............................... 3 Liikumispuudega lapse haridus.............................................................................. 4 Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata?...................................................4 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sissejuhatus Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandamisel abi pakkuda. Töö põhineb Eha Leppiku ja Aive Sarjase koostatud teatmikul ,,Märka ja toeta last" ning internetiallikatel. Mis on liikumispuue? Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a
I live in a house Ich wohne in einem J'habite dans une maison Haus We have many rooms Wir haben viele Nous avons beaucoup de Zimmern chambres I have a cat Ich habe eine Katze J'ai un chat Every room has lots of Jedes Zimmer hat viel il y a beaucoup light Licht de lumière dans les chambres , The ceilings are high, the Die Decken sind hoch, Les plafonds sont hauts, , windows are large and it die Fenster sind groß les fenêtres sont grandes the temperature is just und die Temperatur es et la température est right ...
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad
• kirjutaja ei saa aru, kuidas kirjavahemärke kasutada, olgugi, et on seda õppinud Matemaatika • võib väga hästi matemaatikat osata • võib pidada matemaatikat väga keeruliseks • ei saa aru, mida ülesannetes küsitakse • kaotab järje, nt pikkades korrutamistehetes • probleemid suunatajuga, näiteks ei liigu liitmisel, lahutamisel ja korrutamisel paremalt vasakule, vaid vastassuunas • matemaatilised sümbolid ajavad segadusse • raskused korrutustabeli omandamisel ‒ kümnendkohtadega (sajalised, kümnelised, ühelised) • kasutab arve vastupidises järjekorras • teeb palju pisivigu • peab peast arvutamist raskeks, kuna vastus „tuleb“ enne, kui tehe on lõpetatud • leiab vastused, aga ei suuda selgitada, kuidas nendeni jõudis Anded • tihti suurepärane suhtleja • võib olla heade probleemilahendusoskustega • suudab mõelda kolmemõõtmeliselt, võib olla andekas disaini, arvutite, näitekunsti alal
Miks on abiellumisele kehtestatud teatud piirang? Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abi...
TÖÖÜLESANDED:.......... LAHKUMISE PÕHJUS:................... 2011-2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:......... LAHKUMISE PÕHJUS:..................... 2011 2012 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:............... LAHKUMISE PÕHJUS:................ VÕÕRKEELTEOSKUS: eesti keel - emakeel vene keel omandamisel inglise keel - omandamisel saksa keel - omandamisel ARVUTIOSKUS: PowerPoint 2013, Microsoft Office2013, Interneti kasutamine, OpenOffice2013, MS World, Excel ja VBA 2013 (Omandamisel) JNE TÄIENDAV INFO: Tugevad külje : ..................... Nõrgad küljed: .................................. HUVIALAD: ....................... AUTOJUHILOAD: B-kategooria (alates 2112)
Erinevate valdkondade arendamiseks on eri võtted. Parandusõppe õpetaja eesmärk on aidata õpilast ja suunata teda, et tal tekiks õpioskus. Õpetaja loob võrgustiku õpilase, aineõpetaja ja lapsevanemate vahel, kes kõik järgivad samu 11 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010. 2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33. 3 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010. 4 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33. 5 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010.
ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest toetusi. Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 319 353 EUR Juhtkond Nimi Tegevusvaldkond; haridus; E-mail Osalus Kim Osanik, IT tehnik/arendaja ja kontaktisik; kõrgharidus 30% Naciscionis omandamisel. E-mail: [email protected] Dmitri Osanik, jurist/raamatupidaja; kõrgharidus omandamisel. E-mail: 30% Gretsev Dmitri@ e-vabaaeg.ee Artjom Guk Osanik, IT tehnik/arendaja ja vabaaja keskuse direktor; 40% kõrgharidus omandamisel. E-mail: Artjom@ e-vabaaeg.ee 2/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt Andmed Vabaaja keskusejuhi kohta
Kõne alla võivad tulla ka eratoetused ja annetused. Projekti finantseerimine toimub läbi erainvestorite ja Euroopa Liidust ning ka Eesti Vabariigist tulnud toetuste kaudu. Taotlev summa on: 320 000 EUR JUHTKOND Nimi Tegevusvaldkond; haridus; E-mail Osalus Anastasia Osanik, Müügiosakonna spetsialist ja kontaktisik; kõrgharidus 40% Piirainen omandamisel. E-mail: [email protected] Robert Osanik, jurist/raamatupidaja; kõrgharidus omandamisel. E-mail: 30% [email protected] Merivälja Liisa Ots Osanik, IT tehnik/arendaja ja vabaaja keskuse direktor; kõrgharidus 30% omandamisel. E-mail: [email protected] 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS Arveldusarve number: EE 777899761000777888
Samas olen uute teadmiste omandamisel mõistnud, kui vähe ma tegelikult tean ja kui palju on veel ruumi areneda. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kunst on väga suhteline mõiste kuid tuleks rohkem hinnata neid väheseid inimesi kellel on tõelised teadmised ja arusaam kunstist. Sellised teadmised täiendavad nii ühe kindla teose rikkust kui ka arusaama inimeste mõttemaailmast ja uskumustest läbi ajaloo. Olles kõike seda öelnud tuletan meelde, et uue info omandamisel ei maksa minna uhkeks ja ma ei väida, et kunsti mõistjad oleks mingit viisi paremad teistest inimestest. Tänan kuulamast
riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega
seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega
seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega
Berit lisab, et koolis tekib vahel mõnda õpilast kõrvalt vaadates küll selge ettekujutus, kui hästi ta ühte või teise ametisse võiks sobida. Ega seda siis ju ütlemata jäta,naerab ta. Niisugune käigu pealt karjäärinõustamine käib koolis kogu aeg. 3. Õpinkute rahastamine. Õpingute rahastamiseks on mitmeid võimalusi: Stipendium - erinevate asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, üksiiskute poolt antav toetus hariduse omandamisel. Õppetoetus - riigi poolt noorte andekate inimeste majanduslik toetamine hariduse omandamisel. Õppelaen - õpilasele antav laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. 4. ÕNK-Pärnu Õppenõustuskeskus. Pärnus on karjääriteenuseid linna ja maakonna noortele pakutud alates 1999. aastast, kui Pärnu Õppenõustamiskeskuse (ÕNK) juurde loodi Noorte Infopunkt. Nii nagu teisteski Rajaleidja keskustes tegelevad siin noorte teavitamise ning
Ilmselt paari aasta pärast olen ma üsna kindel, et tegin vale valiku ja juurdlen selle üle, mida ma küll otsuse langetamise ajal mõtlesin. Kahjuks pole teadmised lõputud ja kõiki maailma tarkusi pole võimalik omandada. Teadmistel on piirid ja lõpuni tark pole võimalik olla. Ikka jääb midagi uut avastamata. See tähendab seda, et kõike pole võimalik teada. Kuna kõiki tarkusi pole võimalik omandada jäävad kõik inimesed siiski tarkusele alla. Samas teeb igaüks teadmiste omandamisel oma parima ja on kõige targem just iseenda arvestuses, oma elutee lõpul. Seepärast soovitataksegi kuulata vanemaid inimesi, nende tarkustest on võimalik teistel palju õppida. Mida rohkem õpime, seda targemaks saame ja see annab mõista, kui vähe me varem teadsime. Tegelikult teame ka praegu üsna vähe võrreldes sellega kui palju võiksime teada. Õpitakse pidevalt, selleks on küll erinevaid võimalusi, aga teadmised saavutatakse lõpuks ikkagi.
Curriculum Vitae Nimi Viktor Traktor Sünniaeg 14.12.1986 Aadress %RANDOM ADDRESS%, Narva linn, Ida-Virumaa Telefon 54551090 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2002– Jämejala Ühisgümnaasium, omandamisel põhiharidus Keelteoskus Eesti emakeel Inglise kõnes väga nõrk, kirjas väga nõrk Vene kõnes nõrk, kirjas nõrk Arvutioskus kõrg tase Windows 8, Windows 7, MS Powerpoint keskmine tase MS Excel, MS Word Isikuomadused kohusetundlik, uudishimulik, motiveeritud, tulemusele orienteeritud Tugevad küljed hästi arenenud huumorisoonega Nõrgemad küljed rutiinsust kehvasti taluv
Curriculum vitae Nimi: Silver Kreitsvald Sünniaeg ja koht: 23.september 1993, Tallinn Aadress: Kadariku Välja talu, Arandi küla, Kärla vald 93521 Saaremaa Telefon, e-post: 56736929, [email protected] Perekonnaseis: vallaline Haridus 2009- 2013 Kuresaare ametikool autotehnik, haridus omandamisel. 2004- 2009 Kärla põhikool. 2000- 2004 Aste põhikool. Töökäik Aprill 2011- juuni 2011 Autotehniku praktika Amserv Järve OÜ. Keelekeoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea arvutioskus MS PowerPoint, MS Word Isikuseomadused Osav suhtleja, seltsiv, töökas, kohusetundlik, Muu Tegelen jalgpalliga, käin jooksmas ja kui aega jääb siis ka jõusaalis 02.11.11
MATEMAATIKAÕPETAJA Pakutav ametikoht: MATEMAATIKAÕPETAJA Tööülesanded vastavalt ametijuhendile Nõudmised kandidaadile eeldame erialast haridust (võib olla omandamisel); hea suhtlemisoskus ja soov töötada õpilastega; soov teha meeskonnatööd, hea pinge- ja stressitaluvus; täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
Curriculum Vitae Isikuandmed Eesnimi / Perekonnanimi: Eneli Vanin Sünniaeg: 24/03/1995 Aadress: Aia 10 . 93810 . Kuressaare linn ,Saaremaa Telefon: +372 56 33 5269 E-post: [email protected] Sugu: Naine Haridustase: põhiharidus omandamisel Hariduskäik: 2002 - ... Kuressaare Vanalinna Kool. 2003-2009 aastatel tantsisin tantsurühmas Gymnastica. Töökogemus 06/2008- 08/2008 Kesklinnas jäätisemüüja. 06/2009-08/2009 -Pargis jäätisemüüja. Suveti maasikaid korjamas . Keeleoskus: emakeel- eesti , inglisekeel- arusaamine hea ,suhtlemises keskmine. Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine,saan hästi hakkama. Lisad : Huvialad: Muusika, fotograafia
Versioon 1 Taotlusvormi lisa 6 PROJEKTIJUHI ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi: Kaido Hanni 2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus,
Inglise keele virtuaalne õpe Margus Lehtpuu Tallinna Ühiskool. Virtuaalne suhtlus inglise keele omandamisel Otsitakse suhtluspartnerid läbi sotsiaalmeedia Kuna osa sotsiaalmeediast on inglisekeelne ,paraneb inglise keele tase. Miks on inglise keel saanud rahvusvaheliseks keeleks? Inglased tegelesid aktiivselt meresõiduga 17.sajandil,viies inglise keele laia maailma Suurbritannia oli juhtiv tööstusriik 17.- 18.sajandil Inglise keele roll tänapäeval Tänapäeval sõltub äride rahvusvaheline läbilöögivõime inglise
Tel. 55555565 21.märts 2011 Lugupeetud Peep Peterson, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Scottland Yard Pub kokka leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online`i kodulehelt. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus toetab täielikult minu kandideerimise põhjust. Haridus on hetkel omandamisel. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen omandanud vastavad erialased teamised kokanduses ja hügieenis ja teostanud reaalset praktikat ettevõttes. Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS Õeköök, kus töötlesin välja oma oskused ja teamised selles valdkonnas ja läbisin edukalt kiire arengu.
Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased. Negatiivse liigutusvilumuse ülekandumisel tekivad aga raskused mingi uue liigutuse õppimisel, sest eelnevalt õpitud vilumused segavad uue õppimist. Seda esineb palju hüppe liigutuste õppimisel. Näiteks eelnevalt õpitud kaugushüppe tehnika võib raskendada
Keha abiga täidame eluülesandeid ja toimetame nii, et oleks mugav elada. Arvan, et kui meil puuduks keha, siis me ei eksisteerikski. Nimelt muudab keha meid ühiskonnas nähtavaks. Inimese kehas on hing, mis koosneb meie elujõust ja kannab endas kogemuse mõju, mis on tasakaalus meid ümbritsevate hirmudega. Hing peitub inimese sisemuses ning ta näitab, et oleme elus. Arvan, et hingejõudu saab mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas. Kindlasti toimub selline muutus elukogemuste omandamisel. Inimese hing juhib meie elukäiku sünnist surmani. Nimelt inimese sündides on hing juba kehas, püsib meis kogu elu aga kui hing on väsinud, siis lahkub see meie kehast. Minu meelest ongi hing see, mis meid elus hoiab, sest kui hing on väsinud ja tahab lahkuda, siis surevad ka keha ning vaim. Ma arvan, et kehas on meil vaim, mis kontrollib meie mõtlemist, taju ning tahet midagi teha. Näiteks õppimistahe või tahe käia trennis. Olen kuulnud ja usun, et vaim on puhas, igavene ja
Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised toitainete omandamisel. Mõned uuringud: oluline roll toitainete kinnipüüdmisel ja transportimisel fagotsütoosiprotsessis. …………………. • Kloroplastid • Valdavalt planktilised (ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama.) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris.
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda.
uute loomine. Juhul ,kus tuleb algteadmisi ja struktuuri muuta on näiteks konflikti sattumine. Õppimise ja mälu seotus Õppimisel omandatakse kindel teadmiste süsteem , mille moodustavad paljude inimpõlvkondade kogemused. Õppimisel on põhiliseks aktiivsuseks vaimne aktiivsus ,mis avaldub taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise , ka fantaasia osalemises selles. Mälu tööd puudutavad õppimisseadused on järgmised : 1. Edukas omandamine oleneb aktiivsest mõttetööst materjali omandamisel. Võimalus on omandada mitmel viisil,kas tuimalt korrates või pannes tööle oma aktiivne mõtlemine. Viimasena mainitu tähendab materjalide võrdlemist ,jaotamist ja tekstist püüdmist aru saada. Parem on viimane käsitlus ,kuna siis leitakse rasked kohad ,vead ja kontrollitakse omandamise kindlust. 2. Tähtis on õppimishoiak ehk suunitlus. 3. Tõhus vahend on materjali mõtteline kavastamine. Jagatakse materjal mõttes
aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Krooli jalgade juures on oluline see, et jalgade töö peab algama puusadest ja sooritatakse kogu jalaga. Pöiad peavad olema lõdvad ning kergelt sissepoole pööratud. Jalgade töö toimub tervenisti vee all. Kui parem käsi hakkab sooritama tõmmet, peab vasak
tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem Graafiline kasutajaliides(GUI): käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Tavakasutaja jaoks mugavad ja intuitiivsem, info võib olla laialivalguv ja raskesti haaratav,töö aeglasem kui mittegraafilise liidesega, nõuab rohkem arvuti ressursse. Kogu töö toimub akendes; korraga aktiivne vaid üks aken; iga programm võib oma töö jooksul avada ühe või
"Sipelgas sinise kausi all": Miks Ants ei kohanenud Inglismaal? Elin Toona pagulasromaan "Sipelgas sinise kausi all" vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. ...
,,Inimese elu on lõpetamata jäänud kool´´ Maige Muidre Inimese haridus, kujundab ka tihti tema tuleviku. Mida parem haridus, seda parem palk ja paremad elutingimused tulevikus. Eestis on keskmine brutopalk 1 091 eurot. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti keskmine brutopalk suhteliselt kesine. Madalat palka tagab enamasti madal haridus. Kuna Eesti koolide õpilaste arv on langenud kümne aastaga ligi 74 000 võrra, ei ole ka väga üllatav, et Eesti keskmine brutopalk pigem madalapoolsele kaldub. Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Talli...
vastuste koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes üliõpilane, kes käsitab teadmist kui oskust ja väärtustab kogemusi. Valdavaks on pindmine õpihoiak ning eelistatakse värvikat ja ainet selgelt esitavat õppejõudu. Uuring kinnitas, et Eesti üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitused on suures osas seotud. Lisaks näitavad uuringu tulemused, et õppejõud peaksid vajaduse korral pakkuma esmakursuslastele abi ja toetust aktiivõppe meetodite omandamisel ning aktiivõppes osalemisel. Uuringut ilmestavad ja arusaamist lihtsustavad tabelid ning joonised. Maret Uibopuu Ärijuhtimise õppekava 2. kursus
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut... ja internetipakett. See annab meile võimaluse olla koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punkti...
Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta koolis, ning hariduse omandamine oleks nagu riigi poolt määratud kohustus. Õppima peab sellepärast, et saada hea töökoht ja kui sul on hea töökoht, siis on sul ka hea palk. Et saada endale korralikku tööd, peab olema tugevat tahtejõudu, et õppida, ning haridustki tuleks väärtustada. Siiamaani olen hariduse omandamisel saavutanud kõik oma eesmärgid ning mingil määral läbi selle ka tulevikku investeerinud. On inimesi, kes arvavad, et raha eest saab haridust. Mina aga arvan, et raha eest ei saa haridust. Ükski laps ei taha oma vanematele muret valmistada ning püüab nii hästi hakkama saada kui oskab. Põhi- ja keskkoolis peab kõvasti pingutama, et hiljem oleks võimalik kõrgkooli minna. Leidub ka neid, kes ei viitsi pingutada ja otsivad kergemaid teid.Eestis on
Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on suhtelised püsivad raskused mitmesuguste ainete omandamisel, aga samal ajal ei täheldata neil defekte ning nad ei ole vaimselt alaarenenud.Arengupeetusega laste koolide ja klasside ülesanne on anomaalsete laste igakülgne kasvatamine, millele lisandub süstemaatiline korrektsioonitöö ja kompensatsioonivõimaluste väljaselgitamine ja rakendamine õppe- ja kasvatustöös. Oluline on varajane arenguhälvete korrigeerimine.Koolieelsete erilasteasutuste põhiülesandeks on nende ettevalmistamine üld- või vastavat tüüpi arengupeetusega laste koolis
Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid gildiseadustele, kuid võisid alati arvestada ka gildi toetusega Tallinnas. (Hergauk jt. 2007) Meistrid, sellid, õpipoisid Tsunfti põhikiri ehk skraa nägi ette, kuidas nooruk omandab vajalikud oskused, et saada lõpuks käsitöömeistriks. Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate ametite omandamisel kestis õpipoisiaeg 2-3 aastat, keerulisemate puhul 5-7 aastat. Alguses kasutati noorukit peamiselt abitöödel: ta koristas töökoda ja tõi materjale kätte. Ameti enda õppimine algas hiljem. Siis sai ta näägutada küll meistrilt küll sellidelt. Aga midagi ta siiski õppis. Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo.
RAAMATUPIDAJA EETIKAKOODEKS Eetika koodeks on raamatupidajatele väga vajalik. See sätestab kindlad punktid raamatupidaja elukutses. Koodeks eeldab seda, et eesmärgid ja põhimõtted kehtivad võrdselt kõigile raamatupidajatele. Raamatupidaja peab olema usaldusväärne, otsustusvõimeline, objektiivne ja profesionaalne. Põhilised teemaringid: Ausus ja objektiivsus - Kõik raamatupidajad peavad olema õiglased ja ausad. Otsused peabad olema läbi mõeldud ja planeeritud. Käitumisviis - Peab lähtuma kutseala standardist ja tagama tegevuses kõrge kvaliteedi. Raamatupidaja peab kasutama enda töös teadmisi ja kogemusi. Nad ei tohi kliendi valikuvabadust piirata. Usaldusväärsus - Raamatupidajal on kohustus kliendi või tööandja puudutava informatsiooni omandamisel konfidentsiaalsuse kohustus. Raamatupidaja võib tööalast informatsiooni avalikustada ainult sel juhul kui ta on saanud tööandja loa või kui seda nõuab seadus. Tasu...
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
Õpetaja mõju lapse sotsialiseerumisele Britta Sims (KELA II) Olla lastele positiivne eeskuju (eriti selles, mida plaanitakse lastele õpetada, sest nad on väga tähelepanelikud). Selgitada lastele, mida, kuidas ja miks midagi tehakse, et nad paremini aru saaksid. Räägitud teemadel teha ka praktilisi tegevusi, sest lapsed õpivad kõige paremini ise läbi tehes. Teha vahet, kas lapsel esineb puudusi sotsiaalsete oskuste omandamisel või sooritamisel. Õpetaja saab lastega arutleda erinevate emotsioonide teemal (millised on, kuidas ära tunda ja toime tulla). Õpetaja saab lastega koos luua rühmareegleid rääkida, mida sobib teha ja mida mitte. Õpetaja peab tunnustama ja väärtustama iga last. Lastega tuleks arutleda, et iga inimene on indiviid ning eriline. Rääkida ka sellest, et inimesed mõtlevad erinevalt ning sellega tuleb arvestada. Küsida lastelt, kuidas nad end täna tunnevad ning miks see nii on.
hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. (Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.) Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema?
punane pioneerikaelarätt, trumm ja fanfaar, pioneerivorm · Pioneerid koostavad ka oma seinalehte ja malevakroonikat. Komsomol · 14-28 aastased · jäljendas struktuurilt NSV Liidu kommunistlikku parteid · Peaülesanne oli kommunistlike ideede ja parteipropaganda levitamine noorte hulgas. · Organisatsiooni astumine oli vabatahtlik, kuid samal ajal võis kommunistlikuks nooreks mittehakkamine saada takistuseks nii hariduse omandamisel (keskkooli ja ülikooli pääsemisel) kui ka hiljem erialase töökoha leidmisel. · liikmemaks EÕM · 15-18 aastased · Vabatahtlik noorte tööorganisatsioon · noori rakendati odava tööjõuna mitmes tööjõupuuduse all kannatavas majandusharus, mida põhjendati ametlikus fraseoloogias töökasvatusega. Massiliselt rakendati noori hooajatöödel põllumajanduses, näiteks kolhoosi- või sovhoosipõllul kartulivõtmisel.
Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde. Selleks oli vaja paika panna kirjakeele reeglid. 17-18 saj. oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel
selleks, et ülikooli tarkust ammutama minna. See muidugi on omaette ettevõtmine, mitte, et sinna bussiga sõitmine kaua aega võtaks. Probleem on lihtsalt selles, et kuna kõik Konstanzi Ülikooli instituudid asuvad ühes ja samas monstrumehitises, siis just selle suunas liigub igapäevaselt umbes 1/8 linna elanikkonnast. Seepärast tundub vahel, et ega need loengud-seminarid-praktikumid olegi siin kraadi omandamisel suurimad proovikivid, vaid pigem see, kuidas hommikuti ikka õige bussi peale mahtuda. Keskkooliaegsetel osavamatel nn sööklatrügijatel oleks siin igal juhul selge eelis nende kannatlikumate ees, kes olid aeg-ajalt nõus sööklasse jõudes tühjadesse toidukaussidesse ise lisa tooma minema. Kui aga ülikooli jõudmisega juba hakkama saanud oled, siis ootavad ees igal juhul huvitavad loengud, vahel ehk pigem omapärane toit ja raamatukogu, mida õppeperioodil pea kunagi kinni ei panda
Keelteoskus tagab meile paremad töökohad, sest võõrkeelte nõue on aina suurem ja see kasvab veelgi. Lisaks selle tagab haruldaste ja raskete keelte õppimine inimesele parema majandusliku olukorra. Võimalusi on palju, mida keelteoskus tagab, näiteks saame minna välismaadesse tööle või hakata keeltefiloloogiks, et täiendada ja uuendada meie oma riigikeelt. Kui me õpime ajaloolisi keeli, saame selle kaudu minevikku uurida. Samuti on tuleviku keeleks mandariinikeel, mille omandamisel on võimalik tööle hakata Hiina ärimeeste tõlgiks. Erinevaid võõrkeeli heal tasemel rääkides on võimalik minna välisriikidesse elama ja kui hästi läheb, siis ka karjääri tegema. Selleks, et keelteoskus meile edu tagaks, on täielikult meie endi teha., sest Eesti riigis on võimalused ainult suuremates linnades. Sinna on koondunud kõik parimad arenemisvõimalused kas siis koolide, firmade või erinevate projektide poolest. Mida varem
c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi; d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu – lohutada, abistada, jagada asju jne.; e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni. Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige mõeldakse siin taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel. Lasteaias võiks hinnata järgmisi võimeid ja oskusi: a) taju ja tähelepanu – milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on;
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas.
grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Esimest korda sai võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks naiste konverentsil 1989. aastal. 26. detsembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika üle selgepiirilise valdkonna. Eesti Riigikogu võttis Soolise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
