Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika
1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14. Aprill 1759 ta suri rahvuskangelasena ning ta maeti Londoni Westminster Abby'sse. Händel on loonud umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Kogu ooperilooming on itaaliakeelne. Tuntumad ooperid on ''Julius Caesar'' ja '' Xerxes''. Ta kirjutas ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad on: concerto grossod, orelikontserdid, klavessiinisüidid, orkestrisüidid
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika,
Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on
Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Silver Kuklase 10T
piduliku iseloomuga. Kujunes välja 17. sajandi teisel poolel. Kõige tähtsamad kantaadi loojad: Scarlatti, Carissini, Händel ja Bach. 3. Oratoorium- ulatuslik mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab edasi sisu, teised solistid kehastavad peategelasi, koor kommenteerib tegevust. Ladinakeelseid kirjutas Carissini, Itaalia keelsed Scarlatti. Händel hakkas kirjutama inglise keelseid oratooriume. Barokkajastu instrumentaalmuusika Orkestrimuusika arengus tähtsaim sündmus 1700. aastal viiuli esile kerkimine. See oli seotud viiulimeistritega Cremona, Amatti, Guarneri ja Stradivari. Monteverdi hakkas esimesena kirjutama viiulile oma loomingut. 17. sajandi keskpaigaks oli viiul kõige tähtsam instrumentaalpill. 1. Sonaat- instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. Hiljem mitmest eriosast. võis olla nii kirikumuusika
Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Händel on kirjutanud ka palju oratooriume. Perekonda Händelil polnud. Kuid nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks. 1751.aastal hakkas Händeli nägemine kiiresti nõrgenema. Sama arst, kes oli opereerinud edutult Bachi, ei suutnud ka Händelit pimedusest päästa. Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena.
Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. (2) 4 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi
raske valikut teha, millele pühenduda. õigusteadust. Elu lõpul vaevles raske haiguse käes.Oma Kirjandus abistas edaspidi alati ta Schumanni loomingus on ka 4 kujutlustes oli väga fantaasia muusikalist fantaasiat ja rida sümfooniat, oratooriume, rikas. muusikapalu sündiski kirjandusteostest orkestrimuusikat, · Andis välja muusika lehte ja saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves instrumentaalkontserteid ja teisi. propageeris noorte heliloojate olevat Schumann loonud kaasõpilastest teoseid. teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Sümfooniad
kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss Reekviem tõi instrumentaalmuusikasse ballaadi loonud ka 2 klaverikontserti 4 skertsot 3 sonaati klaverile 20 soololaulu peenekoeline tämbriline olustik Mõlemad klaverivirtuoosid ja -komponistid.
London II oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri ja klavessiinimuusikat. 1734. aastal pani ta varasematest ooperi avamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli. Kolmest järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile ning andis need trükis välja. 1738. aastal kirjutas ta meisterlikeima orkestritsükli. London II oratooriumid Kuna Londonis polnud ta veel oratooriume proovinud, siis 1732 Kuninglikus Teatris esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739. aastal teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju Itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo osadel on üsna tühine roll.
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
Drydeni oodi ,,Aleksandri pidu" komponeerimine 1736. Selles teoses jäljendas mõneti Henry Purcelli ja inglise kirikumuusikat. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine
jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal) H E L E PAN U TÄ NA N TÄ EE S T = )
mõtlemine ning julge fantaasia. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendusjõud ning helitöö kaunisamise rohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Samuti on ta kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat ja orkestrimuusikat. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks, sest järgnenud peenutsevasse rokokoo-ajastusse tema tõsine, erakordselt väljendusjõuline ning sügavalt kiriklik looming ei sobinud.
hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. · http://www.youtube.com/watch?v=DDWac3VlENY · http://www.youtube.com/watch?v=NoYrqgDGghI · Symphony No.1 http://www.youtube.com/watch?v=VFvNriIDLrs · Traumerei http://www.youtube.com/watch?v=qq7ncjhSqtk
George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed
sümfooniat. Londonis valminud 12 sümfooniat võib pidada tema loomingu tipuks. Seal tutvus ta ka Händely oratooriumitega, millede mõjulvalmisid hiljem temalgi oratooriumid loomine ja aastaajas ning kuus missat. 1795 aastal kuni surmani (1809) elab Haydn Viinis. Sinna perioodi jääb ka patriootiline keisri kvartett, millest sai hiljem saksa hümn. Ta kirjutas kokku 104 sümfooniat, 77 keelpillikvartetti ja 24 ooperit. Lisaks veel vokaalsuurvorme(missasid ja oratooriume) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Ta loomingus on esindatud peaaegu kõik zanrid.
Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel. Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile
Seda perioodi nimetatakse Beethoveni kõrgperioodiks. 1.3. Viini II periood 1802-1812 Nagu öeldud sai, oli see periood Ludwig van Beethoveni kõrgperiood, mil ta lõi enamik oma kuulsaimatest teostest. Hakkas välja kujunema beethovenlik väljenduslaad. Antud perioodil saavutas helilooja kuulsuse ka oma kodumaal- Saksamaal ning Inglismaal. Väga palju mõjutasid Beethoveni selleaegset loomingut tema paljud ebaõnnestunud suhted. Sellel perioodil kirjutas ta oratooriume, sümfooniaid, klaverisonaate, kontserte, missasi ning ka oma esimese ja viimase ooperi. Beethoven kohtus ka Goethega, kellega loodi muusika tragöödiale ,,Egmont". 5 1.4. Viini III periood 1813-1827 1813-1815 tabas Beethovenit suur loominguline kriis. Selle põhjustajaks olid paljud luhta läinud suhted, helilooja kurdistatus, depressioon ning lisaks nendele suri ära ka Beethoveni vend, mistõttu jäi tema hooleks vennapoja
ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel.
Kuigi kalurid ta päästsid veetis ta viimased aastad oma elust vaimuhaiglas (pärilik vaimuhaigus), kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" SOOLOLAULUDE TSÜKLID: ,,Naise elu ja armastus,, ,,Poeedi armastus,, ,,Mirdid,,
Mozarti üks kuulsamaid serenaade ,,Üllatussümfoonia" sümfoonia nr 94, G-duur. Haydni sümfoonia, mida iseloomustab rahulik ja meloodiline algus, kuid milles järsk nn pauk pidi kuulajad üles ehmatama ,,Lastesümfoonia" Haydni üks sümfooniatest, mis on eriti mõeldud just ühele vanusegrupile ja kus muusika imiteerib ka vastavaid tegevusi. ,,Keisri kvartett" patriootlikus meeles kirjtuatud teos, milest sai hiljem Austria ja Saksamaa hümn. ,,Aastajad" üks Haydni kuulsamaid oratooriume, mis koosneb lüürilistest steenidest ja inimese suhtest loodusega. ,,Loomine" üks Haydni kuulsamaid oratooriume, mis kujutab kolmes pildis ette maailma ja eluslooduse sündi 5. sümfoonia c-moll, oopus 67. Beethoveni ja armastatuim kuulsaim sümfoonia. ,,Ood rõõmule" d-moll. Beethoevni 9. sümfoonia 5. osa, Eli hümn Libretist luuletaja või poeet, kes kirjutab ooprile teksti(-->libreto)
Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku vaimu, Händel aga uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Johann Sebastian Bach'i looming jaguneb kaheks: vanamaailm, kus ta teenis Jumalat ning uusmaailm, kus looming jagunes ameti- ning elukoha järgi. Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid kontserte, süite, klaviirmuusikat ning 20 ilmalikku kantaati. Tema loomingud olid siirad, pühendunud, emotsionaalsed ja täis sügavat sisu. Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks". Hoolimata sellest taasavastati tema looming ning seda hakati kõrgelt hindama.
Mille poolest erineb see teiste õpitud ajastute muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Renessanssimuusika on laulev, rahulik, tundeline. Barokkmuusika on liikuv, rahutu, kirglik, ülitundlik. 5. Kuidas hindad Händeli osa muusikaloos? (Milles seisnes tema tähtsus ja mis uuendusi ta muusikasse tõi?) Millistes žanrites ta kirjutas? Too näiteid helilooja tähtsamatest teostest. Händeli osa muusikaloos on väga tähtis, sest ta kirjutas tohutult palju oopereid, oratooriume ning teistestki žanritest teoseid. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Tema kuulsaimad teoased on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante", "Alcina", "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul", "Jefta" ja “Veemuusika”.
Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737.aastal tabas Händelit ajurabandus ja ta tervis jäi järjest nõrgemaks. Siiski kirjutas ta oma viimase ooperi "Deidamia" 1741.aastal. Händeli populaarsuse suur tõus algaski mitte Londonis vaid Dublinis, kus ta viibis 1741-1742.aastal ning esitas oma oratooriume ja orelikontserte. 1751.aastast hakkas kiiresti nõrgenema Händeli nägemine ning ta suri pimedana 14.aprillil 1759.aastal. Ta on maetud Londonisse.
Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOMING: ,,Rinaldo"süit,"Veemuusika" orkestriteos, 1728-,,Kerjuse" ooper, Händel kirjutas oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume. Tuntuimad orat. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. -"Juudas Makabeus","Joospe ja tema vennad","Belsatsar". Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Orat."Messias"- Loodud 1741 a kolme nädala jooksul oratooriumi "Messias" esiettekanne toimus heategevuskontserdil 1742. aastal Dublinis
1.loetle erinevused Bachi ja Händeli elukäigus Bach: vaimulik muusika, polüfooniline muusika, teosed olid raaskemad, oli ainult saksamaal ja ei teadnud teiste riikide muusikast midagi Händel: ilmalik muusika (peamiselt ooperid) kirjutas ka oratooriumeid, homofooniline muusika, reisis palju ja teostes olid ühendatud saksa, itaalia, inglise ja prantsuse elemendid 2. Mis on passioon? Passion on vaimulik oratoorium (eriliik), sisu on kristuse kannatused 3.Passiooni ja ooperi erinevus Passionis puuduvad kostüümid ja lavaline liikumine 4. Bachi lemmikzanrid Klaviirteosed, teosed orelile, kantaadid, süidid, oratooriumid 5. Mis keeles on Händeli ooperid? Itaalia keeles 6:Händeli ooperite peakangelased 7.Miks on osa Bachi orkestrikontserte Brandenburgi kontserdid? Seal olid mingid esimesed kontserdid vms ???? 8.Kes on kantor? kiriku muusika õpetaja ...
ning mitmed vormid ja zanrid, mis püsivad heliloojate loomingus siiani. Uued muusikazanrid Klassikaline sonaat Klassikaline sümfoonia Klassikaline kontsert Klassikaline keelpillikvartett, trio, kvintett Heliloojad Franz Joseph Haydn(Austria) helilooja, kapellmeister, tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus,
(3) 1720.aastal abiellus Bach uuesti Anna Magdaleenaga. Aasta pärast abiellus ka vürst. Vürstinna ei mõistnud Bachi muusikat ja ei sallinud teda ning kui vürstinna ootamatult suri, muutus ka vürtst Bachi suhtes ükskõikseks. Leipzig (1723 - 1750) Leipzigisse tuleb Bach 1723. Aastal, kus ta töötab Thomaskirche kooli kantorina. Ta pidi koolipoistele ladina keelt ja muusikat. Siis ta pidi veel kirjutama kiriku pühade jaoks kantaate, oratooriume, messe, passione ning viia linna kirikumuusika eeskujulikku korda. Palk oli väga väike võrreldes töökoormusega, kuigi kantori kohale oli palju tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni. Viimastel aastatel hakkas ta silmanägemine kehvenema, kuid loomingulist tööd ta ei katkestanud. Hiljem kaotas ta lõplikult nähemise. Tema
Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus. Lootus kirjutada Itaalias sealses stiilis oopereid, praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate nii tegi ka Händel 4 Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli
Oratooriumi mõiste tuleb sõnast oratorio , mis tähendas palvesaali, kus loeti pühakirja, lauldi vaimulikke laule ja peeti jutlusi. 17.sajandi algul kujunes oratooriumi kindlate tunnustega zanriks. Tema kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600.aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Franz Schubert (1797-1828) Ta oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik
Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4
Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2. neljaosaline sonaaditsükkel- osadega kiire-aeglane-menuettskertso-kiire, kasut. Sümfoonuates ja keelpillikvartettides Kujunes välja 18.sajandil klassikalise orkestri koosseis: Joseph Haydn Vokaalmuusika - peamiselt instrumentaalmuusika looja, 24 ooperit, suurel hulgal kirikumuusikat, oratooriume(,,Loomine", ,,Aastaajad"), 14 missat Ette heidetud liigset rõõmsameelsust K. joseph Haydn. Oratoorium ,,Aastaajad" (,,Suvi", koor nr 17, ,,Torm") o Ulguv o Kurb meeleolu Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Ristit nimega Johannes Chrysostomus Wolfgang Theophilius Alustas väga noorelt (4 aastaselt mängis oma õe noodivihikust iseseisvalt palasid)
1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis Looming: Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Miks on J. S. Bach tähtis helilooja? :
Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja) Valdas väga häst viiulit. On kirjutanud üle 450 teose (nende seal 49 ooperit, veel kantaate, oratooriume, passioone) Kiire ja produktiivne helilooja. On võimeline kirjutama väga kiiresti (kirjutas viie päevaga ooperi)
aluse põlvkondade pikkusele, polüfoonilise muusika arengule, millele hakkasid lisama juba homofoonilise muusika võlusi. Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde. Nüüd olid esinemised võimalikud ka väiksemates ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja
1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele
jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...
George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed
Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsamad on "Hunnide lahing", "Prelüüdid", "Prometheus", "Tasso". Sümfooniline poeem "Prelüüdid" võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm. "Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab ales surmahetkel." Liszti teoste hulka kuuluvad ka 2 sümfooniat: Dante-sümfoonia ja Faust-sümfoonia, , avamänge, missasid, kantaate, oratooriume, 1 ooper ja u. 90 laulu. Anette Gertrud Kruusement 11a Tallinna Õismäe Gümnaasium 2011
ja kapellmeistrina (orkestrijuht) Saksamaal ja Itaalias. Händel reisis palju ja tal oli palju mõjukaid sõpru nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Suurema osa elust elas ta Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka Inglismaa muusikakultuuri oluline osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri juht ning järgneva paarikümne aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Hiljem asus ta kirjutama oratooriume, mis said suure menu osaliseks juba tema elu ajal. Perekonda Händelil ei olnud. Nagu Bach, nii jäi ka tema elu lõpul pimedaks. Kui händel 1759. aastal suri, tuli matustele talle viimast austust avaldama üle 10 000 inimese. Ta maeti kui rahvuskangelane Westminster Abbey´sse. Händeli loomingus on tähtsal kohal mitmed barokiajastu uued muusikažanrid, eelkõige ooperid ja oratooriumid. Ooperid. Händel on loonud üle 40 ooperi. Need on ajastukohaselt itaalia stiilis ja keeles. Nagu
Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi) Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane. Süit- Järgnevus, korrapärasuse rida. Eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt intstrumentaalballaadi tsükkel. Süidi tähtsamad tantsud: · Allemande- 4-osalises mõõdus, rahulik Saksa sammtants · Canante- 3-osalises taktis, kiire Prantsuse hüppetants · Rasabande- 3-osalises taktis, aeglane, pidulik Hispaania tants · Gigue- Soti hüppetants
pilte (,,Videvik"), süite (,,Valge öö") ja poeeme(,,Koit"); kammermuusikat; palju klaveripalasid; vokaalmuusika puudub. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat. Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"), oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi
Kaks korda abielus ja 20 lapsest said heliloojatena tuntuks 4. Jäi elu lõpupoole pimedaks. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ''Fuugakunst'', mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Nad oli Händeliga täielikud vastandid, sest Händel ei kirjutanud kirikumuusikat ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 8. Nimeta G.F.Händeli (nimeta eluaastad) oopereid (vähemalt üks), oratooriume (vähemalt üks) ning tuntumaid instrumentaalteoseid . Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid.
Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda. Nagu alguses mainitud on suurimad erinevused Bachi ja Händeli loomingus. Heliloojad kasutasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Bach lõi instrumentaal-, orkestri-, kammer- ja oreliteoseid ning teoseid klahvpillidele. Bach kirjutas lausa 300 kantaati, mida nõudis tema töö kirikus. Bachi looming oli valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kultuuriga. Händel seevastu kirjutas oopereid, oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad. Händel sai euroopas reisida 21 aastaselt ja oma eluajal oli ta edukas ja tunnustatud helilooja. Bach ei tõstnud kordagi oma jalga kodumaa pinnalt, ning oma eluajal oli ta pigem tuntud, kui oreli- ja klavessiinimängija ning oreliehituse tundjana
Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Viini. Looming Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti alusepanija. Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne
annaabi.ee 
