Investorite huvi meie rakenduse vastu, sest see on nii hea ja kvaliteetne- rahaline tugi; Maine tõus äpi funktsionaalsuse tõttu väga tõenäoline; Oskustega programmeerijad, mida Eestist alati leiab. Konkurendid ei jõua järele. (Threats)- ohud: Noorema rahvastiku vähenemine, vanema generatsiooni tõus- noored on altimad uuendustele; Idee laieneb mujale ning hakatakse analoogseid rakendusi pakkuma, hajutades meie rakenduse olemasolemise rakenduste seas; Ootamatud lisakulutused- ressursitagavara võimalik vähesus.
inimene muutuda. Sageli tuleb inimesele appi teejuht, kes tutvustab, avardab põhimõtteid ja vaateid, aga see tegelane ei võta otseselt üle, peab jääma isiklik tee. Maailmas väärtustab vaimsust, mis kestab tema arust üle aegade. ,,Klaaspärlimäng"- ideaalmaailm, kus peategelane ei leia tasakaalu ikkagi. Endal pole tal ka lõpplikku vastust. Ta on nii romantik -tegelased ei suuda kohaneda, usk armastusse- kui ka eksistentsialist olemasolemise mõtte küsimus-. ,,Stepihunt"- 1)ajastu- 1920ndate teine pool, Saksamaal 2)Harry: olemus- kodanluse vastane ja samas see lummas teda, üksik, välimus-juba halli juustes, korralik välimus, keskmise pikkusega, haigus paistis välja, terav profiil, hoolitsetud välimus
,,Teoloogia summa" esimese osa küsimus 2, Aquino Thomas Põhiidee: Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas. Väike laps ei tea, et Jumal on olemas enne, kui vanemad pole talle seda öelnud. Järelikult Jumala olemasolu pole iseenesest teada. 2. Kui asi on ainult arus, ei pruugigi see olemas olla. Näiteks kui me oleme UFOsid näinud, peavad nad olemas olema, kui me pole neid näinud, võime uskuda ikkagi, et
võib öelda. Absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest. Aga on ka inimesi, kelle ,,tapab" kiire elutempo nad ei jõuagielu absurdi mõtteni ja elavad pidevalt homse nimel elamata tõeliselt olevikus. Samas Kierkegaard väidab, et pole ühtki inimest, kes poleks natukenegi meeleheitel, kelles ei pesitseks rahutus, konflikt, ebakõla, äng millegi tundmatu eest, äng olemasolemise võimalikkuse või iseenda ees. Tuleb temaga nõustuda. Inimese käitumise põhiline ajend on mure homse pärast. On inimesi, kes ütlevad, et elavad üks päev korraga. Nad tõlgendavad seda, et homset ei pruugigi tulla ja võtavad elust järjepidevalt iga päev viimast. Samas mingil määral tegutsetakse ikkagi homse nimel: Õpitakse tuleviku nimel, käiakse tööl, et kindlustada söök ja peavari
Ikka enam ja enam kaldume uskuma, et ajaleht oma juhtkirja ja kuriteo- ning õnnetuse sõnumitega on ainuke õige hinge kosutus ja vaimuvara. Aga samal ajal, kui isegi sellisel vagal maal, kui on seda Inglismaa, kõrgemad vaimulikud kinnitavad, et inimesed ei usu enam kõigeväelist jumalat ja muutuvad uuesti paganaiks, samal ajal, kui mõistuse saavutuste alused on kõigutatud, kui inimesed muutuvad kõlbeliste piiride vastu ükskõikseiks ja kui kunst ja kirjandus kaotavad oma tõsise olemasolemise mõtte, samal ajal püütakse luua uut absoluutselt kindlat ja vääramatut elumõtte alust ühe või teise üksiku isiku kõigeväelise tujuna, tahtmisena. Et see püüe maa maalt ikka enam teostust leiab, see ei tõenda midagi muud, kui et inimene kariloomana ihkab nii paratamatult mingit hingelist ja vaimset tuge, kindlat alust, kuhu võiks ometi jälle kord kinnitada oma lohiseva ankru. Ta on kõigutatud oma usus jumalasse, iseenda mõistusse,
eepost tervikuna läbi lugenud. Samas on püütud viidata ka põhjustele, miks see nii on olnud. Kuna küsimustikus on ka viitavaid-suunavaid vastuseid, siis on mõneti lihtsustatud põhjuste leidmist puudutavad asjaolud. 3 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM Käesoleva uurimistöö kvantitatiivseks meetodiks valisin küsitluse struktureeritud ankeedina, mille valimi liige pidi täitma soovi olemasolemise korral. Valimisse kuulus 50 inimest (mehi 28 ja naisi 22) vanuses 22-34. Valimi moodustasin tuttavate kaudu Interneti teel. Valimi liikmetele esitasin järgneva küsimustiku: KÜSIMUSTIK: 1 Kas oled lugenud läbi terve eepose Kalevipoeg? 2 Kas oled lugenud mõnda kokkuvõtet eeposest, nt Eno Raua oma? 3 Mis põhjusel lugesid eepose läbi? (kohustus/huvi/kellegi soovitus/muu) 4 Mis põhjusel ei lugenud eepost tervikuna? (raske sisu ja vorm/muu)
Võib olla muinasjutt. (K. Päts oli EV President- uurin ajakirjandusest ja vaatan kas see väide on kooskõlas teiste väidetega K.Pätsi ja EV kohta) 16. Loetle kolm filosoofia valdkonda. 1) metafüüsika (kas jumal on olemas?- seostuv probleem) 2) epistemoloogi e. tunnetusõpetus (probleem: Mis on tõde?) 3)aksioloogia e. väärtusõpetus (probleem: kas elul on mõte?) 17. Mis on ja mida uurib metafüüsika? - Metafüüsika on igasuguse traditsioonilise filosoofia alus. - Olemasolemise taandumine ürgalgele(aatomid, elemendid…) - Keha ja vaimu probleem (Kas keha on materiaalne ja vaim mitte?) - Tahtevabaduse probleem (Kas inimesed saavad olla vabad või on see illusioon) - Jumalate olemasolu küsimus ja kurjuse probleem. 18. Mis on nn vaikiv teadmine? Keele abil väljendamatu. Ilmneb vilumustes, oskustes ja meisterlikkuses. Neid ei saa omandada raamatutest vaid antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele. Mõistete ja väidete abil väljendatav. (M.Polany)
K ütleb, et grupp takistab üksikindiviidil jõuda autentse (ehtsa) tõeni. ,,Mitte kunagi mitte keegi ei mõista nii nagu mina." K elu on tema filosoofiat mõjutanud. Loobus abielust, et ennast avastada. Leiab, et eksistentsi e. olemist ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Ütleb, et suurema osa ajast inimene tegelikult ei ela. ,,Mitte tunnetatud ja mitte tahetud eksistents ei ole eksistents." Ütleb, et inimene peab olemasolemise läbi tunnetama. Senine olemasolev filosoofia pidurdab eksistentsi mõistmist. Räägib elu paradoksist (vastuoludest). Seisneb selles, et iseennast ja ümbritsevat saab mõista ainult minevikus, mitte tulevikus, samas elada tuleb ettepoole suunatult e. tulevikus. ,,Päriselus ei tee me igapäevavalikuid analüüsi põhjal, vaid teeme valikuid kire põhjal." Küsib: mis on tõde? Tõde on midagi subjektiivset ja seda pole võimalik leida filosoofias, sest filosoofia ei anna inimestele
on?" Teine on see kui ta tähendab kvaliteeti, kvantiteeti või mõnd muud predikaati. Seda saab välja selgitada nii, kui me küsime: ,,missugune see asi on?" 2. Mateeria on miski, millest mingi asi tehtud on. Näiteks vask, raud, kuld jne. Vorm on ideekujund ehk see asi, mis mingist asjast just selle samuse asja teeb. Näiteks taburet on taburet just selle tõttu, et tal puudub seljatugi, muidu oleks ta tool. Substants on mingi eriline olemasolemise viis, mis koosneb/tuleneb vormist ja mateeriast aga ei ole kumbki neist. Näiteks siis puust tool ei ole puit ega ole ka see vorm(nn seljatoega taburet) ehk see kuju, vaid ta on istumiseks mõeldud koht. Võimalikkus on see, kui see asi võib oma loomult olla mitu asja. Näiteks siis mateeria, mingi materjal näiteks on küll füüsiliselt olemas, kuid temast võib vormida mitut asja, näiteks erinevaid tüüpe kruuse. Tegelikkus on see, kui miski
1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on nägemus tulevikust, üldine eesmärk annab ettevõttele arenguuuna. Misioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte. 7. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilised edutegurid on lausungid, mida sõnastatakse organisatsiooni tegevuse võtmealade kohta, kus on kõige rohkem vaja saavutada positiivseid tulemusi oma eesmärkide realiseerimiseks. 8. Mida tähendab PEST-G? 6. loeng 1. Defineeri organisatsiooni disaini mõiste. Organisatsiooni disain on organisatsiooni kujundamise protsessi produkt. Ettevõtte org
mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1. Leidumus (Bestimmung) seondub meeleoluga, tundemaailmaga, mille kaudu olemine on maailmale avatud, viis, kuidas olemine Da ist ehk olemas on. 2. Mõistmine see pole tunnetusviis või meetod, vaid olemasolemise määratleja, lahutamatu omadus. Mõistmises on võimalused nii või teisiti olla. Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida elu inimestele esitab, teostab meie mõistmine üha visandeid, mis piiritlevad meie endi võimalikkusi ja koos meie olemisvõimelisust. selline mõistmine määratleb end hoole (Sorge) kaudu, mis on viis, kuidas inimlikule olemasolule tema olemine tema asjaks saab. S. t
· Strateegia elluviimine · Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on nägemus, pikajaline plaan, annab üldise arengusuuna. Ei ole konkreetne eesmärk. Missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste, väärtuste, püüdluste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte. Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab visiooni. Näitab, mille poolest erineb ta teistest samas tegevusharus tegutsejatest. Missioon on lühiajaline. Olemasolemise põhjus ja ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte.
6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on nägemus, pikaajaline plaan, annab üldise arengusuuna. Ei ole konkreetne eesmärk. Missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste, väärtuste, püüdluste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte. Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab visiooni. Näitab, mille poolest erineb ta teistest samas tegevusharus tegutsejatest. Missioon on lühiajaline. Olemasolemise põhjus ja ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte.
1 Enese loomine (kasvatus, käitumise muutmine, moraali muutmine) 1 Enese ületamine (tuleb näha vaeva, arenguga tuleb tegeleda, väljumine mugavus tsoonist) Froneesis- praktiline tarkus (igal pool leida praktiline lahendus, inimene on tark ja leiab lahendaus. Haridus inimene: 1 Eitab ebainimlikkust nii eneses kui enese umber 2 On võimeline olema õnnelik ja tundma rõõmu, sest deemonis temas on rahu saanud 1 Tunneb oma olemasolemise lugu nii ajaloo mutmist kui enese isikulugu 1 Valmis vastutama iseenda ja maailma eest. GRUPITÖÖ Ajastu väljakutsed. Kas hariduse kaudu saadud pinnas on kindel, et vastat ajastu väljakutsetele? Saame: 1 Valmistunud olema sotsiaalses plaanis, et osata suhelda ja suhelda teistega, oimida, ühiskonnas, distsipliin, tabud, käitumisnormid. 1 Õppimisvõime,kuidas õppida, ei leiaks ise teadmisi ja infot umbritseva kohta. Ei saa: 1 Praktilisi oskus 1 Väljakutsed:
keskkonna ja konfiguratsiooni koolkond. 30. Milline on strateegilise juhtmise protsess? · Määrata tegevusvaldkond · Luua visioon · Võtta endale missioon · Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid · Strateegia kavandamine · Strateegia elluviimine · Kontrollimine ja kaasajastamine 31. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on kõige üldisem eesmärk(unistus), missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste lühike kokkuvõte. Visioon ei ole lihtsalt eesmärk ning missioon sisaldab visiooni. 32. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti: · need üksikud asjad, mis peavad hästi minema, et kindlustada organisatsioonile edu; · tegevusvaldkonnad, millele peab pöörama erilist tähelepanu, et saavutada edu; · tegurid, mis ennustavad projektile edu;
Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte. Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab visiooni. 7. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti:
Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte. Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab visiooni. 7. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti:
See näitab ,et indiviid peab kogema välismaailmast saadavat informatsiooni ja kasutama selleks vaimutegevust, et ideid mõista. Aquino Thomas: (1225-1274) 25) argumendid selle poolt ja vastu, et Jumala olemine on iseenesest teada 1 Sest meile iseenesest teada olevaks nimetatakse seda, mille tundmine on meile loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada. Peale selle, iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju, mida teatakse kohe, kui saadakse aru terminitest; mida filosoof ([ Aristoteles ]) raamatus Teine analüütika I [3] omistab tõestamise algprintsiipidele: nimelt teades, mis on tervik ja mis on osa, teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab
Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse. Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teadatahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 3840)? o Küsilause väljendamine isegi küsiva lausumise häälduse korral ei ole veel küsimine. Küsimine on teadatahtmine. Kes tahab, kes paneb kogu oma olemasolemise ühte tahtesse, see on otsustatud. Küsimus on ilma külgeriputatud väljendita, mis pärineb ranguseta kõne liiasusest, isegi kaugelt ühetähenduslikum ja otsustavam. ,,Millepärast on ülepea olev?" Lisa ,,ega pigem eimisk?" kaotab aga tähenduse mitte ainult püüdluse pärast küsimuse range sõnastuse poole, vaid veel rohkem sellepärast, et ta jääb ülepea eimidagiütlevaks.
Teaduslik-tehniline maailm on nii efektiivne ja tulemuslik, et puudub vajadus selle moraalsuse kohta küsida. Tulemus pühitseb abinõu. Töökususinus industriaalne maailm paneb inimest oma olemasolu unustama. Inimene ei pea enam ise mõtlema, teadus mõtleb tema eest. Teadus annab aluse uskuda objektiivsesse. Intersubjektiivsed omadused omistatakse objektile kui objektiivsed. Igas olemises on oma osa tehnilisel, kuid moodne tehnika varjab oma loomu päritolu. Kunsti kaudu tuleb esile olemasolemise varjatud tehnilisus, ilma et oleks sellest lahutatud. Kunst toob varjulejääva esile. Heidegger tunneb huvi eelsokraatikute (Herakleitos, Parmenides, Anaximandros) vastu. ANTIIK-KREEKA ühiskonnas olid asjad ja olemine läbipaistev ja kättesaadav inimesele. Inimene on olev ennastrelfekteerival viisil. Ta suhestub oma olemisse. Maailmas eksisteerivad suhted tuleb taas teha enese jaoks läbipaistvaks. Kreeklased olid teadlikud, et igasugune
Toodud näidetes moodustasime väiteid sidesõnade ``ja'', ``ei'', ning ``järeldub'' ehk ``kui ... siis'' abil. Sellised sidesõnad vastavad ilmsesti mõtlemise tõeliselt fundamentaalsetele kategooriatele, ilma milleta me mõtlemist ette kujutada ei oska. Lisaks taolistele sidesõnadega märgitud kategooriatele sisaldab mõtlemine ilmselt veel hulga teisigi keeles väljendatavaid kategooriaid. Eriti olulised paistavad olema konstruktsioonid, mida saab moodustada ``kõigi'', ``olemasolemise'' ja ``omaduse'' abil. Näide triviaalsest tõest (eeldusel, et mingid asjad on üldse olemas): · ``Kui kõigil asjadel on omadus P, siis on olemas asi, millel on omadus P'' Viimane väide on õige konstruktsiooni tõttu, P sisust sõltumata: P võib olla omadus ``olla punane kala'' või omadus ``kas mitte olla arv või olla viiest suurem arv'', see asja ei muuda. Samas ilmselt ei ole tõsi väide · ``Kui on olemas asi, millel on omadus P, siis on kõigil asjadel omadus P''
Tõde on verifitseerimatu, kuid tunnetatav tervikuna ja muudab tunnetajat. Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon. Neid koondades kasutab Gadamer mõistet mõjutusajalugu. Minevik määratleb pidevalt olevikku. Pole võimalik eristada mingit ajaloolist vaatepunkti, sest ajaloolised horisondid kattuvad. Gadamer ise nimetab oma õpetust filosoofiliseks hermeneutikaks. Gadamer lähtub sellest, et mõistmine on olemasolemise enda olemisviis. Gadameri filosoofilise hermeneutika teemaks on inimolemise ontoloogia. POLIITILISEST FILOSOOFIAST Poliitiline filosoofia tegeleb ühiskonna probleemide filosoofilise analüüsiga, on seotud eetikaga ning piirneb politoloogiaga. Poliitilisest filosoofiast pärinevaid ideid kasutatakse ideoloogiate koostamiseks. (Ideoloogia on praktiliseks poliitiliseks tegevuseks korrastatud ideede süsteem, mis sisaldab unistusi parema ühiskonna kohta ning tegevusjuhised sinna jõudmiseks.)
annaabi.ee 
