1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsess Protsess-ettemääratud sündmuste jada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel. Andmetöötluses ka ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg. Protsess on täitmisel olev programm. Protsess vajab oma tööks ressursse. Programm sisaldab muutujaid ja lauseid. Laused annavad arvutile teada, mida muutujatega tuleb teha. Muutujad võivad esitada numbrilisi andmeid, teksti või graafilisi kujutisi. Protsessihaldus Operatsioonisüsteem vastutab protsessihaldusel järgmiste tegevusti eest: *Protsesside loomine ja hävitamine. *Protsesside peatamine ja jätkamine. *Protsesside sünkroniseerimise mehhanismid. *Protsessidevahelise side mehhanismid
Rakendusprogrammid Utiliidid, Kompilaatorid, Redaktorid, Käsu interpretaatortid1 2 OPS väljatöötaja Operatsioonisüsteem2 Masinkeel Mikroarhitektuur (protsessori registrid, ALU) Füüsilised seadmed (kontrollerid, siinid, monitor jne) Operatsioonisüsteemide komponendid ja funktsioonid 1. Tuum 2. Protsessihaldus 3. Mäluhaldus 4. Failihaldus 5. Välisseadmete haldus 6. Andmete kaitse 7. Administreerimine 8. Rakendusprogrammeerimise liides 9. Kasutajaliides Tuumade tüübid · Monoliittuum · Moodultuum · Mikrotuum · Eksotuum · Nanotuum · Hübriidtuum Monoliitne tuum · Klassikaline tuum · Kõige rohkem kasutust leidnud · Kõik monoliittuuma osad töötavad ühes aadressruumis
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .......................................................
Arhitektuuri valik omavahel informatsiooni Lugemine blokeeriv: process { Ressurssidele sidumine Kuidas nad seostuvad omavahel Protsess on blokeeritud kuni kanalis on piisav process { (mapping) kattuvuse (concurrency) mõistes kogus andmeid process {
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Call-käsu täitmisel salvestatakse pinumällu PC2 väärtus ja Call-käsu juurest laetakse käsuloendurisse PC Ap2 alguse aadress. Kui AP2 jõuab tagasipöörde käsu Ret juurde, loetakse pinumälust (POP) PC2 väärtus ja salvestatakse käsuloendurisse. Seega pöördutakse tagasi AP1 programmi ja Ap2 käsule järgneva käsu juurde. POP operatsiooni ajal suurendati pinumälu osuti SP väärtust ühe võrra ja see viitab nüüd viimaseks kirjeks olevale PC1-le. Ja sama protsess uuesti. Osa protsessoreid salvestab koos käsuloenduri väärtusega ka PSW(Program Status Word), mis sisaldab lippude registri ja akumulaatori sisu, et alamprogramm nende sisu ei muudaks. Ülejäänud registrite päästmine jääb programmeerija hooleks. RAID ja SSD kettad. Sõltumatute ketaste liiasmassiv (Reduntant Array of Independent Disks, RAID). Arvuti tunneb ketaste massiivi sammuti ühe suure kettana. Raidi arendamiseks on 3 põhjust
Kõik kommentaarid