Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph
Johannes Brahms Elu Sündis hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Peagi ohtub
Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast.
JOHANNES BRAHMS Koostaja: JOHANNES BRAHMSIST 1 ÜLDISELT • Oli saksa helilooja. • Sündis aastal 1833 Hamburgis, suri 1897 Viinis. • Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. • Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. • Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU • Pärines Põhja-Saksa paljulapselisest vaesest perekonnast. • Isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, Brahms sai isalt palju õpetussõnu. • Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist
Matth. 5,4. Die mit Tränen säen, werden mit Freuden ernten. Sie gehen hin und weinen und tragen edlen Samen, und kommen mit Freuden und bringen ihre Garben. Ps.126, 5.6. 5Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. 6Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:JohannesBrahms.jpg http://www.youtube
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat...
parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30
ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast. On veel palju vaimulikke koorilaule ja muid teosid. Johannes Brahms 1833-1897 ELULUGU Brahms sündi Hamburgi lähedal. Et isa oli keelpillimängija ja ema õmbleja. Olid kodus pidevalt rahamured. Poiss soovis saada klaverikunstniku karjääri. Eduard Maxeni õpetused viisid suure sammu lähemale unistusele. Unelm muutub reaalsuseks peale aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna. Tuttav areng klaveriõpetuses jätkus Eduard Maxeni käe all. Peale aastaid praktiseeringuid mängides sadamakõrtsides jäi ta 1851. aatal silma viiuldaja Eduard Remnyle
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt
Schumann asus tööle linna muusikadirektorina. 1950-ndate aastate algul ilmnesid Robert Schumannil esimesed närvihaiguse nähud. Sellel raskel ajajärgul ja pärast Roberi surma sai Clara Schumannile tähtsaks sõprus Johannes Brahmsiga. Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus. JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu ork...
· Kriitikud tunnistasid temas pianistigeeniust ja kiitsid tema loomingut. Ta kolis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. · Temast sai Pariisi üks hinnatuimaid klaveripedagooge. · Sünnimaa elas Chopini muusikas, tema looming koosneb pemaiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. · Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballad või valss Johannes Brahms 1833 1897 Saksa helilooja, pianist ja dirigent. · 19 aastaselt läks klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, see oli tema elus tähtis etapp. Siiras kiindumus Clara Schumanni vastu avaldusid nii mõneski teos. · Ta oli üks Viini heliloojate liidu asutajaid, talle anti mitmeid aumärke ja nimetusi. Tema isiklik elu polnud õnnelik. · Brahmsi muusikas on tunda erakordset haaret ja jõulisust.
Kirjutas 25 aasta jooksul Kestab 4 õhtut, kokku 24 tundi 33 tegelast Ca 100 juhtmotiivi kogu tetraloogias · Itaalia ooperi meelelahutuslikkuse vastu · Süzeed germaani mütoloogiast · Meloodia retsitatiivne · Suur orkester (üle 100 mängija) · Vokaalpartii orkestripartiiga võrdne, nõuab lauljalt võimsat häält · Juhtmotiivide rohke kasutamine Avas ukse 20. saj muusikale, kus tema vastu enamasti protestiti JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja, pianist, dirigent. Loomingu küpsusaastad möödusid Viinis Kunstnikuna tagasihoidlik, enesessetõmbunud, säilitas loomingulise sõltumatuse Hingelt romantik, kuid range vormi ja taltsutatud emotsioonide poolest justkui eelmise ajastu helilooja Ei poolda programmilist muusikat, paatost ega efekte. Peale ooperi on loomingus kõik zanrid ''Kired ei kuulu inimeste loomulike omaduste hulka, inimene peaks olema rahulik kurbuses ja rahulik rõõmus''
* "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega. * Kaks klaverikontserti, 3 Mephisto valssi , 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus-legendid", "Rännuaastad", "Leinagondel"). Johannes Brahms (1833-1897) Brahms Sündis Hamburgis. Ta isa oli metsasarve- ja kontrabassimängija, emast 17 aastat noorem. Peres oli kolm last. Brahms hakkas varakult koos isaga mängima Hamburgi kõrtsides, mis traumeeris tema noort hinge. 1853 oli ta koos ungari viiuldaja Ede Remenyi´ga kontsertreisil Ungaris ja Saksamaal (Ungari tantsud klaverile neljale käele). Kohtus Weimaris Lisztiga. 1853.a. oli Düsseldorfis Schumanni juures, kes kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt
õppejõududena. Võrreldes Schubertiga oli Schumanni muusika elujaatavam, rõõmsam. Tema loomingu suurema osa moodustavad klaveri teosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostest eelistas ta väikevorme ehk minitatuure. Need olid romantismi ajal tunnustatud. Ta koondas klaveripalad klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid". JOHANNES BRAHMS(1833-1897)- Saksa helilooja. Ta oli hästi makstud helilooja ja dirigent, Viinis üks juhtivamaid heliloojaid. Brahms eitas programmilist muusikat. Ja pooldas puhast muusikat. Tema elu polevat olnud õnnelil. Teda peetakse 19. saj suurimaks heiloojaks. Ta loomingusse kuuluvad 4 sümfooniat, klaverimuusikat, laulud. Elu lõpupoole kirjutas ta ,, Saksa reekviemi." See oli esimene emakeelne reekviem. Samuti on väga populaarsed tema ,,Ungari Tantsud". HECTOR BERLIOZ(1803-1869)-Prantsuse helilooja, keda peeti 19 sajandil väga tähtsaks. Ta kirjutas 4 aastaselt oma esimese teose
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris.
hea kasvatuse juurde, tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem Romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel William Turner "Vihm, aur, kiirus"1844 HELILOOJAD ROMANTIKUD Franz Schubert Robert Schumann Johannes Brahms Richard Wagner Edvard Grieg HELILOOJAD ROMANTIKUD Ferenc (Franz) Liszt Fryderyk Chopin Hector Berlioz Giuseppe Verdi Pjotr Tsaikovski
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, V...
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele
klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema
peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks
youtube.com/watch?v=Mk1JQk90UbY Loodud tegelikult harjutamiseks, väga kiire, pigem rahutu. 6. Fryderyk Chopin “Vihmapiiskade prelüüd” (Raindrops prelude) http://www.youtube.com/watch?v=6OFHXmiZP38 Algab ja lõpeb rahulikult. Teose keskel tumedamad toonid, koguaeg kosta „Vihmapiiska“. 7. Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia”, I osa (Unfinished symphony) http://www.youtube.com/watch?v=x7QCCGhNWJ4 Meloodiliselt väjendusrikas 8. Johannes Brahms Sümfoonia nr 4, I osa http://www.youtube.com/watch?v=GDqmJQ9BY7g Inimese traagiline võitlus saatusejõududega. 9. Johannes Brahms “Ungari tants” nr 5 (Hungarian dance) http://www.youtube.com/watch?v=4mBxF1q4amQ Mängib 2 klaverit 10. Johannes Brahms “Hällilaul” (Wiegenlied) https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio Ilmselgelt tuntav.
vivo". Selles osas vaheldusid omavahel tsello ja orkestri partiid, mis lisasid teosele mängulisust, jõulisust ning hoogsust. Oli näha, et kogu publik nautis tsellokontserti väga ning tänas muusikuid pika aplausiga. Teisena esitati Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73, mis koosnes neljast osast: I ,,Allegro non troppo", II ,,Adagio non troppo", III ,,Allegretto grazioso", IV ,,Allegro con spirito". Johannes Brahms kirjutas selle 1877. aasta suvel Austria Alpides puhates. Võrreldes 1. sümfooniaga, millele kulus viisteist aastat, oli loomisaeg lühike. Esiettekanne toimus 30. detsembril 1877. aastal ja see oli väga menukas. Enne Brahms´i sümfoonia ettekandmist esitleti Vanemuise sümfooniaorkestri uusimaid liikmeid 4 metsasarve. Uute pillidega esitati lühike pala pillide heade kõlaomaduste demonstreerimiseks. Brahms´i sümfoonia kaks esimest osa tundusid mulle veidi pika ja väsitavana. Seevastu
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause.
· Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem. · Rohamtismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. HELILOOJAD- ROMANTIKUD · Franz Schubert · Robert Schumann · Johannes Brahms · Richard Wagner · Edvard Grieg · Ferenc Liszt · Fryderyk Chopin · Hector Berlioz · Giuseppe Verdi · Pjotr Tsaikovski ROMANTISM II · Tunded · Romantikud on öelnud, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi. · Esimesel kohal inimese sisemaailm · Neil on ebamaiselt kaunid ideaalid ja unelmad · Inimesed, kes kõiki tundeid välja näitavad
Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms siis tublit hakatust. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning läks ruttu edasi. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. 1. SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Teos valmis, kui helilooja oli 43-a
Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid https://www.youtube.com/watch
sümfooniline poeem. - Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane. Sümfooniazanri muutused - Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides - lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. - Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. - Zanri tuntumad esindajad on: - Johannes Brahms - Franz Schubert - Hector Berlioz Sümfooniazanri muutused Franz Schubert ,,Lõpetamata sümfoonia'' Johannes Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll, I osa. Hector Berlioz ,,Fantastiline sümfoonia'' Ooperizanri areng - 19. sajandi esimesel poolel oli suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper.
1878.a pärast oma esimese naise surma näitlejanna Angelika Dittrich'ga. Üheksa aastat hiljem see abielu lahutati ning Johann Straussi kolmandaks naiseks sai Adele Strauss, Pankur Anton Straussi noor lesk, kellega ta abiellus 1887.a.olles selle abielu tõttu sunnitud vahetama nii usku kui ka lõpuks kodakonsust. Üks Straussi muusika imetlejaid oli helilooja Richard Wagner, kes tunnistas, et tema lemmik valss on "Vein,naised ja laul " ning samuti ka Johannes Brahms, kes oli ühtlasi ka Straussi hea sõber ning kellele Strauss pühendas ühe oma valssidest pealkirjaga "Olge te miljonid emmatud" . On teada juhtum, kui Straussi tütar olla palunud Johannes Brahmsilt autokrammi. Mis peale Brahms olla kirjutanud mõned read Straussi ühest kuulsast valsist ning kirjutanud sinna juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt" Lisaks suurele hulgale valssidele on Johann Strauss kirjutanud ka 16 operetti. Mis pole aga kõik pälvinud sellist tähelepanu kui tema valsid
Arsise Käsikellade Ansambel Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided
jõuab kätte W.A. Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni aaria(veini ja viina voolab jõena) W.A.Mozart ooper „Don Giovanni“ Don Giovanni ja Zerlina duett (mees ja naine, eesti) F. Schubert „Metshaldjas“ klaver, tagaajamine, varsti mees tenor F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M
01.1797 Sünnikoht Himmelpfortgrund (Viini äärelinn) Surmatähtaeg 19.11.1828 (31a) Surmakoht Viin Riik Austria keisririik Elukutse helilooja Muusikainstrumendid viiul, klaver, orel Elulugu Vaene lapsepõlv Vaesed eluaastad Vaene surm Looming Paneb alguse romatismile Ei viimistle oma töid On julge- riskib ja eksperimenteerib Robert Schumann, Johannes Brahms ja Hugo Wolf. 9. sümfoonia avab tee Anton Bruckner ja Gustav Mahlerˇile. Teosed 600 soololaulu 9 sümfooniat (NB! 8 sümfoonia ) 22 klaverisonaati 19 ooperat 7 missat Teosed filmides https:// www.youtube.com/watch?v=Q3-JtBVcSFA https:// www.youtube.com/watch?v=YjAJatVv_cw https:// www.youtube.com/watch?v=3AiHC9z1N7Y Kasutatud allikad http://vmiremusiki.ru/franc-shubert.html https:// www.britannica
Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles eristatakse kahte suunda: 1)klassikalistel traditsioonidel tuginev, mille esindajateks olid heliloojad nagu Johannes Brahms ja Anton Bruckner ning 2)kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund, mida on kuulda Richard Straussi ja Gustav Mahleri loomingus. Hilisromantism väljendus nii muusikas kui ka kirjanduses, milles olid oluliseimateks tunnusteks tunded, mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelaskujud. Hilisromantism muusikas sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam.
Tundeküllane. * 4 skertsot * Lähtub loomingus klaveri spetsiifikast. Peenekoeline tämber. Uuendused: * Lõi erinevatest tantsupaladest ja etüüdist kontertteosed. 5. J. Brahms Saksa *Mitteprogrammilise *Pedagoog, Väljapaistev Palju Tähtsaim Vokaalsümf. muusika pooldaja. * Viini laululooja. klaveri- zanr: teos: Muusika pidi muusika-elu * Näiteks laul muusikat. 4 ,,Saksa kõnelema oma keeles juht. ,,Hällilaul" * Näiteks sümfooniat. reekviem"
On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud" Oli väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud, Mozart ja Beethowen. Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on klassikalised zanri, summoned, kontserdid, sonaadid ja kirjutas neid klassikaliste reeglite järgi. Romantiline aga oli tema teoste sisu ja helikeel. ,,Hällilaul" , ,,Saksa reekviem" F. Liszt Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis.
Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J. Brahms ; R. Wagner ; G. Verdi ; R. Strauss Kirjanikud: Byron ; Chelly ; Puskin ; Grimmid Kunstnikud: Turner ; Goya ; Delacroix Eesti: 1869 Üldlaulupidu Esimesed asjaarmastajad (C.A. Hermann ; A. Kunileid ; A. Saewellmann ; A. Homson) Kirjanduses L. Koidula ; F.R. Kreutswald ; E. Bornhöhe
IK Lord Of The Dance ja pianist Georg Friedrich Händel U Ansamblitest tean: Viini klaasikud. Frédéric Chopin D Bella Bartok Johannes Brahms HE Deep Purple Haydn, Ferenc List Ta sündis Poolas, kuid elas Prantsis LI The Beatles Mozart Aga ka Saksamaal
klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
Surnud: 1904. Prahas. Tsehhi helilooja. Looming Tsehhi ja slaavi mõjudega. Eeskujud. Sümfooniad, sümfoonilised poeemid,ooperid. Peamised zanrid. Looming 10 ooperit. Antonin Dvorak - Rusalka - Song To The Moon.mp4 9 sümfooniat. https://www.youtube.com/watch?v=pVOh4r2nOOw Instrumentaalkontserdid. https://www.youtube.com/watch?v=fN4z8HjSCI8 Elukäik Dvoák sai loa minna muusikakooli. Õppis Praha orelikoolis. 1874. aastaks oli loonud 4 sümfooniat ja 2 ooperit. Brahms märkas Dvoák talenti. 1878. aastal kaheksa sümfoonilist "Slaavi tantsu". Elukäik: Inglismaa London ja New York. 1884. aastal dirigeeris mõnd oma teost. Paluti kirjuada uus sümfoonia (seitsmes d-moll). 1887. aastal tulid ettekandele "sümfoonilised variatsioonid" Cambridge'i ülikool. Elukäik: Ameerika 1891. aastal konservatooriumi direktor. Viie kuu pikkused kontserdireisd mitme uue teosega. Õpetamine, dirigeerimine ja komponeerimine. Viiulisonatiion, mis on pühendatud
5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt
sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali. Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
