Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕNN- Vabavärsiline luule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, erineval, erinevas, hobi, muusika, naerma, teguriteks, endileAlles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde. Nad ei viitsi õppida ega otsi tööd, vaid loodavad lihtsalt oma vedamise peale. Mõnel veabki, saab mõne töö, kuid ta ei viitsi ka seal tööd teha ja langeb ikkagi kuhugi allapoole. Teemat võib vaadata ka teise nurga alt: Mis on õnn erinevas vanuses inimeste jaoks? Väikelapse jaoks on suurim õnn näiteks, kui ema pai teeb või poest jäätist ostab. Natuke vanema lapse jaoks on siis õnn näiteks sõprade tunnustus või südamlik kingitus lähedaselt inimeselt. Õnnelikuks võib teha ka lihtsalt üks hea sõna või kasvõi naeratus, mis tuleb otse südamest. Vanaemad on väga õnnelikud, kui nende tehtud pannkoogid õunamoosiga maitsevad lapselastele või kui saab neile jõulude ajal piparkooke saata.
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga in
Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused). Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab õnnetunde, mis toob kaasa õnnelikkuse. Vastupidiselt võib öelda, et kui inimene teeb miskit oma tahte vastu on ta õnnetu. Õnne ja rõõmu allikateks on M. Argyle (1925- 2002) järgi toit, suhtlemine, seks, pidutsemine, kehaline tegevus ja sport, alkohol, narkootikumid, edu ja tunnustus, teadmiste ja oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon, loodus, puhkus ja lõõgastus. Loomulikult peavad igal inimesel teatud vajadused rahuldatud olema, et üldse saaks kuidagi õnnelikkuse tunne tekkida. Kindlasti on ka asju, millest tuleks hoiduda, mis on esialgselt petlikud. Näiteks alkohol ja narkootikumid võivad ju kasutamie ajal korraks õnnetunde tekitada või vähemalt jääb selline mulje,
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat taga
igal inimesel oma tähendus õnnele. Mina leian selle õnne oma lähedastest. Nendega koos olemine tekitab midagi minu sees. Midagi head ja sooja. Midagi rõõmsat. Ma tunnen nende lähedust, tunnen, et mul on keegi. Keegi, alatiseks. Ma tunnen lihtsalt ennast nendega alati õnnelikult. Tunnen ennast hästi. Ma armastan lihtsalt enda lähedasi inimesi. Juba sellepärast, et nad mul olemas on. Vahet pole kui kaugel keegi ka ei oleks, on nad mul alati olemas. Nad suudavad mind naerma panna ja õnnelikuks teha. Jah, nad suudavad ka nutma ajada ning kurvaks muuta mind. Kuid seda ei anna võrreldagi kõige sellega kui õnnelikuks nad mind teevad. See on nii ääretult suur rõõm kui sa saad kedagi usaldada, saad jagada oma õnne ja kurbust, saad kedagi naerma panna ja saad ka ise temaga naerda. See tähendab minu jaoks midagi meeletult suurt. Suurt, armastus väärset ja head. Midagi meeletult õnnelikku! Vahest aga näen õnne üksinduses
Mis on õnn? Õnne, kui mõistet tegelikult ei olegi, kuna sellel puudub kindel definitsioon. Tavaliselt peitub õnn perekonnas, sõprades ja selles kuidas sa endaga läbi saad. Paljud inimesed arvavad ka, et õnn peitub rahas. Ma arvan, et kui sul on perekond ja sõbrad peaksid sa selle üle õnnelik olema. Kuna ilma nendeta oleks elu kuidagi tühi ja mõttetu. Perekonna ja sõprade(vähemalt mõnegi) peale võid sa alati kindel olla ükskõik, millises olukorras. Neile võib loota ka siis, kui sul endal just kõige paremini ei lähe ja sa vajad nende tuge. Paljud inimesed mõistavad mõiste õnn all millegi pärast raha. Nende arvates teeb just raha inimesed õnnelikuks, kuid tegelikult see nii ju ei ole. Raha võib teha sind hetkeks õnnelikuks, kuid ainult hetkeks. Tavaliselt inimene kes saab hoobilt rikkaks ei hooli enam lähedastest, ega sõpradest, kuna ta arvab, et raha eest saab kõike. Kui sul on piisavalt raha ja sul pole vaja en
Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurs
Õnneretsept Lugupeetud kuulajad: direktor, õpetajad ja klassikaaslased. Ma usun, et iga inimene siin ilmas tahab, et tema elatud elu oleks õnnelik. Kuid mis on õnne valemiks ja mida teha, et saavutada heaolu? Fortuunat on raske defineerida. Me teame, mis tunne on olla õnnelik ning oskame nimetada mis või kes meid õnnelikuks teeb. (mõttepaus) Keeruline on seletada millega siiski täpselt tegu on. Kõik mõistavad õnne erinevalt- mis ühe jaoks tähtsusetu, see teise jaoks on õnne aluseks. On inimesed, kes väärtustavad kärjääri, head majanduslikku seisu ja positsiooni. Teised eelistavad sellele perekonda ja häid inimlikke suhteid. Fortuuna sisaldab põhiväärtusi, paika pandud soove ja unelmaid. Teatavasti ei õnnestu inimestel kogu aeg õnnelik olla meie kõigi elus on nii tõuse, kui ka mõõne. Isegi kui kõik on hämmastavalt hästi, siis tihtilugu inimesed ei oska oma õnne ära tunda. See on väga inimlik ja iseenesest mõistetav. Hiljem, j
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õigl
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Gert Sõnajalg Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÜ Essee Aristotelese "Nikomachose eetika" I ja V raamatu allikatel 2013 Lugesin Aristotelese1 "Nikomachose eetika" I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste a
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis paljuks, kellel on r
tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma. N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on niisugune keel, kus asjad on põhimõtteliselt selged, elu põhitõdesid on võimalik väljendada lihtsalt, siis on ka minu elu suhteliselt lihtsakoeline. Ma elan selliselt, missugune mu keel on.
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavuta
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Igaühe õnn on kordumatu Kõik me oleme sattunud siia maailma mingil põhjusel,enamasti selleks , et midagi tähtsat korda saata. Vaadates näiteks väikset last, näeme, kuidas ta pingutab,et teiste tähelepanu võita või saada oma tahtmine. Väike laps ei tea veel, mis on õnn ja ei oska püüelda selle poole, erinevalt meist, täiskasvanutest. Mõeldes inimkonna tegemistele sajandite lõikes, tundub mulle, et õnne on olnud vähem kui kõike muud. Ajaloo õpikud on täis sõdasid, kus palju on valatud verd ja purustatud tuhandeid linnu ning rüüstatud maid. Ometi oli kõige selle keskel inimesi, kes olid tol hetkel õnnelikud: need olid teiste alistajad ja orjastajad. Kuid tunnistageim, õnn oli ka nende poolel , kellele hing sisse jäi, olenemata raskest orjapõlvest. Siit järeldub,et õnn on ajas püsiv nähtus,kuna ka tänapäeva maailm on täis nii õnnelikke kui õnnetuid. Mis on siis ühele õnn ja teisele mitte? Ühtede inimeste õnn peitub
minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab. Kas ei kõla mitte tuttava stsenaariumina? Kuid mida teevad need, kes selles mängus kaasa ei taha lüüa? Lepivad kesisemate võimalustega? Väga paljud inimesed ei armasta oma tööd, kuid ikkagi teevad nad seda, et oma teisi vajadusi rahuldada, jättes eneseteostuse hoopiski kõrvale. On ju teada tõde, et õnnelikud on need inimesed, kelle töö on nende hobi, kuid seda ei kohta tihti. Tantsuõpetaja või filosoof, kes küll oma eluviisiga toidab Maslow' püramiidi kõrgemaid astmeid, ei taha tegeleda kellegi "musta pesu" sorteerimisega ning läheb nürile lihttööle tehasesse. Päris ilma rahata ka ju ei saa. Kas sellisel inimesel on täisväärtuslik elu? Kas ta on ise süüdi? Või on toetust jäänud vajaka riigi poolt? Või polegi see kellegi pärusmaa ning niimoodi asjad käivadki?..
Nagu öledakse, iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale. Seetõttu pean tähtsaks ja oluliseks hinnata kõrgelt praegust hetke, tänu heale tervisele. Saan öelda, et hea on elu ka siis kui tead mida tahad. Elul on nagu mingi muster etteantud, aga me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome
5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada.(pole minu tekst) 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on harjumuspärane käitumise viis. Halbadeks pahedeks peetakse kasinust ja selle äärmust liialdust. Heaks loomuseks peetakse kuldset keskteed ehk mõõdukus. Et olla seega
Minu elu mõte Iga inimene on erinev ja seega lahknevad ka nende arvamused elu mõttest. Usutakse, et kõik me oleme sündinud mingisuguse kindla põhjusega, igaüks meist peab midagi head korda saatma. Praegu me kõik veel seda ei tea, kuid kui elu ülesmäge hakkab minema, siis on inimene järelikult õigel teel. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt esimesena kehitavad nad õlgu. See küsimus on sügavalt mõtlema panev. Nii nagu sidrunit pigistades saab limonaadi, siis tuleb ka inimestele natuke aega anda ajurakkude pingutamiseks. Küll siis ka korralikud vastused välja vupsavad. Minul sellega probleemi pole, ma suudan ka väga lihtsalt öelda, mis elu mõte on. Sellegi poolest ma seda ei tee, sest nagu öeldakse, et enne mõlte, siis ütle või üheksa korda mõõda ning üks kord lõika. Need vanasõnad peavad alati paika. Kui küsida minult, mis on minu elu mõte, siis esimesena lööb mulle p�
Inimese olemus Inimolemuse mõistet on väga keeruline lahti seletada, pea, et isegi võimatu. Selle täpne seletus on siiamaani üks suur mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või läbi elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimesed on loodud maailma, et anda edasi järglasi. Mitusada aastat tagasi mitmetes peredes oli vähemalt neli või viis last ning elati üheskoos väikeses majas. Isa teenis majja palka ning ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist, tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestel
Mis tähendab naturalistlik hüve? Püstitatakse õnne teema. Õitseng on ülim hüve, mis teeb elu heaks ja elamisväärseks. Inimene tahab head elu. Õnnetaotlus on inimesele loomuomane. Aristoteles räägib veel sellest, et kõigil asjadel on oma eesmärk (sõjakunsti eesmärk võit lahingus, majandusliku tegevuse eesmärk rikkus jne), ka inimese elul on eesmärk. Neid on kahte tüüpi- sellised, mida on vaja millegi muu jaoks (muusikariistade tegemise eesmärk on muusika, muusikariistade valmistamine on abivahend põhieesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimene tihti valib sellised tegevused, mille tulem on õnn. Elu eesmärk on olla õnnelik. Inimese elu mõte on teostada oma põhifunktsiooni- olla õnnelik. 70. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Inimese loomupärane kalduvus mingitmoodi käituda ja elada. Habitus- harjumuspärane käitumise ja reageerimise viis. Võib nimetada positiivseks. Kalduvus, mida saab nimetada
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
*** Elu kõige suurem saladus on elu ise. *** Mida haridus ei anna, seda näitab elu. *** Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. *** Sisu ja vorm ei arene ühtlaselt. *** Elu tasub iga teo eest, ainult erineval viisil. *** Ka konarlik rada võib viia hiilgavasse lossi. *** Saatus ei jaga inimesele hoope ta kehakaalu järgi. *** Elu vajab surma ja surm elu, et oma olemasolu tõestada. *** Surm on surematuse esimeseks tingimuseks. *** Eluvõrrandeid jätkub seniks kuni elugi.
117. Tegelikkuse vastu võib üksnes kujutlustega võidelda. 118. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 119. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. 120. Elu on vaid üks suur enesepettus. 121. Elu on kui golfipall: see saab pidevalt palju lööke ning lõpetab oma teekonna augus. 122. Elu paanika põlevas teatris. 123. Ära võta elu liiga tõsiselt. Tõsine on see ju niigi. 124. Olgem tasa. Kuulakem, millest elu kõneleb. 125. Elu on kui raskesti mõistetav nali. See ajab naerma alles siis, kui oled õigesti aru saanud. 126. Tähtsaim vahetegemine, mille võib elu jooksul ära õppida, on see, kas võtta tööd või iseennast tõsiselt. Esimene neist on vältimatu, teine oleks aga katastroofiline. 127. Elus on alati ka midagi lihtsat. Kui nuttu pidurdada ei suuda, on see naeru puhul lihtsam. 3 128. Peaaegu kõikjale on elus lihtsam sisse kui välja pääseda. 129
Margus Koppel 11.H 0214578nim. Mille poole püüdleme? Igaühel on midagi, mille poole püüelda. Kes töötab nii päeval kui ööl, et kindlustada oma pere majanduslikku olukorda, kes rabab uue auto nimel. Paljudele on tähtis haridus, leidub inimesi kelle jaoks on olulisim saavutada midagi suurt muusika või kunsti alal. Kuid kas on olemas mingi universaalne asi, väärtus või tunne, mille poole me kõik püüdleme, või on erinevatel inimesetel elu suurimast väärtusest erinevad arusaamad? Kaasaegses ühiskonnas on rahal väga tähtis roll ning paljud on miljonite eest nõus kõikvõimalikeks tegudeks, isegi mõrvaks. Rikkuse poole on püüeldud juba aastatuhandeid ning suurema koguse raha eest saab nautida mugavat elu ja tänapäeval
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid pu
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetik
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja
(ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand'i seisukoht) Eelmise argumendi vastu Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel. (erineb psühholoogilisest egoismist siiski selle poolest, et tunnistab altruismi võimalikkust.) Hobbes Egoismieetika kriitika Kurt Baier: moraali ülesandeks on lahendada huvide konflikte. Igaüks ei saa toimida ainult oma huvidest lähtuvalt, sest erinevate inimeste huvid võivad põrkuda.
annaabi.ee 
