laserid (0)

Laser

TRADITSIOONILISE LASERI TÖÖPÕHIMÕTE Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Traditsioonilise laseri puhul kasutatakse laserkiire tootmiseks üldjuhul nelja gaasi (CO2, N2, O2 ning He või Ar olenevalt konkreetsest laserist). Kõik gaasid asuvad eraldi pudelites laserseadme kõrval. Läbi seadmevälise trassi suunatakse gaasid spetsiaalsesse gaasimikserisse, kus nad segatakse kindlaksmääratud vahekorras. Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiir

Laser

Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [1] Selles artiklis käsitletakse põhiliselt liigitust töötava aine põhjal. Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Laserikiirgus on väikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm suudab fokuseerida, siis võib silm kiirguse energia koondada väga väiksesse punkti. See tähendab, et isegi nõrk laser võib lühikese ajaga põhjustada silmale püsivat kahju.

Laser

elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonlasereis ioonid, molekullasereis molekulid. Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE

Tartu Ülikooli Türi Kolledz Tuuli Raal I kursus LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülier

Referaat Laserist

ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (näiteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar+, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Niisuguste molekullaserite kasutegur on 10-30%. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile

Diood, LED ja laser

Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optilinekvantgeneraator on valgusallikas, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki.Sobiva lainepikkusega valg

Füüsika kordamine - tahkiste füüsika

dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises. Valmistatakse ränist. Kasutatakse binaarkoodi modelleerimiseks. Mis on kiip? Kus seda kasutatakse? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk

Füüsika kodune kontrolltöö "Laserid"

ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel