pika veoköiega (pikkuselt omavahel võrdsed). Püügile Tõusu-mõõna piirkonnas asetamisel kinnitatakse ühe veoköie ots ankrule ja liigutakse laevaga (paadiga) ringi (ovaaljoont) pidi lastes veoköit vette kuni noot on vees, siis alustatakse tagasiliikumist ankrule kinnitatud esimese veoköie otsani. Edasi hakatakse mõlemat veoköit sissevedama kuni noodapärani ja tühjendatakse see kalast. Oluline tähtsus on veoköitel, mie peavad
13) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 14) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 18) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 19) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. · [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Triivõngejada Põhjaõngejada
...........................................................5 3.Lihtkäsiõng...............................................................................................................................8 3.1Lihtkäsiõnge ritv................................................................................................................ 9 3.2 Lihtkäsiõnge tamiil........................................................................................................... 9 3.3Lihtkäsiõnge konks............................................................................................................ 9 3.4Lihtkäsiõnge ujuk...............................................................................................................9 4.Spinning................................................................................................................................. 10 4.1 Spinninguridvad.........................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust.....................
töökorras . -12- KOKKUVÕTE Käes olev referaat on meile andnud lühi ülevaate kuidas käib traalimine , traalnooda välja laskmine ja sissevõtmine , kalaotsimine , varustuse tellimine jne . Traalnooda varustuse tellimise juures oleme saanud teadmised mida ja miks tuleks teatuid parameetreid jälgida . Näiteks miks tuleks traallaevale vastav traalnoot osta . Kui tekib olukord , et noot on laeva jaoks liiga suur siis pole laev suuteline seda korralikult tööle rakendama . Samuti traallaudae ostmisel tuleb jälgida , et ikka õige traalnooda oma saab ostetud . Kuna põhja traali ja pelaagilise traallauad on erinevad . Samamoodi , et trossid, kaablid ja vaierid oleks õiged . Nende tehnilised näidud purunemis katketugevus , läbimööt mm jne .Oleme teada saanud kuidas käib traalnooda kordaseadmine püügiks , kõik mehanismid ja traalnooda osad kotrollitakse üle
Kordusküsimused 1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside klassifikatsioon 2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest tarinditest? 3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele? 4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
