Eksamiks õppimise III osa portfoolio (0)

Op-kunst 1960 väljaarenenud abstraktsionismist Paljudele ei meeldinud abstraktse ja minimalistliku kunsti endassesulgumine, ümbritseva maailma 
unustamine ja liigne elitaarsus. Op- kunsti kuulsaim esindaja Victor Vasarely tahtis luua kunsti, mida 
saaks paljundada ja rahva sekka viia.’’Vega per’’ . Bridget Riley kattis kogu pildi pinna väikeste 
elementide seeriatega, mida vaadates tajume liikumist või hoopis kaotame võime pilku paigal 
hoida.’’Paus.Emulsioon’’ Op-kunsti eesmärgiks on tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid 
aistinguid tekivatate teostega. Nende loomine oli plaanipärane ning süsteemne ning lähedane 
inseneriloomingule. Op-kunsti lähtekohaks oli 1920ndate konstruktivism. Kineetiline kunst Sai alguse ‘’Bauhausis’’. Laszlo  Moholy-Nagy ehitas ‘’Valguse ja ruumi modulaatori’’, millega ta 
demostreeris liikuva valguse ühendamist skulptuuriga ja ka võimalusi vaatajal aktiivselt sekkuda 
teose funktsioneerimisse. Füüsilise liikumise tõi skulptuuri siiski ameeriklane Alexander Calder. 1934
hakkas ta looma mobiile, kus peente varraste või traatide otsa on kinnitatud eri suurust, kuju ja värvi 
liikuvad elemendid. Ta ehitas oma teosed haraliste täpselt tasakaalustatud konstruktsioonidena, mille 
õrnem tuuleõhk liikuma või pöörlema paneb. ‘’Neli punast süsteemi’’. Nicolas Schüöffer ühendas 
liikumisega valgusemängu ja hiljem ka heliefektid. Kineetilise kunsti teosed esitavad reaalset 
liikumist, mille allikaks on mootor või magnet. Tegevuskunst 1960 levisid Lääne-Euroopas ja Usas ühiskonnakriitilised meeleolud. Osa kunstnikke ei tahtnud enam
luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Performace on plaanipärasem ning 
esineja(d) ja publik on eraldatumad.Meelelahutuse otsimise asemel ootab etenduskunsti publik sageli 
väljakutseid ja provotseerimist. Marina Abramović oli üks esimesi kunstnikke, kes kavandas etenduse kasutamist visuaalse kunsti 
vormis, kasutades oma keha peamise meediumina, füüsiliste ja emotsionaalsete piiride uurimiseks. 
Kunst ulatub ilmalikust ohtlikuks, kuid keskendub alati kehale. Heli ja rütm on mänginud osa paljudes
Abramovići etendustes. ‘’Rest energy’’ (vibuga)
Viini actionistid protesteerisid ka valitsuse järelevalve ning liikumis- ja kõnepiirangute üle ning nende
ekstreemsed esinemised viisid nad mitu korda vahistamiseni. Suurbritannias "autohävituslikku 
kunsti", mille käigus külma sõja ja tuumapommide hävituslikku ohtu kajastavates avalikes 
esinemistes hävitati objektid vägivaldselt.Prantsusmaal koostas art corporel( kehakunst) avangardsete 
etenduste seeria, mis viis kehakeele kunstipraktika keskmesse. Esimene happeningi nime kandev teos 
oli Allan Kaprow 1959. aasta lavastus - osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu, provotseeriti 
publikut.Happening’ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan, 
tekst ja mis püüavad kaasata publikut, sedasi kustutades piiri kunsti ja elu vahel. Happeningid 
kulmineerusid kurikuulsa 1963. aasta Yami festivaliga, kuudepikkuse üritustesarjaga.


Funktsionalism, konstruktivism Põhiliselt 1920ndatel, Saksamaa.Põhimõtet, mille järgi ese oma ülesannet täidab ning on ka 
esteetiliselt ilus nimetatakse funktsionalismiks. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli 
eesmärgiks nende massiline toodetavus ning selle tõttu loobuti kõiksugu kaunistustest. Kunstikool 
Bauhaus.Kooli rajas Walter Gropius aastal 1919 Saksamaale. Koolis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid 
kunste, kuid nende ühendavaks lüliks oli arhitektuur. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja 
tööstusdisaini sünnipaigaks. Programm nõudis standardust, täpsust, vormide geomeetrilist lihtsust ja 
selgust, materjalide tundmist ja tootmise põhjendust.Ludwig Mies van der Rohe arhitekt - Barcelona 
paviljon Le Corbusier- Ronchampi kirik Prantsusmaal, ta oli üks funktsionalismi rajajaid,  oli üks 
esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi 
võita, projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu.  Konstruktivism 1920.ndatel, Venemaa 
kunst. Ei pea kujutama elu, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Hiljem hakkas see 
mõiste tähistama ka abstraktse kunsti teoseid, kus kujund kontrueeritakse geomeetrilistest 
elementidest. Nende arvates pidi kunst osalema esemete tootmises, trükiplakatites. Hollandis tegutses 
rühmitus ‘’De Stijl’’, mis pani suurt rõhku värvi tähendusele ruumis. Vladimir Tatlini "Kolmanda 
Internatsionaali monument". Naum Gabo ‘’Konstrueeritud pea I’’, Gerrit Rietveld ‘’Tool’’, Alexander
Rodšenko ‘’Reklaam kummitoodete tehasele’’. Neodadaism 1950 ja 1960  Pariisis . Reaalsete, ebatavaliste materjalide kasutamine. Enamasti kolmemõõtmelised.   Dadaismi traditsiooni taaselustamine Abstraktne ekspressionism aegunud, hakati huvituma 
dadaismist, Marcel Duchamp’i pärand. Yves Klein oli  üks juhtivamaid figuure. (Kleini sinine) 
Sinisega kattis lõuendile kinnitatud pesukäsnu, et tekiks poolpehme reljeef.Jean Tinguely oli skulptor,
tuntud  oma metamehaaniliste konstruktsioonide poolest. Näiteks vesirattad ja teised absurdsena 
mõjuvad masinad, materjalideks kõikvõimalikud jäägid, vanade masinate osad, juhuslikud 
esemed.Arman sai tuntuks kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsiooidega, kuhjas 
kõikvõimalikke esemeid ja nimetas nendest tekkinud hunnikuid akumulatsioonideks. Skulptor César 
Baldaccini alustas prügimäelt leitud vanametalli kokkukeevitamisega. 1960.aastail spetsialiseerus 
autovrakkide kokkupressimisele. New Yorgi neodada osutus suurejoonelisemaks ja veenvamaks. 
Suuremateks nimedeks: Jasper Johns ja Robert Rauschenberg. Popkunst      1950 ndate lõpul oli inglise kunsti ilme üldiselt traditsioonilsem kui mujal Läänemaailmas. Seda 
tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud. Richard Hamiltoni kollaaž ‘’Mis 
teeb kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?’’  tähistab inglise popkunsti algust. Pildile on kuhjatud 
massikaup, atleetlik mees, kellel käes hiiglaslik pulgakomm kirjaga POP. Popkunst USAs kerkis esile 
50date lõpus ning 60date alguses. Eemalduti “kõrgemast kunstist” ning aksepteeriti banaalset 
ümbrust.Popkunstile avaldas mõju neodada. Andy Warholi teosed uurivad kunstilise väljenduse, 
kuulsuste kultuuri ja reklaami vahelist suhet.Tuntud teosed on: maalitud siiditrükipildid Campbelli 
supipurkidest (1962) ja Marilyn Diptychist. Roy Lichtenstein tuntakse eelkõige oma koomiksipilte 
kujutavate maalide poolest. Tema maalidele on iseloomulikud korrapärane punktistik ning 
koomiksitele omased selged põhivärvitoonid. Tuntumad teosed on maalid "Whaam!" ja "Uppuv 
tüdruk". Skulptuuris Claen Oldenburg tuntud avaliku kunsti installatsioonide poolest, mis on 
tüüpiliselt suured replikad igapäevaasjadest. “lipstick on caterpillar tracks” . George Segal hakkas 
skulptuuris kasutama kipsi ning keha sellega katma. Ta kattis modelli kehaosi kipsiga, eemaldas need 
ning pani kokku tervikuks.’’Amsterdam’’.


Abstraktsionism Pole võimalik ära tunda midagi ümbritsevast reaalsusest . Vassili Kandinskyt peetakse 
abstraktsionsmi rajajaks. 1910.aastal ta maalis oma esimese abstraktse akvarelli. Kandinskyle oli 
tähtis kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus(ekspressiivne abstraktsionism)  Tekkis rühmitus 
‘’Sinine ratsanik’’, liikmeteks Paul Klee’’Senecio’’, August Macke ja Franz Marc, kes rõhutasid 
puhaste värvide väljenduslikku jõudu. Liikmeid huvitasid müstilised õpetused. Taheti luua loodusest 
sõltumatu objekt, mis vastab nende tunnetele. Värvilaikude paigutus oleneb tundeküllus. 
Konstruktiivne / geomeetriline abstraktsionism (väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised 
vormid, värvid ja rütm)- (Fratišek Kupka tööd koosnevad ühesuunalistest toon-toonis 
värvilaikudest.)Loojad on  Piet Mondrian kasutas sirgeid jooni, mille abil moodustatud ristkülikud 
jättis valgeks või värvis punaseks , siniseks ja kollaseks- neoplastitsism. Kažmir Malevitš ‘’Must 
ruut’’ kujutab musta ruutu valgel pinnal on saanud vene avangardi ikooniks. Malevitš -suprematism 
pidi võimaldama tajuda esemetust ja universaalset ruumi. 1960.ndate abstraktsionistid tahtsid piirata 
ka kunstniku eneseväljendust. Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgesti eraldatud siledate 
värviväljade kasutamine. Ellsworth Kelly ‘’ Sinine, roheline, kollane, oranž, punane’’ ja Frank Stella 
‘’Jasperi dilemma’’ Futurism Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja üritasid võimalikult selgelt katkestada sidemeid 
minevikuga, sest kunstnikud arvasid, et Itaalia ülirikkalik kunstipärand on takistuseks kaasaaegse 
kunsti arengule. Filippo Marinetti avaldas esimese futuristliku manifesti 1909 Pariisis. Futuriste 
vaimustab eriti tehnika areng ja inimhinge probleemide kajatumine jääb teisejärguliseks. Oluline 
väljendada dünaamikat. Maalikunstis ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut 
ajas, ühel pildil tuli esitada erinevaid seisundeid.Giacomo Balla ‘’Koer keti otsas’’.  Kasutati teravaid 
ja kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõuliselt. Umerto Boccioni ‘’Kontinuiteedi 
unikaalsed vormid ruumis’’(skulptuur), Carlo Carra ‘’Suplejad’’. Liikumise edasi andmiseks 2 
võimalust realistlikul objekti mitme erineva asendi kujutamine ja geomeetrilisteks kildudeks või 
tahukesteks. Abstraktsust püüti vähendada ühemõtteliste pealkirjadega. Skulptuuris vormide 
ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris esineb futurism ainult kavandite näol. Antonio 
Sant’elia nägemused tulevikulinnadest, kus võidutseb tehiskeskkond- rangevormilsed pilvelõhkujad ja
mitmetasandilised sõiduteed. Futuriste oli ka Venemaal, kus tekkis kubofuturism. Dadaism Tekkis esimese maailmasõja ajal (valitsevalt 1916-1922) Šveitsis. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. 
Nad leidsid, et kogu läänekultuur oli suremas.  Dada tunnusteks on mängulisus, mõnitamine ja 
pilkamine, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, loogilise mõtlemise eitamine. 
Dadaistidele oli oluline visuaalsete kujundite osalemine etenduses või sõnalise mängu lisana. 
Dadaism levis eelkõige trükistena (ajakirjad, lendlehed), millele anti rahutu kujundus. Marcel 
Duchamp Kuulsaim teos: ‘’Purskkaev’’.  Francis Picabia maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi 
kollaaže juhuslikest ainest. ‘’Undiin’’Dadaism püüab inimesi sundida inimesi tajuma ja mõtlema  
teisiti. Kurt Schwittersi teosed on kommertstrükistest kollaažid ‘’Merzbilder’’ja juhuslikest 
materjalidest konstruktsioonid. Sõjas lüüa saamise järel Saksamaal olid peamisteks vahenditeks olid 
graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli ühendatud hüüdlausetest tekstiga.


Ekspressionism Enne 1 Ms Saksamaal Eelkäijateks Van Gogh ja Munch. Ekspressionism- saksa väljenduskunst, mille põhisisuks oli rahutus,
mõnikord ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu  ning parema ühiskonna igatsus.1909 rühmitus ‘’Die 
Brücke’’- eesotsas Kirchner’’ Marcelle’’ ja Schmidt-Rottluff ‘’Maastik jahtidega’’ Rühmituse liikmed
tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmik tehnikateks lito ja puulõige.Ekspressionistid kujutasid kõike 
dramaatilises valguses, oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja asjade 
moonutamise teel. Kasutasid lihtsustatud või nurgelist joonistust, teravaid /tooreid või 
poriseseid/tuhme värve. Inimene oli sünge ilmega, et iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna 
seisundit, ka ümbritsev loodus on ärev. Fovism 1905.a Sügissalongi näitusel oli uus rühm noori kunstnikke.Nende maalide joonitus on tinglik, värvid 
puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid on lõuendile kaetud hoogsate, erineva suurusega 
laikudena. Nende looming mõjus metsikuna-foovid. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku 
meeleolu, mis oli tekkinud objekti vaatlemisel. Värvid võisid olla vastupidised reaalsusele. (roheline 
taevas). Henri Matisse foovide tuntuim esindaja visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus
dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ‘’Tants’’ Matisse arvas, et kunsti meeleolu peab olema 
rahulik rõõm. Raoul Duffy- muusika ja rahvapeo motiivid.  Andre Derain ja Maurice Vlaminick 
kasutasid intensiivseid ja tooreid toone. Erandlik kuju oli Georges Rouault, teda sidusid foovidega 
ainult välised tunnused, sest maalis sünge ja moraliseeriva sisuga pilte. Juugendstiil 1890-1910 Preraffaeliidid rühm inglise kunstnikke, kelle eeskujuks oli itaalia vararenessansi kunst enne Raffaeli. 
Nende maale iseloomustavad säravadvärvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne 
tähelepanu detailidele. Graafikat ja maalikunsti Iseloomustavad sujuvus, väljavenitatud figuurid, 
piirjoonte rõhutamine ja ühtlastes toonides värvipinnad, liikumise tunne.Maalikunstis värvide abil 
üritasid kunstnikud oma hetke emotsioone väljendada.Levinuimateks teemadeks patt ja kiusatus. 
Skulptuuris vormid kurvilised, lookleva kujuga. Arts and crafts eesmärgiks oli vanade käsitöö-oskuste
säilitamine, millele tuginedes loodi lihtne, keskklassi vajadustega hästi sobiv sisekujundus-stiil. 
Šotimaal Glasgow koolkond. Gustav Klimti töödel näeb palju kuldset või värvilist mustrit. 
‘’Suudlus’’Arhitektuuris võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid, eriti raudbetoon ja klaas, mis 
võimaldasid väga suurte akende sillustamist. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid ja erinevate 
materjalide ja värvide kombinatsioonid. Alguses kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kerge 
sõrestikega raudteejaamade, tööstushoonete ja kaubamajade ehitamisel, hiljem ka Eiffeli torn. Peter 
Behrens Iseloomustab lihtsus ja huvi hoone funktsiooni vastu, oluline eeskuju moodsale 
arhitektuurile. Horta hoonetele on omane taimemotiive meenutav ja ülespoole tungiv liikumine, suur 
mobiilsus ning tihti olid uhked interjöörid peidetud tagasihoidlike fassaadide taha. Antonio Gaudi 
fantaasiaküllasus ning Sagrada Familia kirik.


Sümbolism (rahvusromantism) 19.saj-20.saj  Sümbolistidele oli esmatähtis kujutatu, mitte kuidas tehtud on. Mõned kasutasid akademistlikku, 
idealiseeritud vormi, teised detaile realistlikult jms. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Pierre Puvis 
de Chavannes. 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujumise ajaks. Põhja-Euroopas levis 
rahvusromantism eriti riikides, mis polnud iseseisvad , Soomes ja Norras. Norra maalikunstnikud 
tahtsid esialgu rahvuslust kujutada realismi kaudu. Erik Werenskiold üritas võimalikult täpselt edasi 
anda Norra loodust ja inimeste omapära. 1890.ndate paiku hakkas realism asenduma fantastilisema ja 
üldistatuma tõlgendusega. Werenskiold ja Kittelsen on loonud mõjukad kujundid muinasjuttude ja 
legendide tegelastest. Gerhard Munthe kujundusstiil, mis toetub vikingiaja kunstile. (vaibad, 
tapeet,mööbel). Soome kunstnike innutas eepos ‘’Kalevala’’. Soome arhitektid Saarinien(Helsingi 
raudttejaama hoone) ja Sonck(Tampere Toomkirik) kasutasid eeskujudena soome puitarhitektuuri ja 
keskkaegseid maakirikuid ning juugendit, lõid kiviblokkidest hooneid, kaunitas nurgeline 
ornamentika taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Maalikunstis Gallen-Kallela lahendas eepose 
teemad realismilähedaselt, ornamentaalne, jõuline ja tundeküllane stiil. Hugo Simberg käsitles 
tõsiseid teemasid nagu surm. ‘’Haavatud ingel’’. Soome arhitektidelt võeti eeskuju ka vene kunstis. 
Rühmitus ‘’Mir iskusstva’’. Nikolai Roerich maalis vana-vene legende.