Breznev tuli aastal 1956 Hrustsovi toetusel tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina. Kui Hrustsovi arvustamine tugevnes, siirdus Breznev 1960 aastal tseremoniaalsele Ülemnõukogude Presiidiumi esikohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hrustsovi poliitikat. 1964 aastal valiti ta Hrustsovi asemel NLKP KK peasekretäriks Armastas väga autasusid Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114 Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust ja Lenini rahupreemia. Kaubandusvõrgus komplekteeritud ja peamiselt asutuste kaudu turustatud toiduainete pakk. Tavaliselt kuulus sinna väiksem osa parasjagu defitsiitset ehk raskesti kättesaadavat kaupa näiteks viinerid või oakohv. Breznevi doktriin pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud
Küürakas tahab kirja äraviimise eest Georgi ordenit ja Kindral on sunnitud selle ära andma ning Küürakas kustutab toas tule. Loeb kirju ning rebib need tükkideks, ning loobib laiali. Kindral loodab oma naist hommikul näha, kuid kuuleb vaid, et Küürakas on ta kirja lugenud. Ning langeb voodisse. Küürakas arvab, et Kindral on surnud ning võtab veel ordeneid Kindrali rinnalt. Küürakas kuuleb, et Kindral on veel elus ning täidab ta viimase soovi. Ta toob revolvri Kindralile ning lahkub ruumist. Kõlab lask. Arvamus: Lugu oli hea, kuna ta põhines Kindral Laidoneri eluloolistel dokumentidel ning valgustas väheke Laidoneri elu. Loos on roppe sõnu, mis on tänapäeval teostes populaarsemaks saanud. Teos on lühike ja arusaadav.
Tolmu tagumiste ratastega tornaadoks keerutades sööstis Moskvits paigalt ning kihutas sinna kust oli tulnud. Kes Sibeliust ei korja, see Kekkost ei saa. (rahaühik) Teiseks kandis ta peaaegu erenditult geomeetrilise mustriga sokke, mis tegid mu mingil seletamatul põhjusel närviliseks Julmad ütlused : Ära võta südamesse, võta suhu! Võrdlused :...kelle ärarebitud käistega nahkkuhvt oli tillukesi Sex Pistolsi rinnamärke täis nagu sõjaveterani rind ordeneid. Palju võõrsõnu ja erikeeltes lauseid : in copore , cool , heavymetal, if the kids are united, then we'll never be divided, underground ,,ja tvoi sluga ja tvoi robotnik , shit happens. huvitav lause : Singer Vinger oli täna in corpore sodi. Singer vinger ehk sinku vinku . Raud paneb hüüdnimessti Generaator M ehk genekas Enamuste peatükkide alguses luule, salm: Koolikell, koolikell Oled väike lõbus sell, Oled tihti abimees, Kui su sõber tahvli ees.
aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti venestamise ajal. 20. septembril 1992 valis Riigikogu Lennart Meri esimeseks Eesti presidendiks pärast Teist maailmasõda. 1996. aastal valiti ta presidendiks teiseks ametiajaks. Lennart Meri oli alates 1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Teda on valitud ka 1998 aasta eurooplaseks, ta on pälvinud presidendina mitmete riikide ordeneid. Lennart Meri oskas viite keelt: saksa, inglise, vene, prantsuse ja soome keelt. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Lennart Meri mitmekülgne tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti ajaloos ja väärib kahtlemata edasist tähelepanu ka teistes riikides. Lennart Meri oli sädelev ja teravmeelne. Särava isiksuse ja osava kõneoskusega saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu
,,Linnutee tuuled" (1978) on jätkuks ,,Veelinnurahvale". Autor interpreteerib "Linnutee tuultes" hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Lennart Meri kui diplomaat Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes aprill-oktoober 1992 Ta oli mitme välismaa ülikooli audoktor ning võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu Ta on pälvinud ordeneid paljudest riikidest Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel Lennart Meri kui poliitik Oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Tal oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma kolleegidega üle maailma, paljud suurriikide juhid tundsid teda lähedalt Lennart Meri oli kõikjal oodatud
eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Erakordne pinge avaldas mõju tervisele, nii et sügisel 1919 oli ta sunnitud lahkuma merejõudude juhataja kohalt. Tema sõjalisi teeneid hinnati kõrgelt - Eesti valitsus omistas talle kontradmirali auastme ja I liigi 1. järgu Vabadusristi; ordeneid pälvis ta ka Lätilt ja Suurbritannialt. Rahu saabumise hetkeks oli Johan Pitka olnud edukas meremees, ärimees ja sõjamees; nüüd proovis ta jõudu poliitikuna. Soovimata järgida kellegi teise tõekspidamisi, rajas ta omaenese erakonna - Valve Liidu. Selle sihiks oli väärnähete, kuritarvituste ja korruptsiooni paljastamine. Kahjuks kasutati seejuures kontrollimata andmeid ja valimatut tooni,mis ei lubanud leida vajalikul hulgal toetust
Gümnaasiumiõpilastel ei tohtinud olla pikki juukseid, vurrusid ega habet. Nad ei võinud kanda sõrmuseid, jalutuskeppi ega ratsapiitsa. Rangelt oli keelatud piiritusjookide tarvitamine ning suitsetamine, kuid sellest keelust astuti siiski üle. Mundrikandmise kohustus oli ka õpetajatel ja koolipersonalil. Ametikuub oli sinisest kalevist, mida kaunistasid kullakarva ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914
1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks. HRUSTSOV kui isiksus: - labane, kultuuritu -ebaintelligentne -armastas tegutseda kampaanialikult - otsustas umbropsu, nõu pidamata Poliitbüroos - ettekande ajal ei kasutanud valmis teksti, improviseeris - jagas sageli suvaliselt ordeneid välismaal NSVL le ebasõbralikele tegelastele - polnud järjepidev: ühtki probleemi ei lahendanud lõpuni. Teravilja hakati ostma välismaalt. 14.okt.1964 toimus Hrustsovi mahavõtmine. Saadeti pensionile. Suri 1971. Tema hauda ei tohtinud Breznevi ajal külastada. Matuste ajal oli kalmistu sõjaväega ümber piiratud. 4. BREZNEVI aeg: 1964 1982 - 1964 1966 sula lõpp - reformidest loobumine - tagasi stalinismi ajastu juurde - elatustaseme külmutamine
boikoteerisid Moskva suveolümpiat. Ja muidugi pole Breznevi kohta öeldud kõik, kui pole mainitud kahte asja: ta oli parandamatu alkohoolik ning tema valitsusajal muutus partei- ja valitsusaparaat sisuliselt organiseeritud kuritegevuse keskuseks. Pärast Breznevi surma nimetati tema nimega praeguses Tatarstanis asuv Nabereznõje Tselnõ linn. 6 Autasud Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia. Kangelasenimetused · 17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane · 18. detsember 1966: Nõukogude Liidu kangelane (Kuldtähe medal nr 11230) · 18. detsember 1976: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97) · 19
kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid edukad(hariduskom,postikom)Kommuuni sõjajõud olid paarkymmendtuhat meest.Häid juhte polnud.Pariis vallutati juhuse läbi-värav oli kaitseta.8 päeva linnalahinguid.Poliitika:Presidentaalne riik.Parlament-ylem ja alamkoda.1875.sai riigist vabariik.Kuningapooldajad vahetasid poolt ja vabariiklased võitsid 1 häälega.Tugevaid presidente polnud.A.Tiers/tõstis makse,vallandati/ MacMahou/riigipööre,võeti maha/ Carnot/jagas ordeneid niisama,maha/ 3 Suurt skandaali: Boulanger liikumine:Sõjaväelane kes sekkus poliitikasse.Org. riigipööret,võeti maha.Saadeti provintsi,kus sai parlamendisaadikuks.Oli puutumatu,siseminister hirmutas teda,põgenes,kaotas õigused.Tegi enesetapu hiljem.Panama kanali skandaal:Kolmbialt saadi luba ehitada kanal.Palju aktsiaid jne.Raha pandi tuuri,töölised surid.Dreyfussi skandaal:Salajase info leke.Süütu ohvitser Dreyfuss,lavastati syydi,saadeti sunnitöövanglasse
Rahvariided Aumärgid · Kui kedagi on ordeniga austatud, siis tuleks ordenit ka kanda. · Igapäevastel puhkudel ja ametlikul suhtlemisel kantakse pintsakurevääril nööpaugus või selle kohal, daamid kostüümil ordeni tunnusmärki linti või rosetti. Neid kantakse ainult ühte korraga. · Välismaiste ordenite puhul tuleks rosetti või linti tingimata kanda siis, kui ollakse palutud koosviibimisele selle riigiga seoses või auks, kes on ordeni annetanud. · Ordeneid, mida Eestis nimetatakse ka riiklikeks teenetemärkideks, on kõrgemaid ja madalamaid klasse, lisaks kuuluvad mõne teenetemärgi juurde madalaima klassina medalid (mitte segi ajada mitmesuguste mälestus- jm medalitega). · Rahvusvaheliselt kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi, esimese klassi orden on suurrist, V kl orden on rüütlirist jne. · Eesti I klassi orden on õlalindi ehk suurpaela küljes. Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti
muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Diplomaatika def- Ürikuteadus, ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid, et kindlaks teha nende ehtsus, koostamisaeg ja õige tekst. Diplomaatika ehk dokumenditeaduse rajas prantsuse ajaloolane (benediktiini munk). Teadusena uurib diplomaatika allika sisese ja välise kriitika abil, kas dokument on audentne, või võltsitud. Ürik- õigusliku seisuga dokument(keskajast, või uue aja algusest). Faleristika def ja põhimõisted- uurib ordeneid , medaleid , märke. Uurib nende autasude ajalugu, sotsiaalset tausta, väärtusi, stiili. Orden- rüütliordu liikme tunnusmärk. Teenetemärk- autasu, mida antakse teenete eest. Medal- autasu. Aumärk- rõivastel kantav välimärk, mis näitab kandja kuuluvust, teeneid, osalust. Faleristika kolm allikat- Falera- hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures- Vana Kreeka olümpiamedal, Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest. Vaimulikud
mansetinööpidega. Daamidel ei maksa päevastel üritustel ehetega üle pakkuda. Reeglina juveelidega komplekti ei kanta. Rahvariiete juurde kantakse ainult etnograafilisi ehteid. Kõik muud kasutatavad aksessuaarid peavad samuti olema kooskõlas riietusega. Õhtutualettide juurde kuulub elegantne kotike (ridikül). Peokingad on soovitav valida kõrge kontsaga. Õhtukleidi peal võib olla mantel, keep või kasukas. Medaleid ja ordeneid kantakse riiklikel tähtpäevadel ja ametlikel vastuvõttudel. Need kinnitatakse kleidi, kostüümi, ülikonna vasakule rinnale (lisa 4). Sõjaväelastele kehtib oma vastav määrustik. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. M. Lukas, Protokoll ja etikett, 2000, 289-317 (lisa 4). 2. L
Aumärkidega üheaegselt rinnataskus rätikut ei kanta. Erandi võib teha väikeste aumärkide kandmisel mustad sokid (siidist ja piisavalt pikad) mustad lakknahast, paeltega kingad must mantel või keep must silinder (kui on kombeks) valge siidsall valged sõrmikud aumärgid(soovitav on kanda miniatuure. Ainult riigijuhtide poolt korraldavatel vastuvõttudel kantakse kettidega riste ja ordeneid) musta vesti kantakse ainult erijuhtumitel käekella ei kanta Soovitused daamidele frakivastuvõtuks valmistumises: ainult hinnalisest materjalist kleit dekolteeritud pikka kleiti kantakse suurtel ja väga pidulikel vastuvõttudel kleidi peal võib olla jakk või keep võib kanda ka rahvarõivaid peokingad kõrge kontsaga, kuldsed, hõbedased või kleidiga ühte värvi ridikül kleidiga sobivas toonis, kuldne, hõbedane või pärlkaunistustega
Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16 Kasutatud Kirjandus [1] 9.klassi ajaloo raamat II osa, lk 125 [2] - http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip [3] - http://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas [4] - http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar [5] - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts [6] - http://et
valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni. Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude Liidule suhteliselt edukas, kui mainida 1968. aasta Praha kevade mahasurumist, 1975. aasta Helsingi protokolli allakirjutamist ja sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks. Breznev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Zukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia. Breznevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzerzinskisse. Märtsis-aprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas
aasta korralduse alusel. Seal olid väga viletsad elutingimused ning 1942.aasta kevadeks oli nälja ja haiguste tõttu hukkunud ligi 10 000 inimest. Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks, kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti kasutada häid kortereid, võimaldati välismaareise jne. ,,Vabatahtkilult" Saksa sõjaväkke Eestlased käsitlesid Eestisse saabuvaid Saksa sõjaväeüksusi vabastajatena. Rahvas juubeldas nii Tallinnas kui ka Tartus, nii Pärnus kui ka Haapsalus, siis kõikjal kuhu Wehrmacht'i sõdur saabus. Paljud eestlased läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Sakslaste vastuvõtt Eestis
demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendatud Kuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Gordon Brown. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 11
demokraatlikult: seadusi võtab vastu parlament. Ühendkuningriigis on parlament kahekojaline: seadused sünnivad alamkojas nimega the Commons ja need kinnitatakse ülemkojas the Lords. Monarh (kuningas v kuninganna) ei sekku seadusloomesse. Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Theresa May. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Ka meil ei juhi riiki president Kersti Kaljulaid, vaid peaminister Jüri Ratas. Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks ehk MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel ehk munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla 16-aastased ja vanemad kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament
Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates. Kes in tegelikult pole, kuid kellena teised teda võtavad, kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck Vari Vari on justkui madal olend, mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad. Mida in ,,teadlik mina" keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis
Igal rollil on oma mask. Mask on valemina, tõelise mina moonutus, tekkinud, et keskkonna nõudeid täita, et jätta soovitud mulje, tegelikuu mina varjates. Kes in tegelikult pole, kuid kellena teised teda võtavad, kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck Vari Vari on justkui madal olend, mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad. Mida in ,,teadlik mina" keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis
Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Vapra mehena leidis ta suurt lugupidamist, kui sattus kristlasena Diocletianuse kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303. aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Alexandra kristlaseks. On säilinud palju pärimusi ta rüütellikkusest ja vaprusest. Temanimelisi ordeneid on paljudel maadel, ta on sõjameeste kaitsepühak, oma nime tõttu (Georgius tähendab maaharijat) on ta põllunduse patroon, hobuste ja teiste kariloomade kaitsja. Teda austati hospidalide pühakuna. Ikonograafiliselt kujutatakse teda sõdurina, hobusega või jalgsi, võitlemas lohega. Atribuutideks on punase ristiga valge lipp, kilp ja mõõk. Legend püha Jürist ja lohest Enimlevinud on Kuldlegendis avaldatud versioon. Liibüas Selena linna lähedal hoidis kogu ümbruskonda hirmu all lohe
vapp. Vapp - 13. sajandist kõige armastatum pitsatipilt. Majamärgid - kodanike vappidel Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime Numismaatika (< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust ning münte kui rahakäibevahendid, pisiplastilisi kunstiteoseid ja epigraafilisi ajaloomälestisi. Numismaatika haru - faleristika - uurib ordeneid, medaleid ja märke, 20. sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone, assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid. Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi
18. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üritatakse samaaegselt ikkagi au siduda rohkem voorusega, et ka tegelikult ühiskonnas rohkem austatakse mitte neid, kes endast paremini mõtlevaid, vaid inimesi nende tegelike tegude eest. Üldtendents egalitarlistlik, sünnipärasel võrdsusel põhinev aadliau kriitika. Aalternatiivina tõsteti esile meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodanikuau. Asutatakse omaalgatuslikult seltse, anti välja ordeneid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. Sellega loodeti asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga ehk filantroopiaga. 19. Romantilise au paradoksid 18 saj lõpus, 19. saj alguses kujunes romantilise au mõiste, mille raames saame rääkida pingest indiviidi (või individuaalsuse) ja kollektiivi vahel
kommunismile. 1960 - toimub esimene Tartu suusamaraton. Valmib Tallinna laululava. Maarjamäele püstitatakse obelisk. 1962 - hakatakse ehitama Mustamäed - esimest vabaplaneeringuga linnaosa. 1964 - NLKP KK I sekretäriks määrati Leonid Ilits Breznev - neostalinist. Püüdis Stalinit postuumselt rehabiliteerida. Breznevil oli Nevski ordeni, Marsali aukraadiga, pidevalt määrati talle ordeneid juurde. Samal aastal alustab tegevust EÜE. Tekkisid noorte organisatsioonid Komsomol jne. 1965 - Tallinas pannakse püsti trolliliinid. Avatakse reisilaevaliin Tallinn-Helsingi. 1967 - tegevust alustab EÕM. Aprill-august 1968 - Praha kevad. Lõppes sula aeg. Breznev kehtstas stagnatsiooni. Selle tulemusena pidurdus majanduskasv. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Dissidendid [Solzenitzev ("Gulagi Arhipelaag") põgenes ise
Hans Kruus oli ENSV-s TA president, tema sai kuus palka 20 000 rubla, samal ajal keele- ja kirjanduse instituudi raamatupidaja sai 300 rubla, tubl inseneri palk oli 1000 rubla. Tavaline doktorikraadiga teadlane sai u 6000 rubla, kandidaadikraadiga 4500 rubla. Tolle aja tingimustes tegemist väga suure palgaga. Stalin ilmselt oleks tahtnud teadlaskonnast eraldi kihistust ühiskonnas teha, sest sõjajärgsel ajal hakati ette valmistama ka seda, et teadlastele hakataks andma eraldi ordeneid, kavandati 4 uue ordeni asutamist vaid teadlastele. Aga nendega oleks kaasnenud samuti rahalised lisatasud. Ordenite projekt valmistati ette ja KK osakondades kiideti heaks. Eri projektid ja põhikirjad on olemas. Jäi ellu rakendamata sel põhjusel, et raha oli riigil vähe. Töötati välja mundrid ja auastmed teadustöötajatele, mundris pidid olema nii teadusametnikud TA-s ja ministeeriumis, kui ka üliõpilased kui ülikooli õppejõud. Takistuseks
I S. 1333), kellel on täitunud kuues eluaasta, on keelatud liikuda avalikes kohtades ilma juuditäheta. (2) Juuditäht on alustassisuurune kollasest materjalist musta servaga kuusnurk, millel on must kiri „Jude“. Seda tuleb kanda nähtaval kohal pealisriiete vasakul rinnal kindlalt kinniõmmelduna. § 2. Juutidele on keelatud a) ilma kohalike politseivõimude kirjaliku loata oma elukohast lahkuda, b) kanda ordeneid, aumärke ja muid eraldusmärke. § 3 §§ 1 ja 2 ei rakendata a) segaabielus elavale juudi abielupoolele, kui abielust on sündinud lapsed, keda ei loeta juutideks ja ka sel juhul, kui abielu enam ei kehti või kui ainuke poeg on käimasolevas sõjas langenud; b) juudi abielunaisele lastetus segaabielus abielu kestel. §4 (1) Kes §§ 1 ja 2 nõudmistest teadlikult või tahtmatult üle astub, seda karistatakse rahatrahviga
annaabi.ee 
