KORDAMISKÜSIMUSED TEENINDUSMAJANDUS 1. Kuidas liigitatakse teenuseid, millised on avalikud teenused, too näiteid. Tootja-e. Äriteenused (raamatupidamine,kontoriruumide koristamine,tööjõu koolitamine) Isikuteenused(maniküür,laste ,õpetamine,arstiabi) Avalikudteenused:kus raha tuleb riigilt või omavalitsuselt(arstiabi,teede korrastamine,tänava valgustus) 2. Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist. Too tegurite kohta konkreetseid näiteid? Infotehnoloogia levik (Internetis asjade reklaamimine) Üha suurem kauplemine teenustega Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelisedvaeste kodumaiste firmade eest. Valitsuse suutmatus takistada välismaisete teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, kuidas transpordi areng mõjutab ettevõtete
1. Kuidas liigitatakse teenuseid, millised on avalikud teenused, too näiteid. Tootja-e. Äriteenused (raamatupidamine,kontoriruumide koristamine,tööjõu koolitamine); Isikuteenused(juuksur, solaarium jne); Avalikud teenused:kus raha tuleb riigilt või omavalitsuselt(arstiabi,teede korrastamine,tänava valgustus, politsei, päästeamet) 2. Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist. Too tegurite kohta konkreetseid näiteid? Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus
kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel peab olema ette näidata kutsejvalifikatsiooni tunnistus, et omavalitsuselt pearaha kätte saada. See näitab seda, et treeningud peaksid laias laastus olema kvaliteetsed, sest treenerid on omandanud erialased algteadmised. See on positiivne nii sportlastele, kui treeneritele endilegi. Mina leian, et spordialade alaliidud ja ülikool peaksid omavahel rohkem koostööd tegema. Seda just koolituste pakkumises ja kutsetunnistuste saamisel. Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu
Kindlasti tunnevad osad inimesed ennast kõrvalejäätuna ja solvatuna. Seadmed, mis on vajalikud e-hääletuseks, maksavad raha, aga tihtipeale inimestel raha ei ole ja oma probleemides süüdistavad nad ei kedagi muud, kui valitsust. Miks nad ei süüdista ise ennast, sest ka nemad kuuluvad mingisugusesse ühiskonnakihti? Probleemide käes vaevlevale inimesele tundub sageli, et tema on teinud kõik, et ennast aidata ja nüüd ootab ta abi teistelt, tihtipeale kohalikult omavalitsuselt, maavalitsuselt, Vabariigi Valitsuselt. Paraku ei saa keegi teine lahendada inimeste probleeme. Valitsuse osaks on siiski luua võimalused ühiskonna arenguks ja inimesel tuleb ise kohaneda ühiskonna normide ja võimalustega ja leida endale koht ja võimalused toimetulekuks. Sellel teemal arutlemine on täiesti mõttetu, sest lõpuks jõutakse ikka selleni tagasi, et süüd tuleb otsida kõigepealt ise endast ja alles siis hakata teisi süüdistama.
Kogu välikino süsteemi peale läheb kokku umbes 2 miljonit. Lisaks tehnikale on vaja ka kohta, kus filme näidata. Selleks kasutab firma erinevad kohti üle Eesti. Suuri autoparklaid, kus saab autokino teha. Ühtlasi toimub ka siseruumides ja vabas 3 looduses filmi näitamist. Selleks kõigeks on vaja taotled luba kohalikult omavalitsuselt, kellele see teatud maa kuulub või siis hoone. Veel on vaja külastajate jaoks pinke. Töötajatest oleks vaja helitehnikut, valgustustehnikut, turvatöötajaid, veel ka abitöölisi, kes aitaksid tehnika töökorda sättida. Vaja oleks sinna ka mõnda toitlustust pakkuvat firmat. Reklaamiga tegelevaid inimesi on ka vaja, kes oskaksid teenust müüa. IV Turg Sihtturu välja selgitamiseks pean ma turgu segmentima: 1) vajadus- filmihuvilisele vabaajaveetmiseks
Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu
Teisel aastal võetakse tööle kaks ürituste läbiviijat. Mõlemad koolitatakse välja. Tööpäevad oleksid neljapäev kuni pühapäev ja eriüritused on kokkuleppelised. Hooldustöödega tegelevad omanikud ise. 7.8 Finantseerimine Ettevõte Terasvibu OÜ on võtnud pangalaenu 5000 eurot neljaks aastaks. 2500 eurot on ettevõtte alustamiseks omakapitali viidud omanike poolt. Kavatsedes teha projekti üritusi, loodetakse saada toetust kohalikult omavalitsuselt. Ettevõte on arvestanud, et iga aasta tuleb juurde soetada neli komplekti pikkvibusid ning kolmkümmend uut noolt, seda laiendamiseks ning vanade ja katkiste väljavahetamiseks. Iga hooaeg tuleb soetada veel juurde väheväärtuslikku vara, milleks oleks märkmepaberid, kaitsekindad ja atraktiivsed märkmevahendid, kõigele lisaks töötasukulud. Ettevõte on arvestanud, et hooaja kulud kokku on 2000 eurot. 7.9 Ettevõtte alustamise ajakava 1. Viburaja rajamise lõpetamine 12.04.2013 2
- Kasutades ladumisel vanu kive vaheldumisi uutega, muutub müüritise vuukimise keerukamaks - Kivide paksuse erinevuse tõttu jääb horisontaalvuuk veidi laineline, tekitades mulje, et müür on vana, mitte äsjalood - Kui vuukimine on teostatud hoolikalt sulandub uus laotis vana müüriga, jättes tervikliku mulje. Tarindite demontaa ja hoonete lammutamine. - Hoone lammutamisel tuleb kõigepealt, vastavalt EV jäätmeseadusele, taodelda kohalikult omavalitsuselt lammutusluba - Loa saamiseks on nõutav kehtivatele eeskirjadele vastav ja kohaliku omavalitsuse jäätmespetsialistiga kooskõlastatud lammutusprojekt - Kui lammutav ehitis pärineb enne II maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtuste ametiga. - Lammutusprojekt koosneb seletuskirjast ja graafilisest osast - Graafiline osa koosneb: generaalplaanist, korruste plaanidest, lõigetest vaadetest ja
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakon...
ebaseaduslikku jäätmekäitlust ehk prügistatud metsaaluseid ja teeääri, jäätmete kodus põletamist, maha matmist, salaja kellegi teise konteinerisse sokutamist jne. Kes korraldab kohapealset jäätmehooldust? Jäätmehoolduse korraldamine on omavalitsuse kohustus. Jäätmekäitlus on ju nagu ühistransport üks inimene ei saa suurt midagi korda saata ilma toetava-korraldava süsteemita. Küll aga saab iga elanik omavalitsuselt jäätmehoolduse korraldamist nõuda, sest sageli ei taju valla- ja linnajuhid, et see teema on oluline. Aga kui korraldatud olmejäätmevedu puudub? Kui piirkonnas puudub korraldatud olmejäätmevedu, siis peaks prügiga toimetulekuks vajalikud juhised leidma kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Üheks lahenduseks on see, et elanikel endil tuleb leida prügiveofirma, kellega sõlmida jäätmete äraveo leping. Kui aga
valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud elanikku. Rahandusministeeriumi sõnul valiti 5000 piirmääraks selle tõttu, et 5000 elanikku on suurusjärk, kus hakkab ilmnema toimiv kohalik demokraatia ja kus on piisavalt valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve. Lisaks on ressursse palgata pädevat ja vajalikku personali valla toimimiseks ja neile on võimalik piisavalt rakendust leida, ehk et võimekus teha kõike seda, mida inimesed ühelt healt tuleviku omavalitsuselt ootavad (Rahandusministeerium, 2016). Üheks vallaks, kes jääb väga napilt haldusreformile jalgu ning peab ilmselt kaardilt kaduma,, on Ida-Harjumaal asuv Raasiku vald. Raasiku vallas on hetkel registreeritud elanikke käesoleva aasta 4. aprilli seisuga 4732, mis on valla taasnimetamisest aastal 1992, suurim(Statistikaamet.ee, 2016). 2016. aasta algusest on valda lisandunud 15 inimest, kuid sellegipoolest on puudu Statistikaameti andmetel 268 inimest, et ületada viie tuhande piiri, mis
oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Põhjuslik seos ilmneb vaid siis, kui põhjuse ja tagajärje seos on adekvaatne, mitte ettenägematu või liialt kauge. NÄIDE: A-le anti ehitusluba B maja ette kahe kohalise WC ehitamiseks. WC püstitatakse B elumaja ette ning järgmisel öösel vargad ronivad A WC-majalt B elumaja teise korruse aknast sisse ning vargad tekitavad B-le suure kahju. B nõuab kohalikult omavalitsuselt kahju hüvitamist, kuid kuna põhjuslik seos puudub, ei saa kahju nõuda. 6) süü; süü ei ole üldjuhul nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse (mittevaralise) kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3). NÄIDE: C hooldekodu töötajad hoidsid kaebajat teadlikult ja tahtlikult ilma kohtulahendita
turundustegevust ja ettevõtete konkurentsivõimet Pärnu Linnavalitsus. Nõrkused Pärnu ettevõtluskeskkonda enam mõjutavaks nõrkuseks tuleb pidada linna arengusuundade määratlematust. See seostub linna arengukava puudulikkusega, mis on paljuski põhjustatud viimastel aastatel Pärnus valitsenud poliitilise ebastabiilsusega ja sellest mõjutatud linnavalitsuse ebajärjekindla töökorraldusega. Ettevõtjad ootavad kohalikult omavalitsuselt arenguvalikuid ja nende põhjendusi, ettevõtluse spetsialiseerimisvaldkondade ehk nn tuumikkompetentsi väljaeristamist. Ettevõtlusele on möödapääsmatu avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse tugi maakasutuses ja tehnilise infrastruktuuri rajamisel, kutse- ja kõrghariduse omandamise võimaldamises, tehnoloogiaarengu ja innovatsiooni kindlustamisel, piirkonna maine ja ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku
ametnikul puhkuse kasutamist, on peatama ja siis saab ülemus anda kohustusliku teenistusalase ametnik kohustatud sellest ülemust korralduse. kirjalikult teavitama ja korralduse kordamisel tuleb korraldus täita. 4. Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas toimub ametiabi taotlemine, andmine ja kulude hüvitamine, kui a) FS090 - MTA vajab andmeid ettevõtja tulude määramiseks hindamise teel kohalikult omavalitsuselt; b) KS090 vangla vajab kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks andmeid kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele, kuid üldjoontes peab selguma, kes kellele allub ja kuidas on organisatsiooniliselt seotud. 12(12)
6.12. Kooli nõukogusse kuuluvad kooli omaniku esindaja, direktor, pedagoogide esindaja, lastevanemate esindaja, omavalitsuste esindaja ja teised mittetulundusühingu juhatuse ettepanekul. Kooli omaniku esindaja valib ja kutsub tagasi mittetulundusühingu üldkoosolek. Pedagoogide esindaja valib ja kutsub tagasi kooli õppenõukogu. Lastevanemate esindaja valib ja kutsub tagasi lastevanemate üldkoosolek. Omavalitsuste esindaja määramist palub kooli direktor ühelt kooliga koostöös olevalt omavalitsuselt. Pedagoogide ja lastevanemate esindajad peavad mõlemad kooli nõukogu koosseisust moodustama vähemalt 1/5. 6.13. Kooli nõukogu liikmete volituste kestus on kolm (3) aastat. 6.14. Kooli nõukogu kutsub kokku direktor, nõukogu tööd juhib ja korraldab nõukogu esimees, kelle valib enda seast kooli nõukogu. 6.15. Nõukogu pädevusse kuulub : - kooli tegevus - ja arengusuundade väljatöötamises osalemine ja nende toetamine;
Finantsprognoose tehes ei tohi nustada suhteid riigi ja omavalitsusega: ettevõtte registeerimiseks tuleb tasuda riigilõiv, edaspidi tuleb arvestada riiklike ja kohalike maksudega. Riigilt ja omavalitsuselt saab vastu: noore põlvkonna koolitamise, infrastruktuuri parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0
omavalitsuse ja riigiga. Ettevõtte rajamisel tuleks analüüsida olukorda toodanguturul, panna paika müügiprognoos. Kavandatav müügimaht määrab ära vajalike ressursside vajaduse. Viimasest tuleneb omakorda vajalik finantseerimise suurus, kusjuures kasutada võib seejuures nii oma kui ka võõrkapitali. Finantsprognoose tehes ei tohi unustada suhteid riigi ja omavalitsusega: ev registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv, edaspidi tuleb arvestada kohalike ja riiklike maksudega. Riigilt ja omavalitsuselt saab vastu toetuse: noore põlvkonna koolitamisse, infrastruktuuri parandamisest, korrakaitsest jms. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp - Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms. 1. etapp – planeerimine - 1.1 määratle tarbijate vajadused - 1.2 määratle toode või teenus - 1.3 analüüsi olukorda tegevusalal - 1.4 hinda konkurentsi - 1
kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete rahuldamise järgud. Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui: Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist Kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastada rahuldamata seetõttu, et võlgnik on toime pannud pankrotikuriteo Võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda
ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade
ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused Vastus: Ehitusseadus § 60. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused (1) Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise
Last kasvatavad ja lastega töötavad isikud on kohustatud lapse sellise abivajaduse ilmnemisel, mida ilma kõrvalise abita ei ole võimalik lahendada, pöörduma lastekaitsetöötaja poole ning tegema lapse abistamiseks koostööd lastekaitsetöötajaga. Lapse eest hoolitsemiseks ja lapse kasvatamiseks on last kasvatavatel ja lapsega töötavatel isikutel õigus saada õigeaegselt asjakohaseid ja abivajadustest lähtuvaid lastekaitse meetmeid riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Üldhinnang LKSi eelnõus sisalduvatele meetmetele, LKS rakendamisega seonduvad riskid ja soovitused LKS eelnõus on esiplaanile seatud lapse õiguste ja heaolu kaitse. See tuleneb juba seaduse eesmärgist, milleks on lapse õiguste edendamine ja valdkondadeülene lastekaitse korraldamine lapse heaolu tagamiseks (LKS eelnõu § 1), milleks peavad asutused ja isikud tegema valdkondadeüleselt koostööd nii siseriiklikult (LKS eelnõu § 6) kui rahvusvaheliselt (LKS eelnõu § 7)
a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja
a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve – põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud maksumuste
planeerimine) • Maa-alade ja trasside valik, kooskõlastamine – tulemused peavad jõudma tellija kaudu linnade, maakondade ja valdade planeeringutesse • Eelprojekt – tellija vajaduste analüüs ja ehitusfirmadele pakkumisdoku- mentatsiooni koostamine • Tehniline projekt e tehniline lahendus – määrab rajatise tehnilise tase- me, võimaldab teha vajalikud kooskõlastused ning taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba • Tööprojekt e tööjoonised – tehnilise projekti detailiseerimine ehitamise ja paigaldamise jaoks vajalikus ulatuses • Teostusprojekt e lõppjoonised – lõppdokumentatsioon objekti käiku- laskmise hetkeks (koos ehitus- ja paigaldustäiendustega) ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 22
kaitseväeteenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis, samuti Eesti Vabariigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. TMS tähenduses loetakse avalikeks teenistujateks kõik isikud, kes saavad riigilt või kohalikult omavalitsuselt töötasu. Tulumaksuga maksustatakse samuti kõik tasud, mida spordiorganisatsioon või muu ühing, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või äriühing tasub lepingu alusel sportlasele tema osalemise eest sportlikus tegevuses. Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Väljamaksetest arvatakse
Teie külalised märkavad otsekohe, et see on just teie kodu, nad näevad seda tänu mööbli paigutamise viisist, nendest asjadest, mis on tähtsad just teie jaoks. Teie kodu ja teie asjad kõnelevad sinust ka siis, kui teid ennast parajasti kohal pole. Kui koonduslaagrites ellujäänud juudid koju tagasi pöördusid, ei olnud nad alati teretulnud. Nende majades elasid võõrad, kes sageli isegi ei teadnud, et seal oli varem elanud juudi pere. Nad olid saanud maja kohalikult omavalitsuselt. Oli ka neid, kes asjaga kursis olid ja isegi kasutasid juutidest maha jäänud mööblit. Niisugune olukord sundis mitmeid juute emigreeruma USAsse või vastloodud Iisraeli riiki. Saksa kirjanik Gudrun Pausewang on oma teostes tuginenud oma elule ja ka intervjuudele inimestega, kes elasid Hitleri-Saksamaal. Raamatus „Ma olin seal“ jutustab ta elust ühes väikeses linnas Sudeedimaal, mis oli enne ja on nüüd Tšehhi Vabariigis. Ühes toredas vanas majas elas juudi vanapaar Gerstenkorn,
avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus KeeleS § 10 lg 1: Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 (2): Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
annaabi.ee 
