FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb: Sisendite hulk Z(f) Väljundite hulk W(y) hulk siseolekuid a(e) Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f)) Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3) a(s) = g( a(m), Z(f) ) W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ), väljundi väärtus seotakse üleminekuga, mis olekust mis olekusse toimus üleminek Mealy automaadi graafiline skeem: Moore automaadi ehitus: {A} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3), W(4) W(y) = Ʊ( a(m)), väljund seotud olekuga, kus parasjagu toimub tegevus. Igale olekule
süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed. Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse.
voolata (suure sisehõõrdega vedelik) · Tahkis ehk kristall - aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur) · Monokristall - terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. · Polükristall - keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. · Faas - mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevaelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis.
Polükristall- Keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Anisotroopia- Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus.
me tajume seda aistingute abil. Konstruktivism(realismi vastand) seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS? See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n -ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Immanuel Kanti käsitus:* Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Realist vs. Radikaalne konstruktivist - Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes.
kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab. · Faas--mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faaside tasakaal--olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi
Polükristall- keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest Anisotroopia- monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast Isotroopia- gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast 4.peatükk Faas- mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus
programmifail, mis sisaldab masinkoodis programmi. See fail (käsud) loetakse protsessi käivitumisel põhimalle. Protsessid võivad käivitada oma töös uusi protsesse, mis on selle protsessi alamprotsessid ja sulgeda neid. Protsessid, mis kuuluvad ühele ülesandele on sõltuvas protsessid. Protsessid võivad olla operatsioonisüsteemi omad või rakendusprogrammide protsessid. Protsess käib läbi järgmistest olekutest: Uus (new) protsessi loomine Töötab (running) programmi käske täidetakse Ootab (waiting) protsess ootab mingi sündmuse taga Valmis (ready) protsess ootab, et talle protsessori aega antaks Lõpp (terminated) protsess jõudis tööga lõpule Protsessi olekudiagramm. Operatsioonisüsteem ise koosneb samuti protsessidest, kuid enamus neid on suure prioriteediga. Kui arvuti näiliselt seisab, täidab ta protsessi PID 0 System Idle Protsess
Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Süsteemi olekut ja tema muutus saab iseloomustada olekuparameetriga ja olekufunktsiooniga. Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: siseenergia, entalpia, entropia, vabaenergia. Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia ühikuks on dzaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus. Kineetiline energia muutub, kuna molekulide liikumise kiirused kasvavad, samuti kasvab molekulide pöörlemise kiirus
Tipud nummerdatakse tegevuse suunas. Igale tegevusele vastab ainult üks kaar. Tippude paari võib ühendada maksimaalselt üks kaar. 9. Ajas diskreetselt muutuvat protsessi kirjeldatakse üleminekumaatriksiga. Olgu kirjeldataval süsteemil kaks võimalikku olekut. Mida näitab üleminekumaatriksi teise rea ja esimese veeru element? Millist nõuet peavad täitma üleminekumaatriksi rea elemendid? Kui funktsiooni väärtused on diskreetsed ja järgneva oleku tõenäosus ei sõltu eelmistest olekutest, nimetatakse protsessi Markovi ahelaks. Sellist protsessi saab kirjeldada üleminekumaatriksiga. Üleminekumaatriks on: § 0,7 0,3 · M ¨¨ ¸¸ © 0,4 0,6 ¹ Üleminekumaatriksi teise rea ja esimese veeru element näitab millise tõenäosusega toimub üleminek teisest olekust esimesse olekusse. Markovi ahela üleminekumaatriksi M elemendid võrduvad tõenäosusega, et süsteem läheb i-ndast olekust j- ndasse olekusse
SR-/ sünkroonse SR-/ MS-/ T-/ JKtrigeri/ registri või loenduri kohta. Joonista väljundite aegdiagrammid. 45. Milliste trigerite ja kas järjestikku või paralleelselt ühendamisel saame ühe bitise sisendi ja - väljundiga, sünkroonse, paremale nihutava registri? D-trigerid, järjestikku ühendatud 46. Lõplik olekumasin. Mis on olek, üleminek ja toiming? • Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest e. siiretest ja toimingutest. • Olek on salvestatud informatsioon mineviku kohta, st sisendite muutuste kohta süsteemi käivitamisest kuni käesoleva hetkeni. • Üleminek näitab oleku muutust ja seda kirjeldatakse tingimusega, mis peab olema täidetud, et üleminek oleks võimalik. • Toiming on selle tegevuse kirjeldus, mida antud momendil on vaja teostada. 47
Vee nõudluse poolelt võib tuua kolm peamist kasutajate gruppi: põllumajanduslik kasutus, kommunaalmajanduslik kasutus ja tööstuslik kasutus (Vesi ja veeressursid ..., 2008). Magevee varusid mõjutavad sademetehulga muutused ja sellest tulenevad põuad. Kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, mille oluliseks kaasnähtuseks on ka sademetehulga muutused. Kogu vee ringlus keskkonnas on mõjutatud vee erinevatest olekutest, ning temperatuuri muutustel on sellele otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee ringlust, mille tulemuseks on sademete hulga muutused rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades. Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine, sel põhjusel on väga
ajamomendil t1, t2, ..., tj sisendsuurused x1, x2, ... xm, mis on sisendtähestiku X sümbolid ehk fikseeritud arv sisendtähestiku lõplikke väärtusi Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 49 Lõplik automaat mudeli väljundil saab olla n väljundsuurust y1, y2, ... yn, mis on väljundtähestiku Y sümbolid ehk fikseeritud arv väljundtähestiku lõplikke väärtusi igal ajamomendil saab mudel olla ainult ühes võimalikest olekutest z1, z2, ... zN mudeli oleku mingil ajamomendil määravad ära selle ajamomendi sisendsuurus x ja eelmise ajamomendi olek z Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 50 Lõplik automaat mudeli teisendab sisendsümboli x väljund sümboliks y sõltuvalt mudeli olekust eelmisel ajamomendil automaate, mille väljundsümbol y määratakse üheselt vaid sisendsümboliga x, nimetame mäluta automaatideks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 51
Kooli mõistes on süsteemiks ajagraafik. Ilma selleta on üsna keeruline kuhugi jõuda või õigeaegselt midagi ära teha. Ajagraafikusse tuleb märkida hommiku-, lõuna-, õhtusöögi, trenni, õppimise ajad ja kõiksugu muud tegevused. Olles loonud süsteemi, olen loonud tugeva vundamendi universiteedi läbimiseks. Juhtimine ei ole kerge töö, olen seda oma silmaga pealt näinud. Juhtimiseks nimetatakse tegevust, mis seisneb vastavate tegurite rakendamises süsteemide üleminekutel antud olekutest soovitud olekutesse. Mõistena on juhi tööd väga keeruline seletada. Küll aga näitega päriselust loob see päris selge pildi. Juht töötab välja süsteemi, mille edastab töötajatele ja tööandjatele. Oletame, et mul on koristusfirma, siis juht määrab, kuhu peab sõitma Mati ja Kati. Kirjutab tegevused ja aadressid paberile ning edastab töötajatele. Juhi ülesandeks on koordineerida töötajaid ning ettevõtte puhul tööprotsesse juhtida.
ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti.; Protsessi funktsioonid - Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.).; Intensiivsed suurused - Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust
väljund signaal. 2. Rööptoimega kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4
väljund signaal. 2. Rööptoimega – kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega – kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) – kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2 n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4
saadetakse pritsesüsteemi, mis varustabki läbi pihustite mootori kütteseguga. 1.3 Süütemomendi kontrollimine anduritega Teiseks tähtsaimaks ülesandeks autoajul on eelpoolnimetatud küttesegu süütamine. Kvaliteetne ja täpne süütemoment on efektiivselt töötava mootori üks põhinõudeid, mis tagab kütuse täielikult ja õigeaegse põlemise. Sädelahendushetke kalkuleerb juhtarvuti koos erinevate anduritega, mis annavad ajule märku erinevatest muutustest ja olekutest teatud piirkondades. Väntvõlli asendi anduriga antakase ajule informatisooni väntvõlli pöörlemiskiirusest ja positsioonist, seda kasutab juhtarvuti peamiselt kütuse sissepritsimis hetke välja arvutamiseks. Teiseks oluliseks eesmärgiks annab väntvõlli asendi andur ajule infot millal oleks optimaalne tekitada sädelahendus silindrisse. Halli andur. Vanematel, jagajaga mootoritel on kasutusel hall efektiga andur, mis
konkureeriva liigi elimineerimise tõttu (konkurentsis võitnud liik jääb toimuvad muutused võivad olla järsud.
alles). _ Samas loodusmaastikul suheted keerulisemad
_Tegelikkuses konkureerivad ökoloogiliselt sarnased liigid omavahel _ Looduskaitseala projekteerimist ei saa alustada nt. lähtudes
nii et saavutatakse üks paljudest võimalikest stabiilsetest olekutest. kasvukoha kaitseks vajalikust kriitilisest p väärtusest 0,59275.
_ Turbasammal, tarnad (madalsoos), pilliroog, sookail, kukemari. _ Kui p
pöördumise aeg (kiire), võimalikult väike energiatarve. Milline füüsikanähtus võib olla info salvestajaks: peab olema 2 püsivat olekut; kahe püsivaoleku vahel peab olema energia barjäär, st et ta ei lähe ühest püsivast olekust teise ilma välise energiaga mõjutamata; väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekus ta on (lugemine); väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine). Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: deformatsioon, laeng, positiivne tagasiside, magnetilised nähtused, optilised nähtused, viiteliin. Klassifikatsioon II joonisel allpool: Pilet 15 1. Registrid. Vaata Pilet9 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Vaata Pilet3 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Pilet 16 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3
loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read
loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. Sisendud, väljundid, olekud, üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude
loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read
kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest. Amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Üks amorfse aine näide on pigi. Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona.
loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur - Loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. Sisendid, väljundid, olekud, üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm – milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm – hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat – milles algoritmi säilitatakse püsimälus 39.Aritmeetika . Loogika seade (ALU) Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega
paljude teiste olekute realiseerumiseks teatava, mõnel juhul nulliga võrduva tõenäosusega. Näiteks: turmaliini kristalli läbib footon, siis ta võib sealt läbi minna, kui võib ka mitte läbi minna. Ühe tõeäosusega langeb footoni polarisatsioonivektor ühte turmaliinkristalli optilise teljega (footon läbib kristalli), teise tõenäosusega on footoni polarisatsioonivektor risti turmaliinkristalli optilise teljega (footon ei läbi kristalli). Kumb neist olekutest antud footoni korral realiseerub, seda teooria ei ennusta. Ette arvutada võib ainult tõenäosusi. Selles avaldubki kvantmehhaanika satistilisus. Olekute superpositsiooniline seos peab matemaatiliselt väljenduma olekufunktsioonide vastava seosena, mis võimaldaks olekute realiseerumise tõenäosusi arvutada. Katsega hea kooskõla annab lineaarse seose postuleerimine olekufunktsioonide vahel, s t mistahes olekufunktsioon (q ) on esitatav mõnesuguste teiste
aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 3. Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile
· trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VÕI-elemendi sisendi kaudu viimase väljundis Q(katusega) pidevalt signaali. Ülemise VÕI-elemendi sisendid on aga mõlemad väärtusega 0, mistõttu ka väljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lühiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mõjul tekib VÕI-elemendi väljundis signaal
28 Quine - Mc Cluskey meetodi kohaselt määratakse kõigepealt esmased ehk lihtimplikandid ning seejärel eraldatakse neist olulised lihtimplikandid. Minimeerimise tulemusena saadakse funktsiooni minimaalne disjunktiivne või konjunktiivne normaalkuju. 29 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 1.3.1. Trigerid Triger (flip-flop) on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus. Ühte olekutest tähistatakse numbriga 1, teist numbriga 0. Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril tavaliselt kaks väljundit: otsene, mida tähistatakse tähega Q, ja inversne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigereid seadesisenditega ehk RS-trigeriteks, loendussisenditega ehk T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning
(nii on igal järjestikskeemil), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest. 3 Triger on kahe stabiilse olekuga element (1 ja 0). Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest. Tavaliselt omab triger kahte väljundit: otseväljund Q ja tema eitus ´ . Q Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T- trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks.
·Võimalikult väike põõrdumise aeg (kiire) ·Võimalikult väike energiatarve Milline füüsikanähtus võib olla info salvetajaks: ·Tal peab olema kaks püsivat olekut ·Kahe püsiva oleku vahel peab olema energia barjäär, see tähendab, et ta ei lähe ühest püsivast olekust teise ilma välise energiaga mõjutamata ·Väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekusta on (lugemine) ·Väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine) Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: ·Deformatsioon (Perfokaart, PROM; ...) ·Laeng (DRAM, ...) ·Positiivne tagasiside (SRAM, ...) ·Magnetilised nähtused (Kõvaketas, ...) ·Optilised nätused (CD ROM, ...) ·Viiteliin 18. Suvapöördusmälud Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade,
tasub määratlemisel jälgida, et eri jaotusalused tarbetult segi ei läheks. Võimalike mõistesüsteemide paljusus koos mõne tuletusmalli suure produktiivsusega tingib mõistesüsteemiga arvestamise tegelikult juba märksõnade valimisel: enamasti võib vabalt võtta kas verbi või tegevusnime, protsessi või tulemuse, aine oleku või selles olekus aine vms; seda tuleks vaid teha ühtlaselt. Ei ole näiteks mõtet võtta aine olekutest rääkides märksõnadeks aine gaasiline olek, amorfne aine, tahkis ja vedelik, sest esimene on olek ja ülejäänud on ained. (Süstematiseerimse täiendava sammuna võiks selles näites kaaluda ka sarnast vormi ainete nimetamisel, st kui juba amorfne aine, siis ka tahke aine ja vedel aine koos võimalike sünonüümidega.) Sõnastikus antav info 85 Ekstensionaalne ehk mahumääratlus
4/5 asub riigi lõunapiirkondades. Või näiteks suurima rahvastiku juurdekasvuga osariigid USA-s – Arizona ja Nevada – asuvad sademete hulga poolest riigi kuiveimas piirkonnas. Sademetehulga muutused - põuad Kui kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, siis kindlasti on üheks oluliseks kaasnähtuseks siin ka sademetehulga muutused. Vee tsükkel keskkonnas (vee ringlus) on mõjutatud vee erinevatest olekutest (veeaur, lumi/jää), seega on temperatuuri muutustel sellele otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee tsüklit. Selle tulemuseks on sademete hulga muutused – rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades. Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine, sel põhjusel on väga kuivadesse piirkondadesse jõudmas veelgi vähem sademeid
annaabi.ee 
