Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protsessihaldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Polütehnikum
Protsessihaldus Referaat
Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB ­ Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking ........................................................................................................ 4
2 Protsess Protsess on käskude jada teatud olekus.
Kõik protsessid mis töötavad operatsiooni süsteemi peal omavad protesssi juhtblokki mis sisaldab infot protsessi kohta, nagu protsessi number, olek ja ka protsessi asukohta mälus.
Protsessi olekud Protsessidel võivad olla mitmed olekud, mis nende tööd juhivad:
valmis ­ ootab kuni protsessor vabaneb töös ­ on hetkel protsessoris töötlemisel blokeeritud ­ ei saa käivituda kas siis kui protsessor on vaba
Kui toimub katkestus, katkestatakse protsess protsessori poolt ja protsessi olek ja andmed salvestatakse protsessi juhtblokki, seejärel laetakse mõni teine protsess.
Kui protsessihaldur tahab järgmist protsessi töötlemisele saata,muudab ta selle protsessi oleku töötavaks ja laeb koos eelnevalt salvestatud andmetega protessorisse.
The process priority is used to determine how often the process receives processor time. The operating system may run all processes with the same priority, or it may run some processes more often that others. Processes that have been waiting a long time for execution by the processor may have their priority increased so that they will be more likely to be executed in the future.
UUS LÕPETAUD
VALMIS TÖÖS
OOTEL
Joonis 1 Protsessi olekud
PCB ­ Protsessi juhtblokk
Protsessi juhtplokk (Process Control Block) hoiab endas andmeid protsessi kohta, see peab olema igal prtosessil. Tavaliselt on juhtblokki kirjutatud järgnev info:
Protsessi number Protsessi olek käsuloendur mäluhaldusinfo arvepidamis info
3 I/O staatus Omanikuinfo Ja palju muud
Protsessidevaheline andmevahetus Protsessid saavad omavahel suhelda, saates sõnumeid, infot või programmijuppe. Protsess saab kasutada operatsiooni süsteemi käsklusi nagu sendmessage() ja getmessage().
Sellist asja on vaja kui näiteks üks protsess tahab printida, siis ta saadab vastava teate koos andmetega teisele protsessile, mis tegeleb printimisega. Kui pintimine on lõpetatud, saadetakse esimesele protsessile ka vastav teade. Samuti suhtlevad protsessid siis kui jagatakse ühist mälu.
Lõimed Lõimed on väiksemad protsessid. Protsess saab koosneda mitmetest väikestest lõimedest, millest igaüks käivitatakse eraldi. Lõimed tegutsevad tavaliselt printimise, hiire ja klaviatuuri, ekraani värskendamise ja pildi kuvamisega. Lõimed annavad kõvasti kiirust juurde.
Ajajaotussüsteemid ja multitasking Mitme protsessiga korraga tegelemine on vajalik, et kasutada hiirt , klaviatuuri ja jooksutada mitut programmi korraga. Selleks, et jätta kasutajale muljet, et kõikide programmidega tegeletakse korraga, jooksutatakse kõiki protsesse kordamööda natukene. Sellega tegeleb planeerija.
Planeerija jagab protsesside tööaega ja sätib nende järjekorra vastavalt prioriteedile ja planeerimis järjekorra eeskirjale.
Kui toimub katkestus või protsessi tööaeg on saanud täis, tuleb uuele protsessile ruumi teha. Selleks salvestatakse eelmise protsessi hetkeseis ja info ning laetakse uus protsess.
Protsess 1 Operatsiooni süsteem Protsess 2
Protsess töötab Protsess seisab Toimub katksetus Protsess 1 salvestatakse PCB-sse
Protsess seisab Taastatakse 2. protsess Protsess töötab
Toimub katksetus Protsess 2 salvestatakse PCB-sse
Protsess töötab Taastatakse 1. protsess Protsess seisab
Joonis 2 Konteksti vahetus 4
Protsessihaldus #1 Protsessihaldus #2 Protsessihaldus #3 Protsessihaldus #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Timo Triisa Õppematerjali autor
Suht lühike ja lihtne. Joonistega

Sarnased õppematerjalid

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt
15
doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsess Protsess-ettemääratud sündmuste jada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel. Andmetöötluses ka ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg. Protsess on täitmisel olev programm. Protsess vajab oma tööks ressursse. Programm sisaldab muutujaid ja lauseid. Laused annavad arvutile teada, mida muutujatega tuleb teha. Muutujad võivad esitada numbrilisi andmeid, teksti või graafilisi kujutisi. Protsessihaldus Operatsioonisüsteem vastutab protsessihaldusel järgmiste tegevusti eest: *Protsesside loomine ja hävitamine. *Protsesside peatamine ja jätkamine. *Protsesside sünkroniseerimise mehhanismid. *Protsessidevahelise side mehhanismid

Operatsioonisüsteemide alused
Operatsioonisüsteemi alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Rakendusprogrammid Utiliidid, Kompilaatorid, Redaktorid, Käsu interpretaatortid1 2 OPS väljatöötaja Operatsioonisüsteem2 Masinkeel Mikroarhitektuur (protsessori registrid, ALU) Füüsilised seadmed (kontrollerid, siinid, monitor jne) Operatsioonisüsteemide komponendid ja funktsioonid 1. Tuum 2. Protsessihaldus 3. Mäluhaldus 4. Failihaldus 5. Välisseadmete haldus 6. Andmete kaitse 7. Administreerimine 8. Rakendusprogrammeerimise liides 9. Kasutajaliides Tuumade tüübid · Monoliittuum · Moodultuum · Mikrotuum · Eksotuum · Nanotuum · Hübriidtuum Monoliitne tuum · Klassikaline tuum · Kõige rohkem kasutust leidnud · Kõik monoliittuuma osad töötavad ühes aadressruumis

Operatsioonisüsteemide alused
Operatsioonisüsteemid
23
pdf

Operatsioonisüsteemid

SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .......................................................

Arvutiõpetus
Arvutid II teooria eksam
4
doc

Arvutid II teooria eksam

Arhitektuuri valik omavahel informatsiooni Lugemine blokeeriv: process { Ressurssidele sidumine Kuidas nad seostuvad omavahel Protsess on blokeeritud kuni kanalis on piisav process { (mapping) kattuvuse (concurrency) mõistes kogus andmeid process {

Arvutid ii
Arvutid I eksami materjal
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i
Arvutid 1 eksam
74
pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
Arvutid konspekt
54
docx

Arvutid konspekt

Call-käsu täitmisel salvestatakse pinumällu PC2 väärtus ja Call-käsu juurest laetakse käsuloendurisse PC Ap2 alguse aadress. Kui AP2 jõuab tagasipöörde käsu Ret juurde, loetakse pinumälust (POP) PC2 väärtus ja salvestatakse käsuloendurisse. Seega pöördutakse tagasi AP1 programmi ja Ap2 käsule järgneva käsu juurde. POP operatsiooni ajal suurendati pinumälu osuti SP väärtust ühe võrra ja see viitab nüüd viimaseks kirjeks olevale PC1-le. Ja sama protsess uuesti. Osa protsessoreid salvestab koos käsuloenduri väärtusega ka PSW(Program Status Word), mis sisaldab lippude registri ja akumulaatori sisu, et alamprogramm nende sisu ei muudaks. Ülejäänud registrite päästmine jääb programmeerija hooleks.  RAID ja SSD kettad. Sõltumatute ketaste liiasmassiv (Reduntant Array of Independent Disks, RAID). Arvuti tunneb ketaste massiivi sammuti ühe suure kettana. Raidi arendamiseks on 3 põhjust

Arvuti




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun