1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate te...
TELLIJA : - Esialgne tarkvara kasutusjuhtude mudel (l�hikirjeldused, diagramm), selle esialgne jaotus funktsionaalseteks alls�steemideks - Iteratsiooniplaan --> n�idata �ra detailimisfaasi kahe esimese iteratsiooni fookuseks olevad kasutusjuhud T�ITJA: - Esimese iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm - Vastavad s�steemioperatsioonide lepingud - P�hiobjektide olekudiagramm - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused.
.......................................................................................... 16 1.5.2 Põhiprotsess lausendite kujul...................................................................................17 1.5.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm........................................................... 18 1.5.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................19 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid.............................................................................. 26 1.6 Nõuete analüüs................................................................................................................27 1.6.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................27 1.6.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................28 1.6
1…1* assotsiatsioonid – terve suur süsteem klassidiagrammideast, mis näitab, kuidas klassidiagrammid seotud on Interaktsioonide disain –Milliseid teateid süsteem vahetab enda ja kasutajaga? jadadiagramm - minu definitsioon – näitab ajateljel, kuidas süsteemi osasd omavahel suhtlevad Struktuuri disain – millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? detailne klassidiagramm – klassid koos väljade ja meetoditega käitumise disain – olekudiagrammid – algus ja lõpp-punktiga olekud, vahepeal aga on kommentaarid seisundi kohta Vaatepunkti aspekt Abstraktsioonit Interaktsioonid Struktuur Käitumine ase Analüüs Kasutusjuhtude Kontekstidiagramm Eesmärgimudeli diagrammid, id, d, kasutusjuhtude klassidiagrammid tegevusdiagramm tabelid id, kasutuslood Disain Jadadiagrammi Detailsed klassi- Olekudiagrammi
polaarsetes, seetõttu K >> 1 või K << 1. lahustid polaarsemast mittepolaarsemani: vesi karboksüülhape (COOH) amiid (R-COHNH2) alkohol (OH) - amiin (R-NH2) aldehüüd/ketoon (R-CO-R) ester (R-COOR) alküülhaliid (R-hal) eeter (R-O-R) aromaatne ühend (Ar-H) alkaan (R-H) vedelike lahustumisel lahus enamasti soojeneb, temperatuuri tõstes lahustuvus suureneb olekudiagrammid kolmikpunkt B tingimused (T, p), mille korral kolm faasi/agregaatolekut on tasakaalus. kriitiline punkt D tingimused (T, p), mille korral kaob erinevus vedela ja aurufaasi vahel . faasisiirded: mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste kolligatiivsed omadused kolligatiivsed omadused lahuste füüsikalised omadused, mis sõltuvad lahuste kontsentratsioonist, aga mitte aine omadustest.
*võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel
*võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel
Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp
1.6.2 Põhiprotsess lausendite kujul...................................................................................16 1.6.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm...........................................................18 1.6.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs................................................................................................................25 1.7.1 Arvutikasutuse sündmused / primaarsed kasutusjuhud............................................25 1.7.2 Primaarsete kasutusjuhtude diagramm.....................................................................26 1.7
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
ülisuur rõhk! Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda kõrgem, mida kõrgem on rõhk. Seega kõrge rõhu all töötavates torudes ja meresügavustes liikuvate laevade vintidel on kavitatsiooni tekkimise oht väiksem. ! Küll aga metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. ! ! Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. ! Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel.! Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P- T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine
aatomeid kristallivõre sõlmedes asendunud teise, lahustunud komponendi aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid paigutuvad põhikomponendi aatomite vahele. 6. Mida nimetatakse keemiliseks ühendiks? Sulami komponentidest koosnevat ühtlast kristallilist ainet, mille aatomid on omavahel seotud keemilise sidemega. 7. Mida nimetatakse mehaaniliseks seguks? Kaks komponenti ei lahustu. Olekudiagrammid. 1. Mida nimetatakse olekudiagrammiks ja milleks seda kasutatakse? sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide kontsentratsioonist. Mis temperatuuris vahetab metal/sulam faasi. 2. Kuidas olekudiagrammi põhimõtteliselt ehitatakse? Tasakaaluolekus sulami kohta, väga aeglasel jahutamisel või pikaajalisel kuumutamisel. 3. Mida nimetatakse eutektikumiks ja mida eutektiliseks sulamiks?
ressursivood (infovood ja objektivood) joonistatud ühele ja samale diagrammile, teisel tegevusdiagrammil on näidatud kõik ressursivood ilma töövoo elementideta. Preanalüütiline protsess 14. Registrite vaade Täpsustab Visiooni kontseptuaalsel klassidiagrammil (visuaalne Ärisõnastik) näidatud põhiobjekte (ehk ressursse) Struktuuri osas - registrite klassidiagrammid Käitumise osas (elutsüklid) - registrite põhiobjektide olekudiagrammid Tellimuste registri kontseptuaalne klassidiagramm Lol mida whitespacei?? Igatahes see on tellimuse olekudiagramm. Nooltel on kirjas ärisündmused, mis viivad kliendi tellimuse ühest olekust teise. Need sündmused peavad sisendite-väljundite poolest kokku sobima Funktsionaalse vaate tegevusdiagrammis olevate tegevuste kirjeldustega. Vist suht kõik. U did well human. Ok hakkame siis kolmandat tegema
Tüüpilised arvutusmudelid computation) end module sõlmed on märgitud Olekudiagrammid (StateCharts) Mida me tahame sardsüsteemi spetsifikatsiooniga module p4: Ülemineku käivitumisel likvideeritakse iga Andmevoo (dataflow) mudelid peale hakata? ...........
08 O2 20.95 Ar 0.93 CO2 0.03 Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0.01%. Lisaks sellele on õhus alati veel niiskust (veeauru). 34. Gaaside ja vedelike vahekord, aine kriitiline temperatuur ja aine kriitiline rõhk ülemine kriitiline temp - kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel, alumine kriitiline temp kaob erinevus vedela ja tahke faasi vahel. Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur). 35. Olekudiagrammid - Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. 36.Vedelikud vedelike pindpinevus ja selle tekkmehhanism - vedelike pindpinevus
olemid on omavahel seotud? • Interaktsioonide disain : o Milliseid teateid süsteemi osad vahetavad omavahel ja kasutajaga? • Struktuuri disain : o Millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? • Käitumise disain : o Kuidas süsteemi olemid käituvad? Olekudiagrammid Horisontaalses – Vaatepunkti aspekt (Interaktsioonid, Struktuur, Käitumine). Vertikaalses – Abstraktsiooni tase (Analüüs, Disain, Platvormist sõltuv disain). Ridade kaupa: Kasutusjuhtude diagrammid, klassidiagrammid, tegevusdiagrammid, Jadadiagrammid, Detailsed klassidiagrammid, Olekudiagrammid, interaktsioonide spefikastsioonid, objektimudelid, Detailsed olekudiagrammid. Versioonihaldus Draiverid - Versioonihaldus. Muudab arenduse paindlikumaks
Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp
Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud.
välistingimustest temp, rõhk; Massiühiku (m=1kg) temp tõstmine ühe kraadi võrra: Aine massiühiku soojusmahtuvust nim aine erisoojuseks; 5 FAASI MUUTUSED Enamus aineid saavad esineda vedelal, gaasilisel või tahkel kujul. Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. -tasakaalus ei saa olla rohkem kui 3 faasi, nelikpunkti pole olemas; -olekudiagrammid koostatakse katse andmete põhjal; -võimaldab öelda, millises olekus antud tingimustel aine on; Kolmikpunkt- tahke, vedel ja gaasiline olek esinevad koos; Kriitiline punkt- kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel; Olekudiagrammil üleminek tahke ja vedela faasi vahel sulamiskõver · Järsult tõusev · Vee puhul p-telje suunas kaldu kõrgemal rõhul jää sulamine madalamal temp. (1500 at, -14.1° C) · Enamasti p-teljest eemal (dP/dT>0)
sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt, kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes.
*võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm ühekomponendilised süsteemid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp koostis. Koostist saab esitada ühel
*võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel metalliline side, elektronid tugeval delokaliseeritud; *omadused: varieeruv kõvadus ja sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid. 16. Faasidiagramm e olekudiagramm – ühekomponendilised süsteemid – seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid suletud süsteemis. Võimaldavad määrata aine olekut erinevatel temp ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemp erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temp). Kõverad (jooned) diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks faasi on omavahel tasakaalus. Kahekomponendilised süsteemid – lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahemõõtmelises teljestikus temp – koostis. Koostist saab esitada ühel
deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel? See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias. Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32 5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid. Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B. 6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tõmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)
põlemisest, q5 soojuskadu katla välisjahtumisest ηk=100-(q2+q3+q5) % 1. Põhimõisted 2. Põhimõisted 3. Termodünaamika I seadus. Termodünaamilise keha erisoojused. Termodünaamilise keha entalpia. Termodünaamilise keha entroopia. 4. Termodün protsessid ideaalgaasidega. Isohoorne protsess. Isobaariline protsess. Isotermne protsess. 5. Adiabaatne protsess. Polütroopne protsess. 6. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Vee isobaarne kuumutamine. Vee aurustamine. Veeauru ülekuumendamine. PV-Ts diagramm. 7. Põhiprotsessid veeauruga. Isohoorne protsess. Isobaarne protsess. Isotermne protsess. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ja segaringprotsess. Põhimõtte skeem. 10
temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X = M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´+M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel
vähenemisega. k=cp/cv. p T v s Polütroopne protsessiks nim. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. sellist protsessi, mis allub võrrandile T•ds/dT=c=const. Polütroopse protsessi põhivõrrand on –pvN =const p v 6. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. 1.küllastunud veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda seletab Ts-diagramm. Joonis: T s Vee aurustumine.
temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´ M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid.(eraldi tabelid on ülekuumendatud aurule). Tabelites on antud vastavas olekus veeaurule vastavad olekuparameetrid. 26. Vee aurustumisprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel koos seltustega. Eelmine punkt + vihikust loeng 8 juurest. 27. Ringprotsessi mõiste. Ringprotsessi kujutamine pv ja Ts diagrammidel
Tasakaal heterogeensetes (2 faasi korraga olemas, aga pole sama koostisega) süsteemides – A)ühekomponentne süsteem – 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek – kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. B) kahekomponentne süsteem – 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. 6. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse süsteemitasakaalulist olekut. Olekudiagramm näitab konkreetse aine eelistatud agregaatolekut antud tingimustel. Olekudiagramm on tavaline arvutiteaduse mõiste, mida kasutatakse lõplike automaatide graafilisel kujutamisel. Olenevalt konkreetsest kasutusalast on seda kirjanduses käsitletud eri viisidel. 7
Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär koosneb põhiliselt: metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Aine olekudiagrammid. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P tp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. Vedelike pindpinevus. Pindaktiivsed ained ja mitsellid, Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega,
......................................................................76 2.4.11.5 Seosed teiste registrite/andmekogudega...................................................76 2.4.11.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is.................................77 2.4.11.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm..................................................77 2.4.11.6.2 Klasside definitsioonid................................................................77 Põhiobjektide olekudiagrammid......................................................................................78 2.4.11.7 Laenutamise olekudiagramm...................................................................78 2.4.11.8 Tellimuse olekudiagramm........................................................................79 3 Arhitektuurivaade..................................................................................................................79 3.1 Nõudmised tarkvarale ja riistvarale.........
aegade vahega. Keskkiirus: V = (c2 - cl )/ (t2 tl ) = c / t elektroni suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks. Kiirusemõõtük on N: mol / dm3 * min. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi 4.6 Olekudiagrammid. Konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline rea- ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib Vedela agregaatoleku kohal esineb aurufaas. Tahke aine geerivate ainete konsentratsioonide korrutisega. muutuda nulliks). Sel juhul saabub isoelektriline olek ja osakeste aurumstumist temperatuuri tõusuga nim.sublimatsiooniks
Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate ohumärgistega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist, kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. Superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. On odav ja kergesti puhastatav; On mitte- toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; On keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42
temp. massiarvu. Elem-i eri massiarvuga atm-id nim isotoopideks. (1/1 mille tõttu tek nõrk keem side (H-side). H-sidemel on suur tähtsus H, 2/1 H deuteerium, 3/1 H triitium. Looduses on teada üle ainete lahustumisel, mok-de assots-io-l ja ainete kristallumisel. 300 isotoobi, millest u 250 on stab. ja üle 50-ne ebastab. e. Radio- 3.8 Kompleksühendit. 4.6 Olekudiagrammid. akt. Aatomi tuumadel on kindel sisestrukt, mis mõj. tuuma stab-st. Ühendite klassi, kus iooni või mok-i mood-te ühendite vaheline Vedela agregaatoleku kohal esin aurufaas. Tahke aine aurustumist Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel-kse tuuma kerana, keem side on tekkinud doonor-akseptor mehhanismi järgi, temp-i tõusuga nim.sublimatsiooniks. Kõverjooned isel-d milles prt-d ja neutronid paikn-d sfääridena
34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust kasutamine, transport). rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. Värvitu gaas, põleb sinise leegiga, maagaasi peamine komponent, kergesti Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T süttiv, kas. Kütusena, transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.
kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust süttiv, rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. kas. Kütusena, transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus PVT veoautodega. 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus kasutamine, transport, ohtlikkus). süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis
Silmanägemine halveneb, kuulmine halveneb ja palju muid vaevusi. CO2 seovad taimed. Kasutatakse laborites, transportimisel toiduainete säilitamisel ja laevanduses, survepesu, jookide tööstus 1. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi. Pinnad (alad) diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur). Kõverad diagrammil kujutavad neid T ja P tingimusi mille juures kaks erinevat faasi on omavahel tasakaalus 1. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.
mis on seotud suhteliselt nõrkade van der Waasi jõududega. NT. molekulvõre on tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja moodustub paljude gaaside tahkumisel. Kristallid on pehmed ja madala sulamistemp. IOONVÕREGA kristallides vahelduvad võre sõlmpunktides ioonid. NT: Ca+Cl- (keedusool). Sidemed on elektrostaatilised. See on tüüpiline anorgaanilistele ühenditele, nt. NaCl jt. Neil on suhteliselt suur kõvadus ja tavaliselt kõrge sulamistemp. 4.6 Olekudiagrammid Vedela agregaatoleku kohal esineb alati aurufaas. Sarnane tasakaaluseisund esineb ka tahke aine ja tema aurude vahel. NT. naftaleen, joodikristallid. Seda nimetatakse SUBLIMATSIOON -> Tahke aine aurustumine temp. tõusuga. Tasakaaluseisund kahe agregaatoleku vahel esineb ka vedelike kristallumisel ja kristallilise aine sulamisel. Tasakaalusid puhta aine agregaatolekute vahel kuhut. Graafiliselt OLEKUDIAGRAMMIDE abil:
- Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele (põlev, inertne, oksüdeeriv jne). - Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. - Ladustamiskoht tuleb märgistada nõuetele vastavate ohumärgistega. 41. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut einevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini P-T diagramm. Pinnad diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur). Kõverad kujutavad neid T ja P tingimusi, mille juures kaks erinevat faasi on omavahel tasakaalus. 42. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. Superkriitiline olek – ainet, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtustest kõrgemad
annaabi.ee 
