis palusid abi Rootsilt ja lubasid abi saata. Lõpuks saare-lääne piiskop ei suutnud enam midagi teha, palus abi saksa ordult, see ordu käsitles kuningaid kui kurjatgijaid ja nad ületasid piiri ja purustasid kõik. 1343.puhkes samalaadne ülestõus, kuid siiski saksa ordud võitsid ning oli peaaegu terve eesiti nende käes. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: Saksa ordu sai tegelt kõik endale, harjumaa tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli hukkunud. Ühiskonnakihid ühtlustusid, sest kõigil oli raske aeg.
· pidi lõpetama liidu Leeduga · järgima Ordu väkkekutset, kui see polnud just pp vastu Alistumine kinnitati Sks keisri Bayeri Ludvigi poolt 1332. Ordu oli saavutanud täieliku võidu Riia üle ja ühtlasi välja lülitanud peappiiskopi võimu. Eestlaste vabadusvõitluse (1343-1345): · tähtis pöördepunkt meie maa ja rahva ajaloos · võttis laialisi ulatusi ja selle summutamine nõudis ordult suuri pingutusi · ordu ammune siht(seda oli taodelnud ka Mõõgavendade o) valduste laiendamine põhjas mereni, ordu pol osatähtsuse tõus Vana-Liivim territ-l · andis Eestimaa (e Harju-Viru) vasalliele raske hoobi, nõrgestas nende jõudu, kahandas pol osatähtsus, mässu summutamisel oli ordu saanud maa tegelikuks peremeheks, varsti mõistis Taani kun Valdemar IV, et ta pole võimeline hoidma enda
ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes, seek pidalitõbiste varjupaik 12. Tõnnivakad - Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnn oli taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. 13. Dietrich Damerow ja tema roll Eesti ajaloos Oli Tartu peapiiskop aastatel 1379-1400. Nõudis ordult ise läänivannet ja lõi laialdase orduvastase koalitisiooni, kuhu kuulusid Mecklenburgi hertsog Albrecht (kes oli samaaegselt ka Rootsi kuningas), Leedu suurvürst Vytautas ja Inglise kuningas. 14. Jungingeni armukiri - Jungingeni armukiri oli 13. juulil 1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 15
Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist? Nõuka: klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda. Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas: 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti aastasadade pärast. 1343 puhkes Harjumaa (ööl vastu 23. aprilli)
Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. *Liivi ordu suhted Vana-Liivimaa piiskoppidega: Liivi ordu soov allutada piiskoppe oma ülemvõimule tõi enesega kaasa sagedasi sõjalisi kokkupõrkeid ordu ja piiskoppide koalitsioonide vahel. *Suhted Leeduga: Leedulased olid viimased, kes ristiusu vastu võtsid. Leedulased tahtsid Ordult maid (mida ordu anda ei tahtnud), Nende vahel toimus sõjategevus, kord oli üks parem ja kord teine, kuid lõpuks jäävad Ordu alad ikkagi Ordule. 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156- 161, 162-167 *Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased. *Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad
Hinnates oma raskeid võimalusi, paluti abi turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tol ajal Taaniga vaenujalal võttis Foogt Eestlaste saatkonna hästi vastu ja lubas peatselt tulla suure väega. Leping tähendas aga,et võidu korral läheb võim Rootsile. Samal ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, sarnaselt Harjumaaga. Harju-, kui ka läänemaa pidid vaatamata lahkhelidele paluma abi Liivi ordult. ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkva piiril, võitluses venelastega. Katkestas sõjaretke. Et vältida ordu sõjalist sekkumist nõustusid Eestlased Paides toimunud läbirääkimistega. Nii lootsid kuningd saada ajapikendust abivägede päralejõudmiseks.Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmisega ning Eestlaste esindus tapeti. Ordu alustas liikumist Tallinna suunas. Teel oli mitmeid kokkupõrkeid eestlastega, kuid need suudeti läbida
Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks. Ordu palus Saksa ordult abi. Juulis jõudis ülestõus Saaremaale, seal alistuti alles 1345. lepingu alusel. Tagajärjed: ränk lüüasaamine: 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi ülestõusu; maa laastati, vanemkond hävitati lõplikult, katk; tugevnes ordu seisund: 1346 müüs Taani Harju-Viru Saksa Ordule, kes omakorda loovutas selle järgmisel aastal Liivimaa Ordule Sarnasused: Põhjused – ei tahetud võõrvõime, Eesti alad ei olnud ühtsed, eestlastesse ei suhtutud tõsiselt, eestlased tahtsid vabad olla
Sellest ka nimetus Jüriöö mäss. Harjumaalt levis liikumine Lääne-ja Saaremaale, seega väiksema viljakusega maakondadesse, kus talurahva olukord oli kõige raskem. Tapeti vasalle, põletati mõisaid, surmast ei pääsenud isegi Padise kloostri mungad. Olles murdnud vasallide võimu maal, asuti suure väega piirama Taani võimukeskust Tallinna ( paluti abi Viiburist ja Turust ). Kogedes kohalike võimukandjate jõuetust, palusid vasallid ordult abi. Ordumeister Burchard von Dreileben kasutas meeleldi juhust võimu haaramiseks Taani alal. Ta kutsus Paidesse läbirääkimisele 4 eestlaste juhti ehk ,, kuningat ,,, nagu neid olevat nimetatud, lasi nad reetlikult surmata ja lõi seejärel hävitavalt Tallinna piiravat juhtideta jäänud ja halvasti relvastatud talurahva väge. Mõni päev hiljem Viiburist ja Turust kohale jõudnud abiväed pöördusid koju tagasi.
Saksa ordu toetusel valib toomkapiitel piiskopis Albert Hechti. Paavst Urbanus VI nimetas samal ajal sellele kohale preisimaalt pärit vaimuliku Dietrich Damerowi. Samaaegselt algas Õhtumaa kirikulõhe (vastupaavst). Ordu loeb Damerowi oma vaenlaseks. 1385 poola ja leedu ühinevad. Jõud ordu vastu. Leedus ristitakse viimased paganad. 1385 sõlmitakse Krewo unioon - leedu s-vürsti Jogaila võtab vastu katoliku usu leedule ja abiellub Poola printsessiga. .... Sellega võeti saksa ordult olemasolu õigustus. Preisimaa saksa ordu järk-järgult nõrgeneb läbi 15. sajandi Damerow on sunnitud alustama saksa orduga läbirääkimisi, mis viisid välja uute läbirääkimisteni Gdanskis. Ordu loobus piiskopivasallide toetuse nõudmisest. Peapiiskop saavutas lepituse oma vasallidega, kes oled tema vastu võidelnud. Orduvastane rinne oli lüüa saanud. 1400 astub Damerow piiskopiametist tagasi. Damerow suutis luua o-vastase koalitsiooni (tsehhi kuningakoda, bommeri vürstid),
Paari väiksema kokkupõrke järel jõudis rüütlivägi Tallinna alla. 14. mail toimus Lasnamäe klindil Sõjamäel otsustav lahing, mis muutus verepulmaks kohe algul pagema pöördunud eestlaste maleva kallal. Tapeti 3000 eestlast. Kokkulepitud ajal mõni päev-hiljem saabunud rootslased pidid tühjade kätega lahkuma. Mingit kasu polnud ka Vene vägede sissetungist Tartumaale. Ülestõus polnud siiski veel kaugeltki maha surutud ja Liivimaa Ordul tuli Saksa Ordult kiires korras abi paluda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal. Saarlased piirasid Pöide ordulinnust, lubasid kaitsjail vabalt lahkuda lasta, ent pildusid nad kantsi loovutamise järel kividega surnuks. Nii et mitte ainult sakslased ei murdnud oma lubadusi. Orduväed laastasid kõigepealt põhjalikult Harjumaad ja vallutasid sealsed eestlaste linnused. Saaremaale tungiti alles 1344. aasta veebruaris. Otsustav võitlus peeti Karja Kooljamägedes (mis sai oma nime just selle lahingu pärast)
Alates Otepää linnuse alistamisest 1210. aastal ja seal osalise ristimise läbiviimisest Novgorodi ja Pihkva vägede poolt pidasid Vene vürstid Ugandit enda poliitilisse mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks. Seepärast tekitas ugalaste alistumine Riia kirikule ja sealt ristimise vastuvõtmine nende naabriks olnud Pihkva vürstiriigis suurt pahameelt. Ugalastelt nõuti maksu tasumist, ähvardades vastasel korral sõjaga. Oma uutelt isandatelt, piiskop Albertilt ja ordult nõu küsima läinud ugalased said kinnituse, et neid toetatakse ja et neil pole venelaste ees mingeid kohustusi. Vürst Vladimir, kes varem oli olnud Liivimaa sakslaste liitlane, ilmus nüüd sõjaväega Ugandisse ja hõivas Otepää linnuse, saates sealt oma mehi maakonda rüüstama. Riiga viis sündmustest teate üks Ugandis paljaksröövitud saksa kaupmees. Valmistudes eesootavaks sõjaks venelastega sõlmisid Riia piiskop, Eestimaa
Ülestõusnud palusid abi ka venelastelt ja Pihkva vägi tungiski Tartu piiskopkonda. 24.juulil Lääne piiskopkonna puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti Pöide linnust, mis alistus. Järgnes uus venelaste pealetung, ordu täielik hävitamine. (Samal ajal Eesti talurahva ülestõus: Liivi ordu olukord muutus keeruliseks ja ta palus abi Saksa ordult, kes saatis siia suure abiväe. rüüsteretked olnud kurnavad, vastuhakk kasvas üle kättemaksuks mõisnike vastu). Tapeti saarlaste kuningas Vesse, pärast mida abijõud kiirustades lahkusid. Järgmisel talvel koondas 1561 VanaLiivimaa orduriik langes Liivi ordu jälle suure väe, Saaremaa löödi seega lõplikult alles 1345. aastal
Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434. Pärines gedimiinide seast, panu aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Gediminas, isa oli Algirdas, onu Kestutis. 1377. aasta kodusõda - Peale Algirdase surma, ta pojad mõlemast abielust hakkasid sõdima omavahel. Esimest poega toetas
1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur (kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja Saksa Orduga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja Saksa Orduga, kaotas Saksa ordule Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai Saksa Ordult Kujavia ja Dobryzni. 1346 sõdis Tsehiga. 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa Volõõniat ja Podoolia. Sõdades Leeduga toetas Kasimiri Ungari (troonil oli Kasimiri õepoeg ja troonipärija Lajos I Suur). 1364 asutas Krakovi ülikooli. Ta oli viimane Piastide dünastiast. Saksaõigus-kõrgemkohus-linnaõigused-Poolaseadustekogu-sõdisTsehhi&SaksOr dugaKrakoviülikool Poola võitlused Saksa orduga 14.-15. sajandil
muutus siis aga isandate vastuvõtlikkus selles suhtes. Sel ajal oli vahe laenumehe ja päriskoha omaniku vahel peaasjalikult see, et laenumehel ei olnud tarvis maksu maksta. Paistab, et juhtuval korral oli päriskohal võimalik ka kümnist välja lunastada (si vero subditi decimas dominis suis redimant...., U. B. 165). Vasallide vahekord maaisandaga võis kohe alguses kergesti halvaks kujuneda: Saaremaa piiskopp on sunnitud orduga lepingu tegema, et ordult oma vasallide vastu tuge saada, kes sõna ei kuula ja kiriku omandust vägivaldselt enese käes peavad (U. B. VI, 2724, a. 1238). Sellevastu ei tarvitsenud vasallide vahekord pärismaalastega alguses, niikaua kui mõlemad enam-vähem üheõiguslikud olid, vahest mitte nii halb olla. 21. II. 1260 peab paavst piiskoppe käskima, et nad kõiki oma vasalle ja alamaid sunniksid ordut võitluses paganate vastu toetama (U. B. 350).
Saarlaste mäss innustas harjumaalasi uuesti välja astuma. Kuna jätkus ka sõjategevus Vene piiril otsustas Liivi ordu abi paluda Saksa ordult. Abi lubati ja 1343.a sügisel saabus Eestisse suur rüütlite vägi. See purustas lõplikult harjulaste maleva Varbola
Kiriklik kuulutamine - obödients, piiskopid hakkasid seda tõlgendama sel moel, et Saksa ordu on kohustatud andma piiskopile vande, selle nõude esitas Riia peapiiskop Viffhusen, nõuti kahjutasu valduste ja õiguste eest?. Iseloomulik, et reeglina õiguslikus protsessis olid tugevamad peapiiskopid, jõuna oli tugevam aga Ordu. 1366 jõudis vaidlus sinnamaani, et Danskis toimus nõupidamine, sõlmiti kokkuleppe, mille järgi linn anti peapiiskopile tagasi, aga ta pidi loobuma Saksa ordult vande nõudmist. Peapiiskop ei olnud sellega nõus ja nõudis, et leping tühistataks, seda ka tehti. See, et peapiiskopid olid maalt väljas, siis reaalne võim kuulus Saksa Ordule. Riia toomkapiitli poliitiline positsioon ei olnud liiga tugev, sest toomkapiitel elas premonstraatide seaduste järgi. Selle eesmärgiga, et muuta toomhärra koht oma vasalliperekonnadele ahvatlevamaks, reformis Riia toomkapiitli ameti?. Augustinlik reegel aksepteeris
seatud vaimulikud karistused. Aastal 1392 esitas Saksa ordu, et edaspidi peaksid Riia toomhärrad ja peapiiskop olema Saksa ordu liikmete hulgast. Uus Riia peapiiskop astus Saksa ordu liikmeks. 1394 - Avignoni paavsti otsusel, ei tohi keegi saada Riia toomkapiitli liikmeks, kes pole enne astunud Saksa ordusse. 1397. aastal lisati korraldus, et peapiiskop peab olema Saksa ordu liige. Premonstraatlik valge rüü oli väga sarnane ordurüüga ja augustiinlase rüü oli must. Lisaks nõuti ordult truudusvannet, ordule see ei meeldinud. 1366. aastal lepiti Danzigi konverenstil kokku, et Riia linn läheb tagasi peapiiskopi kätte, vastutasuks ei nõuta kuulekusvannet, kuid peapiiskopile see ei sobinud. Aja jooksul tugevnes ordu positsioon ning saadi ka paavst Bonifatius IX mitmeid soodsaid otsuseid: 1) Riia toomkapiitel pidi hakkama kandma ordurüüd, 2) Paavst nõustus ka peapiiskopkonna täieliku inkorporeerimisega ordusse. Peapiiskop Johann von Zinten polnud nõus sellega. 1393
annaabi.ee 
