Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist.
Keemilised nähtused minu igapäevaelus Iga hommik ma ärkan kell seitse kolmkümmend. Teen endale peale ärkamist väikese loputuse suule ja näole. Panen end riidesse ja hakkan süüa tegema. Tavaliselt teen ma endale prae muna, muna on algul vedel ja siis muna läheb kuumenemisel tahkesse olekusse, muna praadimisel tekib keemiline reaktsioon , sest muna jääbki munaks midagi ei muutu. Muna hakkab eritama lõhna ja muutub munal ka värvus. Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja heitgaas tekib nii, et autol bensiin plahvatab ja kõik. Auto kui ajab välja ei tekki
väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna. · DEZ väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust BCD-koodis. Impulssfunktsioon Ajaintervalli T loendamine algab S sisendisse antava impulsi tõusva frondiga ja väljund Q läheb koheselt olekusse "1" (1). Kui sisendimpulss S on etteantud ajaintervallist
Teepikkus on trajektoori pikkust. Aeg on sündmuste kestus. Soojusliikumine on aineosakeste liikumine. Kiirus Tähis on v. Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg Ühik 1m/s jne.. Jõud Tähi on F Ühik on 1N Mõõtevahend on dünamomeeter. Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N. Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Gaasi rõhk Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud. Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale. Rõhk sõltub gaasi temperatuurist.
Plasma Kõrgetel temperatuuridel hakkab gaas aatomite ja molekulide vahel ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht.
b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete tekkel energia eraldub. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda? Keemiline reaktsioon saab toimuda vaid siis, kui ained omavahel puutuvad kokku ja oma omaduste poolest reageerimiseks sobivad.
omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks. Kuum aur läbib kõik potis olevad köögiviljad, kuid see ei lähe potist välja. See jõuab potikaaneni, kus see kondenseerub ehk muutub gaasilisest olekust tagasi vedelasse olekusse. Kaane all tekivad veetilgad, mis pärast kukuvad tagasi poti põhja. Selline protsess kordub kuni toit on pehme ja aurupott on välja lülitatud. Toidu säilitamiseks kasuteme me külmkappi. See on põhimõtteliselt kapp,
. ERALDUMISEGA KULGEVATEL REAKTSIOONIDEL ON SUUR TÄHTSUS. SUUR OSA KÜTUSTE PÕLEMISEL SAADAVAST SOOJUSENERGIAST MUUDETAKSE SOOJUSJAAMADES ELEKTRIENERGIAKS, AUTOMOOTORIS AGA AUTO KINEETILISEKS ENERGIAKS. ENERGIA ERALDAMISEGA KULGEVAD REAKTSIOONID ON VAJALIKUD KA ELUSORGANISMIDE ELUTEGEVUSEKS. MILLEST ON TINGITUD REAKTSIOONIDE SOOJUSEFEKT KEEMILISTES REAKTSIOONIDES TEKIVAD LÄHTEAINETEST JA SAADUSTEST. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL LÄHEVAD OSAKESE PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, MILLES NENDE KEEMILINE ENERGIA ON VÄIKSEM. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL ENERGIA NEELDUB. ÜHINEMISREAKTSIOON ÜHINEMISREAKTSIOONIS ENERGIA ENAMASTI ERALDUB, SEST REAGEERIVATE AINETE OSAKESTE VAHEL TEKIVAD KEEMILISED SIDEMED. NÄIDE: FE + S FES KA NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON ON ÜHINEMISREAKTSIOON. KOKKUVÕTTEKS REAKTSIOONI SOOJUSEFEKT- SAADUSTE JA LÄHTEAINETE ENERGIATE VAHE.
Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindpinevus- et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena. Kapillaarsus- vedelikutaseme tõus või langus. GAAS- · täidab kogu ruumi · on kokkusurutav · osakesed on paigutatud korrapäratult · liikumine on korrapäratu VEDELIK-
20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne).Olekus kus elektron on tuumale kõige lähemal,on tema energia minimaalne ja n=1.Kui aatom saab energiat juurde ,siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse et aatom on : ergastatud . (n=2,3,4...) 22. Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse ja neelab ,kui ta : läheb väiksema energiaga ,suuremasse olekusse. 23.Enne kui aatom pole ergastatud ,ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa.Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid : Soojusenergiaga. 24.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.?
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on
Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1 Kuyi sisendis on loogiline 0 siis on transistor suletud väljundpinge on kõrge Uce=e väljundis on loogiline 1. Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid Triger on seade mis on ette nähtud loogilise muutuja ühe järgu (kahendarvujärgu) säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut loogline 1 ja loogiline 0 vajalikku olekusse seatakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5
6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel
minimaalne. Sellises olekus saab elektron olla kuitahes kaua. Teistelt tasemetelt püüab ta esimesel võimalusel üle minna põhiolekusse. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Kuna looduses kehtib energia miinimumi printsiip, siis iga keha või süsteem püüab võimalusel minna üle olekusse, kus selle energia on minimaalne. Nii ka aatom läheb varsti pärast ergastumist tagasi põhiolekusse, st elektron läheb olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s. Põhioleku energia on väiksem kui ergastatud oleku energia. Seepärast aatomi energia väheneb põhiolekusse üleminekul ja üleliigne energia kiiratakse aatomist välja elektromagnetilise lainena. Kui see
Stimuleeritud kiirguse korral võib valgus võimenduda ja kiirgub koherentne valgus. 13.Laser e. KvantgeneraatorSeade milles toimub valguse genereerimine stimuleeritud kiirguse abil.Laseri ehitamiseks tuleb lahendada kolm probleemi: 1)Pöördhõivega keskonna loominemõjutades aatomite kogumit Elektromagnetväljaga,mille footonite energia vastab siirdele E3E1,neelab põhiolekus olev aatom footoni hf31 ja siirdub olekusse E3 mille juurest toimub spontaanne siire olekusse E 2 ,millega ei kaasne kiirgust.Et E 2 on metastabiilne on tekitatud pöördhõive. E3 E2 hf31 E1 2)Valguse võimendamiseks peab pöördhõivega keskonnas toimuma üks spontaanne siire Hf21
koormuse korral. Graafiliselt esitatuna nimetatakse neid sõltuvusi termomehaanilisteks kõverateks. · Polümeerse materjali lihtsustatud termomehaanilisel kõveral eristuvad kolm piirkonda, mis vastavad aine järgmistele olekutele: klaasjas ehk kristalne olek elastne olek plastne ehk voolav olek Klaasistumistemperatuur temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse. Voolamistemperatuur temperatuur, mille korral plastid lähevad elastsest olekust voolavasse olekusse. Enamik plastitöötlusmeetodeid baseerub plasti vormimisel tama plastses ehk voolavas olekus. PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei
3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe
3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe
Tallinna Tehnikaülikool VIRMALISED Referaat Autor: Sinu nimi 2011 1. Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle tulemusena saadud ergastatud olek kaob valgusfootonite poolt tekitatud tuules/kiirguses või kui tekib kokkupõrge teise aatomi või molekuliga:
5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes takistus suureneb. 8. Ülijuhtivus, aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni
koguenergia suhtena. Soojusmasinate kasulikkust hindab soojusmasina kasutegur. 7) Termodünaamika II printsiib (3 lauset). Näited. · Soojus saab liikuda ainult soojemalt kehalt külmemale. · Soojusvahetus kestab niikaua kuni kehade temperatuurid on võrdsed (paned käe külmale pinnale, pind läheb ajapikku soojemaks, kuni temp. võrdsustuvad). · Suletud süsteem üritab alati minna korrastatud olekust mittekorrastatud olekusse (raud hakkab roostetama, õun hakkab mädanema jne). · Loodus püüab alati minna vähem tõenäolisest olekust tõenäolisemasse olekusse (nt. teed endale mõõga, tuhande aasta pärast on see sama rauapuru, mis mõõga jaoks kunagi kaevandati). 8) Mida kirjeldab entroopia (kasutusalad)? Entroopia - väärtus, mis kirjeldab segaduse muutumist süsteemis. Majandusanalüütikud arvutavad entroopiat (krahhid); IT (Facebook) - info kogumine klientide kohta; hüdroelektrijaamad kasutavad
Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles
Soojusmasin Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. Soojusmasin tuleneb Termodünaamika II seadusest, mis ütleb , et soojus ei saa iseenesest minna külmemalt Soojendi T1 kehalt soojemale. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse Q1 põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd.
Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi: 1) laminaarne voolamine sileda vedelik gaas eraldupinnaga 2) laineline laminaarne lainelise vedelik gaas eraldupinnaga 3) turbulentne voolamine Keevkiht - selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse e. keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Gaasi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelikega.
Faasisiirded Ained esinevad kolmes agregaatolekus. Nende vahepeal esinevad ainel erinevad faasid. Erinevates faasides on ainemolekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.Ühe agregaatoleku raames võib esineda mitut faasi(va gaasiline olek). Kui aine muudab faasi, siis toimub faasisiire. Et aine läheks ühest faasiolekust teisse olekusse, on vaja teha tööd. Nt tina-võib olla pehme metall, aga ka pulbrina. Süsinik-grafiidina, teemantina, tahmana. Töö, mis tehakse faasisiirdel, võib olla 1. Positiivne-juhul kui ületatakse osakeste vahelist vastastikmõju. Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk.
Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei kiirga valgust spontaanselt ja neil on valguse või elektrienergia allikas aine pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk,
ja temperatuuride vahest. Seda arvutatakse valemiga Q=cm t Q soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M mass kg T temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23.Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3
Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega(I=U/R) Tähis Nimetus Ühik q laeng C I voolutugevus A U pinge V R takistus Ω eritakistus Ωm l pikkus m S pindala m2 n kontsentratsioon m-3 v kiirus m/s
Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi.
Enamik alfaosakesi läbis kuldlehekese otsejoones, osa kaldus kõrvale ja hajus erinevate nurkade all, ~üks 8000-st pöördus peaaegu samas suunas tagasi. 5. Bohr'i postulaadid 1. postulaat Aatom võib olla kindlas ehk statsionaarses olekus. Igale statsionaarsele olekule vastab energia. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2. postulaat Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust teise olekusse (ergastatud olekusse) aatom neelab/kiirgab el.mag.kiirguse kvandi ehk footoni. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsetele olekutele vastavate energiate vahega. 6. Rutherford-Bohri aatomimudel (vt postulaate) 7. De Broglie lainepikkuse seos elektronide orbitaalidega 2 lubatud orbiiti peavad üksteisest erinema vähemalt ühe de Broglie' lainepikkuse võrra. Elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele vaid peab hüppama.
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
välisjõud süsteemiga tööd, näiteks suruvad seda kokku. Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasinas iseloomustab energia muundumist mehaaniline töö. Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Pärast töö sooritamist viiakse töökeha esialgsesse olekusse ja alustatakse kogu protsessi uuesti. Töökeha sooritab protsesside tsükli ehk ringprotsessi. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muudab masin kasulikuks tööks Akas . Kasulikuks tööks muutub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga Q 2 vahe: Akas = Q1 – Q2 . Kasuteguri väärtus antakse tavaliselt protsentides ja selle saab leida järgmisest valemist: Q Q
See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. Pöördhõive saavutatakse pumpamise abil. Aitäh kuulamast :)
Aatomi moodustamisel keht 2 printsiipi: energia miinumumi pr: aatom püüab võtta alati sellise oleku, kus energia oleks minim. Pauli keelu pr: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühes ja samas kvantolekus. Laser: valgusallikas, kus toimub aatomite sunnitud kiirgamine, kusjuures tekkiv valgus on rangelt koherentne ning kitsalt suunatud. Kiirgamise tingimused: aatom peab olema kõrgemal nivool, ergastamine- aatomitele energ andmise teel nende viimine kõrgemasse energia olekusse, ergastamise viisid: soojendamine, elektriväljas kiirendatud elkt, eksotermiselt, fotoluminestsents- valgusega erg. Kiirgamise iseloom: spontaanne- iseeneslik kiirgus, stimuleeritud- sunnitud kiirgus. Pöördhõive: ergastatud aatomeid on kiirgavas aines rohkem kui ergastamata aatomeid.
Sulamine ja tahkumine Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures tahke aine sulab. Klaas on amorfne aine- tal pole kindlat sulamistemperatuuri. Termomeetris kasutatakse elavhõbedat või piiritust . Elavhõbe- termomeetrit kasutatakse madala temperatuuri mõõtmiseks. Piiritustermomeetrit kasutatakse kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Aine soojenemisel suureneb tema siseenergia. Sellepärast peame aine sulatamiseks andma talle juurde mingi soojushulga.
Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
tõenäosusega olek. Tulemus on universaalne: ta kehtib nii erinevate gaaside segunemisel kui ka erineva kiiruste jaotusega (temperatuuridega) süsteemide ühinemisel. Nimelt selle tõttu toimub temperatuuride ühtlustumine ja soojuse üleminek kuumemalt kehalt külmemale. Ka vastupidised protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut maksimaalse tõenäosusega olekusse. Selles seisnebki termodünaamiliste protsesside pöördumatus. Väidetakse, et just paljukomponendiliste süsteemide üleminek suurema statistilise tõenäosusega olekusse määrabki aja kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida keerukam on süsteem, mida rohkem see erineb korrapäratust (kaootilisest), seda väiksem on tema entroopia ning seda vältimatum tema iseeneslik lagunemine. Keerulised süsteemid ei teki iseenesest (õigemini - nende
Vee- ja elektrienergia kokkuhoid Vee kokkuhoid · Eelista vanni kasutamisele dussi, kuna vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dusi all käimine · Ära pese pesu ja nõusid voolava vee all · Veendu, et kraan ei tilguks! Elektri kokkuhoid · Jälgi, et tuled põleksid vaid neis ruumides, kus ise parajasti viibid · Ära jäta elektroonikaseadmeid standby olekusse, sest ka nii kulub elekter eriti hoolikas ole seinastepslisse unustavate telefonilaadiajate osas Elektri kokkuhoid · Toidu soojendamiseks kasuta mikrolaineahju · Pliit - kuna ahjuplaadi üleskuumutamiseks kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte plaati järjestikku mitme toidu valmistamiseks Elektri kokkuhoid · Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt kuum, et toit lõpuni keeta/küpsetada.
aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron) Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. (alumiiniumpotid) Tavatingimustel: 20C ja 1atm. Kõik ained mis on vedelas olekus on võimalik viia üle tahkesse, kuid mitte gaasilisse olekusse. (osad ained lagunevad temp. tõustes ja rõhu langedes.) Tahkeid ained on võimalik viia vedelasse, kuid mitte gaasilisse olekusse. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul - koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1 A) Väike veeringe atmosfäär + hüdrosfäär (merest vesi aurub läheb gaasilisse olekusse- õhus tekib pilv, pilves vesi kondenseerub läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta) B) Suur veeringe atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2....
• Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis) • 284 õppereaktorit 56 riigis ja 220 reaktorit laevadel/allveelaevadel • Reaktorid: USA (104) Prantsusmaa (59) Jaapan (55)
Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f)) Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3) a(s) = g( a(m), Z(f) ) W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ), väljundi väärtus seotakse üleminekuga, mis olekust mis olekusse toimus üleminek Mealy automaadi graafiline skeem: Moore automaadi ehitus: {A} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3), W(4) W(y) = Ʊ( a(m)), väljund seotud olekuga, kus parasjagu toimub tegevus. Igale olekule vastab sõlm kus märgitakse vastav väljundi väärtus. Moore automaadi graafiline skeem: Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse loogikaskeemina, protsessori süsteem on jäigalt fikseeritud
Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia
poolpeegel, laserkiir. Pump ergastab aatomeid/molekule. Seejärel toimuvad spontaanne kiirgumine, stimuleeritud kiirgumine ja kiirguse neeldumine. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed tagasi ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumise, mis on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus. Pöördhõive Füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid
Kui suur on soojendilt saadud soojushulk, gaasi kokkusurumisel tehtud töö ja kasulik töö? Lahendus. Antud: A1 = 2,8 kJ Ideaalse soojusmasina Q2 = 2,1 kJ tööd iseloomustab nn Carnot' tsükkel, mille Q1 = ? etapid on kujutatud A2 = ? kõrvaloleval joonisel. A=? Siin 1 2 on gaasi isotermiline paisumine algolekust 1 soojusallika temperatuuril T1 olekusse 2 ja 3 4 on gaasi isotermiline kokkusurumine jahuti temperatuuril T2 olekust 3 olekusse 4. Protsessid 2 3 ja 4 1 kujutavad vastavalt gaasi adiabaatilist paisumist olekust 2 olekusse 3 ja adiabaatilist kokkusurumist olekust 4 algolekusse 1. Adiabaatiline protsess on teatavasti selline, kus mingit soojusvahetust välikeskkonnaga ei toimu, teisisõnu protsessidel 2 3 ja 4 1 gaas soojust ära ei anna, ega saa seda ka kusagilt juurde
annaabi.ee 
