Aatomi ehitus (0)

Isotoop – keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev.
Looduslik radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik muundumine.
Tuumajõud – kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Tuumareaktsioon – kahe aatomituuma kokkupõrge.
Seoseenergia – võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks.
Ahelreaktsioon – reaktsioon , kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni.
Thomsoni aatomimudel – aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad.
Rutherfordi aatomimudel – aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone.
Bohri aatomimudel – aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel .
Bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel, lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite , kvantide kaupa.
Aatom kiirgab energia kvandi – elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale.
Aatom neelab energia kvandi –elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale.
Aatomi ergastatud olek – aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega.
Aatomi põhiolek – elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil.
Alfa lagunemine – aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra.
Beeta lagunemine – üks neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron, elemendi aatommass jääb samaks, tuuma laeng suureneb ühe võrra.
Gamma lagunemine – aatomi tuumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid , mille tulemusena eraldub väga suure läbitungimisvõimega energia, tuuma laeng ja aatommass jääb samaks.
Tuumareaktsiooni ja keemilise reaktsiooni võrdlus -Erinevalt keemilistest reaktsioonidest tekivad tuumareaktsioonides uued keemilised elemendid. Tuumareaktsioonid tekitavad rohkem kahju.
Kergete tuumade ühinemine – tuumad on vaja viia üksteisele nii lähedale, et hakkaksid mõjuma tuumajõud, on vaja väga kõrget temperatuuri.
Me räägime mudelitest kuna kõik meie teadmised aatomitest on kaudsed ja täienevad iga uue katsega .