4 Tõene õigustatult põhjendtatud uskumus, mida täpsustan filosoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arusaamise / mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.) 1 iseendale vaimu omistamisest või mitte Paljunemine ja intellekt omistamisest: ,,Cogito ergo sum" 7 (Rene Enne teiste isikute vaimu tõestamist Descrates). soovin sõnastada eelnevalt esimese isiku Järgnevas arutelus kasutan vaimu eskistentsi, kellest edaspidi lähtun lihtsustamise ja seoste paremaks teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu
institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma" Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. · Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? 7 · Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. · Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
vähemalt: · elektrialast kõrgharidust, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt kaheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust · elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni · elektrik-III kutsekvalifikatsiooni · keskharidust ja elektrik-II kutsekvalifikatsiooni ning selle omistamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul. · elektrialast kutsekeskharidust ja vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt nelja aasta jooksul. · muu tehnilise eriala kõrgharidust, kui elektriala põhi- ja eriainete õppemaht on vähemalt 30 ainepunkti, ja vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat
Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatutut isikuvõimu teostavat poliitikat, kuigi Machiavelli töödes see otseselt välja ei tule. Arvatavasti aitas sellist muljet luua katoliku kirik, mis arvas, et "Valitseja" on kirjutatud saatana enese käega, sest Machiavelli ütles lahti kõrgema riigivõimu jumalikustamisest ja võimukandjate jumala poolt väljavalitud seisuse omistamisest. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli täielikuks mõistmiseks peab tedma natuke tema kaasaja, 15-16. sajandi olustikku. Valitses ju Itaalias renessanss, mille keskuseks peetakse Firenzet. Ideaalid pärinesid Vanast-Kreekast, Vanast-Roomast. Machiavelli eeskujuks oli Aristoteles. Teda osaliselt jäljendades, jõudis ta järeldusele, et valiseja peab valisema kõike, mis teeks ta vihatuks ja põlatuks. Mõjutusi on ka Senecalt ja Cicerolt
seda väljendit eesmärgistatult tema vastu kasutaksid. Mitte-tiitellikkust kasutusest tuleb juttu edaspidi. Mis puudutab kolmandat seletust, siis toetub see peamiselt Taanieli 7:13-le ja määratleb „Inimese Poega“ kui grupi juhti. Suurimaks vastulauseks on see, et Jeesuse väljenduses ilmneb selge individualistlikkus, eriti neis kohtades, kus ta kirjeldab Inimese Poja hukkumist. „Inimese Poja“ tiitli omistamisest Jeesusele kiriku või järgijate poolt tuleb juttu järgnevalt seoses Jeesuse sõnade autentsuse küsimusega. Autentsuse küsimus Nagu ilmnes, siis üks võimalik lähenemine „Inimese Poja“ kasutusele on seotud varakristliku kiriku tegevusega. See omakorda toob välja küsimuse autentsuse kohta, ehk millised „Inimese Poja“ kasutused Uues Testamendis, tõesti kuuluvad Jeesusele ja millised mitte. Oluline oleks
Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist ,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile!
2.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? mingitest põhjendustest lähtudes? Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise 7
viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). 1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat. 2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3
tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11
staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse ,,omistamisest", sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba niigi on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu kunst, ilu loogikat. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine
Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! 2) Nn „Wollheimi dilemma“ Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992) 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). Traditsioonilised esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav.
staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse omistamisest, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. Ehk siis põhjendused ise ei ole piisavad . Vaja on kunstimaailma kinnitust(draakoni tapmisel rüütliks saamise näide). 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? X on kunstiteos siis ja ainult siis kui X on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.. Esteetiline kogemus -objekti huvitu kogemine, objekti kogemine kogemuse
aktsepteeritud koolitusorganisatsiooni / koolitajate juhendamisel; - omab aktsepteeritud koolitusorganisatsiooni / koolitajate välja antud pädevustunnistust (kutsetunnistust), mis kinnitab liikluspsühholoogilisele nõustajale esitatavate kvalifikatsiooninõuete täitmist, - kutsekvalifikatsiooni säilitamiseks ja tõstmiseks läbib regulaarse atesteerimise (eelmisest kvalifikatsiooni omistamisest 5 aasta möödudes), mille käigus tõendab piisaval määral ja piisava kvaliteediga erialase töö tegemist ja kvalifikatsiooni säilitamise / tõstmise otstarbeliste erialaste täiendkoolituste läbimist. Siin esitatud nõuded kajastuvad loodavas liikluspsühholoogide kutsestandardis ja/või mõnes muus reguleerivas normdokumendis. 24 3.5
„Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11
Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas Skisofreenia RHK-10s F20-F29 F20 Skisofreenia
nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid Beardsley), nn ,,Wollheimi dilemma" (Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see, millest võik võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest", sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti-staatust. Dickie punnib vastu: Loomulikult põhjendatakse, ent põhjendused ise ei ole veel piisavad, vaja on ka kunstimaailma kinnitust), kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? (Beardsley sõnul on kunstipraktika küll institutsionaliseeritud, nt mida tunnustatakse ja hinnatakse sõltub sotsiaalsete faktorite võrgustikust. ENT kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne). 11
tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 8. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni! x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 9
nagu igasugune teine isik. 5 juhtorganite liikmete vastutus (TsÜS § 37) o ÄS §-d 101, 102, 132, 187, 189, 315, 327 o TÜS § 3 o MTÜS § 32 o SAS §-d 23, 32 6 aktsionäri või osaniku vastutus o ÄS §-d 79, 123, 188, 289 o TÜS §-d 1 lg 2, 34 Soovitav kirjandus täiendavaks lugemiseks: - Saare, K. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. Juridica X/2003, lk 673-683. 3.5. JURIIDILISE ISIKU ASUTAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 3.5.1. Juriidilise isiku asutamine Kaks süsteemi: - avaldamise normatiivne süsteem; - loa süsteem. TÜ ja UÜ: ÄS §-d 82-84. Tulundusühistu: TÜS § 4-10. MTÜ: MTÜS §-d 5-11. SA: SAS §-d 5-15. 3.5.2. Juriidilise isiku lõpetamine vt TsÜS §-d 39-40 ja vastavaid sätteid eriseadustes. Kaks lõpetamise viisi: 1) vabatahtlik;
Presidendikandidaat peab olema vähemalt 35 a vanune jne. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101)
Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998. Lahe, J. Kahju tekitaja süü presumptsioon. - Juridica, 1, 2002, 3036. Opermann, T. Euroopa õigus. Tallinn: Justiitsministeerium, Juura, 2002. Saare, K. Asutamisel olev äriühing kui juriidiline isik. - Juridica 1996, 6, 262265. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku tegutsemine oma organite kaudu ning vastutus nende tegude eest. Läbiva vastutuse printsiip. - Juridica 2000, 4, 203211. Saare, K. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. - Juridica 2003, 10, 673683. Varul, P. Eesti õigussüsteemi taastamine. - Juridica 1999, 1, 24. Õppematerjal kohtunikele 2003. Eraõiguse põhiprobleeme. Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Doktoriväitekirjad: Kull, I. Hea usu põhimõte kaasaegses lepinguõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 13.12. 2002. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õigussubjektsuse piiritlemine. Juhendaja P.
juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas
inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad. Nõo kooli programmeerimise õpetajate
hulgas on olnud selle situatsiooni kohta käibel järgmine jutt: "Räägid ja räägid inimesele ning ei
saa aru, miks tema aru ei saa. Ja kui ükskord aru saab, siis ei suuda ta ise samuti aru saada,
miks ta enne aru ei saanud." Muutuja mõistest ja omistamisest arusaamine on aga
programmeerimise üks alustaladest.
Omistamislause süntaks
Vaatame nüüd, kuidas omistamise tegevust kirja panna. Omistamislause üldine süntaks on:
omistamislause :-
System.Object. Või siis saab eri pärimispuudest tulnud klasside ühiseid käsklusi kasutada liideste abil. Nii et kõik vajalik peaks sellega olemas olema. Ometigi on C# juurde kaasa võetud C++ist mallid ehk sabloonid ehk geneerilisus. Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud andmete kohta teada ainult, et need on klassi Object järglased (ehk siis nagu polnudki tüübi kohta suurt midagi teada), siis geneerilise Listi puhul saab määrata näiteks, et
süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on
mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti
segadusttekitavad. Nõo kooli programmeerimise õpetajate hulgas on olnud
selle situatsiooni kohta käibel järgmine jutt: "Räägid ja räägid inimesele ning ei
saa aru, miks tema aru ei saa. Ja kui ükskord aru saab, siis ei suuda ta ise
samuti aru saada, miks ta enne aru ei saanud." Muutuja mõistest ja
omistamisest arusaamine on aga programmeerimise üks alustaladest.
Omistamislause süntaks
Vaatame nüüd, kuidas omistamise tegevust kirja panna. Omistamislause üldine
süntaks on:
omistamislause :-
Object. Või siis saab eri pärimispuudest tulnud klasside ühiseid käsklusi kasutada liideste abil. Nii et kõik vajalik peaks sellega olemas olema. Ometigi on C# juurde kaasa võetud C++ist mallid ehk sabloonid ehk geneerilisus. Ehk siis võimalus kasutatavaid andmetüüpe määrata pärast kasutatava klassi koodi enese valmiskirjutamist. Sellega kaasneb vähemasti kaks head omadust: * Kui andmetüüp on täpselt määratud, siis on karta vähem valest omistamisest tingitud vigu. * Kompilaatoril on võimalik koodi optimeerida konkreetse andmetüübi omadustest lähtudes ning programmi töö käigus ei pea kulutama aega tegeliku andmetüübi kontrollimisele. Võimalust kasutatakse tihti geneeriliste andmekollektsioonide juures. Kui muidu oli hoiustatud andmete kohta teada ainult, et need on klassi Object järglased (ehk siis nagu polnudki tüübi kohta
annaabi.ee 
