ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks · juveelitööstustes · hambaproteesid · klaasi toonimine · optilistes instrumentides · elektrotehnikas · satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest Kasutatud kirjandus · `'EE 5'' aasta 1990, lk 189 · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kuld.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld · http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Kuld
sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Sisukord Mis on kuld?..............................................................................
soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga ammustest aegadest, nt. Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad
lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus
Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest
Fotoefektil on kaks alaliiki sisefotoefekt ja välisfotoefekt. Sisefotoefektil lööb valgus elektroni lahti ainult aatomi küljest. Elektron jääb ainetüki sisemusse, kuid saab nüüd vabalt liikuda. Seevastu välisfotoefektil paiskuvad elektronid ainetükist üldse välja. Fotoefekti abil saab muuta valgusenergiat elektrienergiaks. Seadmeid, mis seda võimaldavad, nimetatakse fotoelementideks. Neid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt, näiteks kaamerates ja optilistes sensorites. Valguse toimest põhjustatud elektrijuhtivust nimetatakse fotojuhtivuseks, tekkinud voolu aga fotovooluks. Fotovoolu laengukandjaid (elektrone) nimetatakse fotoelektronideks. 5. Aatomi ehitus ja aatomite suurus Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üks. Aatom koosneb positiivse
punktides, ja see on päritolu kohta puhekieltä mõiste "proovikivi", viidates kuld standardkatsetingimustel tõelise väärtuse. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu
metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. KASUTAMINE Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), Kaitseks päikese soojuskiirguse eest Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina Elektroonikas kontaktide katteks Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile. Hambaplomme tehakse vahel kullast. Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas. Võistluste võitjad autasustatakse tihti
Hambaplommide valmistamine Vistluste vitjad autasustatakse tihti kuldmedaliga Kulda on lisatud erinevatel phjustel vga vikestes kogustes joogile Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Niteks vormeli McLaren F1 sitja kajut on isoleeritud kullakihiga Klaaside toonimine Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekiht Satelliitide kaitse pikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile) Infrapunakiirguse peeglite kate optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides) Kullast CD-d peavad kauem vastu
tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimumid ehk valguslainete nõrgenemine toimub siis, kui liituvad vastasfaasides olevad lained. Interferentsi saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentseteks laineteks nimetatakse laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides (selgendavad katted), läätsede kvaliteedi kontrollimiseks (Newtoni rõngad), täppismõõteriistades (interferomeeter), hologrammides, valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre). Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja
7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis. 8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht ja valguskiire kõrvalekalde nurk. 9. Mis on valguse täielik peegeldumine? Joonis. Näiteid. Valem. Täielik peegeldus- nähtus, kus valgus peegeldub täielikult tagasi samasse keskkonda. sin0 = 1 / n1 Näited: optilistes kaablites-valgusjuhtides, valguskiire suuna muutmine 90 o-periskoop, valguskiire pööramine 1800 helkurid. 10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonkõveraks? Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas?
teel oksiidikihi kasvatamine. Eeltöödeldud pinnale kasvab elektrolüüsivannis väävelhappe lahuses kärgjas alumiiniumoksiidi kiht. Poorse struktuuri tõttu on taoline pinnakate hõlpsasti värvitav, kuumas värvilahuses poorid sulguvad ja "kapseldavad" värvi enda sisse. Anodeerimine on laialdaselt kasutatav meetod metallipindade kaitsekihiga katmiseks ja neile dekoratiivse (mõnel juhul ka funktsionaalse mustad pinnad optilistes seadmetes) välimuse andmiseks. Rubiin / Ruby Koostis / struktuur Rubiin ( lad ruber, `punane') on alumiiniumoksiid ( korund, Al 2O3), milles umbes 1% Al 3+ ioone on asendunud Cr 3+ ioonidega. Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Omadused Punase värvusega, tihedus 3900 4100 kg/m 3, kõvadus 9 (Mohs'i skaalal), murdumisnäitaja 1,76 1,77, soojusjuhtivus (RT) 40 W/m·K.
isolatsioonist, võib omada ka lisa varje kihti Lainetakistus on elektrivälja tugevuse ja magnetvälja tugevuse suhe mingis elektromagnetlaine punktis 5. Juhtmed ja kaablid Võrgukaablitest on tänapäeval kasutusel Cat5, Cat5e, Cat6, Cat6e ja erinevad optilised kaablid 5. Juhtmed ja kaablid Põhiline erinevus Cat5 ja Cat6 kaablite vahel on keerupaaride vaheline lisa isolatsioon, lisaks on iga järgneva versiooni puhul vähendatud keerupaaride läbikostvust Optilistes kaablites edastatakse elektri asemel valgusimpulsse ning paigaldusnõuded neile kaablitele on veelgi kõrgemad 5. Juhtmed ja kaablid Maandusjuhtmed on enamasti kiulised piisavalt suure ristlõikega kaablid, mille ülesandeks on maandada seadmete korpustesse lekkinud voolud. Toiteahelate maanduskaablid on reeglina rohe-kollase isolatsiooniga 6. Lülitid ja releed Tööpõhimõttelt jagunevad lülitid momentaalseteks (vajutades
32 86,5 1,044 33 88,5 0,62 34 90,5 0,322 35 92,5 0,135 36 94,5 0,054 Kromatogramm: Tulemused ja nende interpreteerimine: Arvutan kogu eluaadi mahu: 22,5 + 2*36 = 94,5 ml. Erinevate värvustega fraktsioonide optilistes tiheduste on nii tõusu kui langust. See näitab ,et aine konsentratsioon kolonnist väljumisel tõuseb, kuni saavutab haripunkti ja langeb ehk lahkub kolonnist. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal esines kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni
mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar- (plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid
Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus
Ka tänapäeval kasutatakse kulda meditsiinis - kontrastainetes. Kulda segatakse uut tüüpi ravimite valmistamiseks proteiinidega ja hambaarstid kasutavad igal aastal kroonide, plommide ja sildade valmistamiseks 13 tonni kulda. Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja kajut on isoleeritud kullakihiga. Veel kasutatakse kulda klaasi toonimiseks, infrapunakiirguse peeglite katteks optilistes instrumentides (sh kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Ajalugu Kulda tunti juba 4000 aastat eKr, esimesed kuldmündid pärinevad VII sajandist eKr. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid
Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3
Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3
puhtuses ning asetatakse kahekordne lääts uuesti mikroskoobi alla, et enne kinnitusaine täielikku kuivamist pealmine lääts paigutada nii, et kahe läätse keskpunktid kattuksid. Sama tegevust korrates paigutatakse vastavalt vajadusele üksteise külge täpselt nii mitu üksikut läätse kui parajasti vaja on ja graveeritakse läätse küljele vajalik informatsioon liitläätse kohta. 5. Optiliste läätsede rakendus Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid, videokaamerad, video projektorid, mikrofilmide lugejad. Läätsi kasutatakse ka nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägevuse, kaugelenägevuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Lisad Kokkuvõte Läätsedest on aja jooksul saanud ühe väga olulised seadmed, mille abil on võimalik
Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-[plast]kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal
· On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes · Tekstiilmaterjalides kasutatakse klaaskiude tulekindluse tõttu ühiskondlike hoonete kardinate, tapeedi, laudlinade jms valmistamisel. Hooldamine: · Kangaste puhul käsipesu · Majapidamistarvete puhul õrn hooldus Polüester (PE, PES, PL) Omadused: · Keskmise raskusega kiud · Tugev kiud · Hea venimisomadus · Sirgestuvus hea · Põledes sulab · Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Elekriseeruvus on hea
7 4 VALGUSDIOODIDE LIIGID 4.1 Indikaatorvalgusdioodid Indikaatorvalgusdioodid on kõige kompaktsemad ja üsna suure valgusjõuga (suhteliselt) kuni sada mcd. Voolu töövahemik on umbes 20 mA. Need valgusdioodid on standardkorpuses, varustatud väljaviikudega, mille aluse diameeter on kolm või viis millimeetrit. Kõige sagedamini kasutatakse optilistes indikaatorites. Indikaatorvalgusdioode (joonis 7) kasutatakse pinnamontaazil laialdaselt kuvarites peamise kiirgava elemendina vedelkristallmatriitside valgustamiseks jne. Nende peamised arengusuunad on valgustõhususe ja töökindluse suurendamine. Joonis 7. Indikaatorvalgusdiood Niisuguse konstruktsiooniga valgusdioodide eripära on võimalus automatiseerida nii dioodide kui nende aluste komplekteerimist. 4.2 Ülieredad valgusdioodid
Märgatava suurusega peegeldunud impulss tekib isolatsioonitakistuse vähenemisel 1000 W-ni (tavatakistust mõõdetakse sadades MW). Seetõttu on liini isolatsioonirikked kergemini leitavad alalisvooluga mõõtes Impulssmeetodit saab kaabelliinidel kasutada mõõtekaugustel kuni 40km Kasutatakse ka mõõteskeemi, mille juures mõõteriista sisend ja väljund on lahutatud Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator EOM - elektriliste signaalide optiliseks muundaja FD - fotodetektor
ja osaliselt peegeldub tagasi. Ka see, mis tungib alguses kile alumisse pinda, peegeldub pärast tagasi kile ülemisse pinda. Loomulikult läheb sealt osa ka läbi, kuid seda inimese silm ei näe. Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui alumiselt pinnalt, on koherentsed, sest need on mõlemad tekkinud esimesest langevast lainest. Ning need lained võivad nüüd interfereeruda. Valguse interferentsi kiles kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides. Selgendavad katted: Peegeldumisvõimet vähendavad katted, mis aitavad, et optilist süsteemi läbiks võimalikult palju valgust. Siis tekib esemest ka selgem kujutis ning valgus ei haju laiali. Selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldunud valgust, kuid nii palju et interferentsi miinimum on täidetud. Selgendav kate kõrvaldab peegeldunud valguse ning suurendab läbiläinud valguse hulka. 40. Peegeldumisseadus joonisega:
Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne. Mehhaaniliste eriefektide näited on auto, mis sõidab ilma juhita või maja lastakse õhku. Optilistes efektides (kutsutakse ka fotograafilisteks efektideks) kasutatakse tehnikaid, milles pilti muudetakse pärast filmimist arvutis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect) Alates 1990-datest on arvutis tehtud eriefektid esiplaanile jäänud. See annab filmitegijatele parema kontrolli filmis toimuva üle ja annab võimaluse teha paljusid efekte palju ohutumalt ja isegi kui tehnoloogia sisse tuleb, on see odavam. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect)
hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks. Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist: 1 1 1 f = (n-1) + , r1 r 2
Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus
Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus · · Ajaline tihendamine: Sageduslik tihendamine · · Lainepikkusmultipleksimine (DWDM) optilistes jiududes: · DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) · tihe lainepikkusmultipleksimine Erinevatest allikatest saabunud signaalid edastatakse
12 Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõ- redamasse. sin αpiir n2 n2 ◦ = ehk sin αpiir = . sin 90 n1 n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin αpiir = 1/n1 . Täielikku peegeldust kasutatakse optilistes riista- des valguskiirte suuna muutmiseks, aga ka valgusjuhtides valguse edastamiseks. 3.3 Läätsed Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Meie vaatleme ainult läätsi, kus pindadeks on sfääri osad. Kui läät- se paksus on palju väiksem pindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega1 . Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskesk- punkte, nimetatakse optiliseks peateljeks.
Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi)
kasutatavad magnet- ja optilised mälud salvestavad andmekandja pinnale, siis holograafilises mälus kasutatakse kogu andmekandja ruumala. Seega saab samasse infokandjasse kanda mitu hologrammi, muutes laseri nurka või valguse lainepikkust, mis oluliselt suurendab info tihedust. Teoreetiliselt võiks andmete tihedus olla 4 gigabitti ruutmillimeetri kohta. Tegelikult on sellist mahtu raske saavutada optilise süsteemi piirangute tõttu ja see teeks mälu väga kalliks. Tavalistes magnet - ja optilistes mäludes loetakse ja kirjutatakse bitthaaval järjestikku, aga holograafilises mälus saab seda teha paralleelselt (ca miljon bitti korraga), mis tagab väga suure pöördumiskiiruse. Info tiheduse ja lugemiskiiruse poolest ületab see praegu kasutatavaid mälusid oluliselt. 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224)
mittelineaarmoonutust, mis siin on suurem kui B-klassi reziimis. [vaata | 22. Kahendarvude ja signaalide koodid. muuda] Binaarkood, heksakood, Gray kood, BCD kood. Arvude teisendamine ühsest koodist teise, NRZ-kood, I 2C-kood, NRZI-kood. NRZI-koodi kasutamine optilistes mäludes. NRZ-koodi teisendamine Manchesteri koodi XOR lülituse abil. Impulsside kestvus- ja positsioonikood (PWM ja PPM). PWM signaali formeerimine komparaatorlülituse abil, PPM signaali formeerimine PWM signaali baasil. Kahendarvu teisendused teistesse koodidesse Binaarkood Positiivsete arvude märgibitt on 0, negatiivsetel 1.
inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. 72 VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine
Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks peegelduseks (varem kasutati ka nimetust täielik sisepeegeldus). Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse Täieliku peegeldumise korral võtab murdumisseadus kuju: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin piir = 1/n1. Täielikku peegeldust kasutatakse optilistes riistades valguskiirte suuna muutmiseks, aga ka valgusjuhtides valguse edastamiseks. Pööratavuse seadus Geomeetrilises optikas kehtib kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib susteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Seetõttu võib vajadusel vahetada eseme ja selle kujutise asukohti. Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1. Kui aga valgusallikas panna punkti A1, siis kiired läbivad süsteemi
Dünaamika aga tähendab 65 võimsuse ala, kus vastuvõtja toimib piisavalt vaetult. Kui dünaamikat ei ole piisavalt, tuleb kasutada lisa seadmeid lühikeste vahemaade jaoks. 6.6.4 Optiline võimendaja Optiline võimendi võimendab optilist signaali otse muutmata teda enne elektriliseks. Optilisi võimendeid kasutatakse sumbuvuse kompenseerimiseks, mis tekib pikkade siirdekauguste tõttu või passiivsetes optilistes elementides. Olulisemad rakendused on merekaablid, pikad tuumikvõrgud, CATV, optiline abonendi-võrk (kiud koju ja kiud kvartalisse), kiulokaator ja pikkade kiudude mõõtmised. Tänapäevased hulgimüügi optilised võimendid on nn. Kiuvõimendid. Nende töö põhineb erbium-lisandiga kiu ja pump-laseri kasutamisel, kus võimendi kiu elektronid viiakse ergutus olukorda. Kiuvõimendi põhimõte on näidatud joonisel 6.10. Ergutusolukorra lahendab võimendatav
annaabi.ee 
