potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala. · Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. · Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. · Märgamine - Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. · Mittemärgamine - kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mittemärgamisega.
Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks
3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pidevalt muutub. Õhus olev veeaur kogus muutub nii ööpäeva jooksul kui ka aastaaegade lõikes. Muutused on tihedalt seotud temperatuuriga ja omavad suurt tähtsust kliima kujunemisel. 4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6
gaasiline olek , mille raames mitu faasi ei eksisteeri. Aine erinevad faasid on teineteisest eraldatud eralduspinnaga. 7. Faasisiirded Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Siirdesoojused on näiteks: 1) Sulamissoojus (lambda) () Aine sulatamiseks kulub soojushulk Q=m, kus m-aine mass(kg) ja Q-soojushulk (J). Aine tahkumisel eraldub ehk vabaneb soojushulk Q=m (miinusmärgiga). Sulamine toimub iga tahkise jaoks kindlal temperatuuril sulamistemperatuuril (siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L ()
Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää),
Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed"
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pi
Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse? ilmaennustuses on suhteline niiskus parem näitaja kui absoluutne. 11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist. Psühromeetrilise meetodi puhul mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe
Kõik kommentaarid