Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud,
mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV Liidu vastu Põhjused: Ajendiks sai USA, Suurbitannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahvareform. Tagajärjed: Põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise. 1955 võeti Saksamaa LV NATO liikmeks.
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.
USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud riik- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik. SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik. 1947a
murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel. Mõlemad pooled ( NSVL ja lääneriigid ) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas
NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad). Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel. Mõlemad pooled ( NSVL ja lääneriigid ) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem
5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati 3. Kriis: Ungari ülestõus Aasta: 1956 Põhjus: Meeleavaldus Budapestis, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks NSVL mõju vastu
Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas
· Pinged Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki · Kesk-ja Ida-Euroopa loodeti vabanemist kommunistliku süsteemi alt. Korea sõda 1950-1953 · Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes jagati Korea poolsaar okupatsiooni tsoonideks: Põhjapoolne osa NSVL-e ja Lõunapoolne osa USA-le · Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. · See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a P-Koreas kommunistliku orientatsioonida Korea Rahhvademokraatlik Vabariik(KRDV) ja L-Koreas kapitalistliku orientatsioonida Koera Vabariik (KV) · P-Korea kommunistide liider Kim II Sung sellega nõustuda ei soovinud nind leidis sõjaslist toetus Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta poma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda, samas oli võimalik laiendada NSVL mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas
vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas
Aeg: 1964-1973) Põhjus: Põhja-Vietnam soovis terves riigis kehtestada kommunismi, Lõuna-Vietnam aga demokraatiat. Tulemus: Välisriigid kaotajapool, sõda ei lõpetanud konflikti põhja ja lõuna vahel. Tagajärg: Alles 1976.aastal Põhja-Vietnam vallutas Lõuna-Vietnami ning tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960
toetada Balti riikide demokraatlikku arengut. Üheks olulisimaks neist oli 1992. aastal loodud poliitiline foorum, Läänemeremaade Nõukogu, mille eesmärgiks oli koordineerida Põhjala ja Balti riikide vahelist majandusalast, keskkonnaalast, piiriülest ja kodanikuühiskonda toetavat koostööd. Julgeolekuaspekti loodud koostööfoorum ei puudutanud.7 2.3. Berliini blokaad Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga 6 http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K%C3%BClm_s %C3%B5da_ja_Eesti/ 7 NATO JA LÄÄNEMERE JULGEOLEKUKESKKONNA MUUTUMINE; Riina Kaljurand nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuuri rezhiimiga NSV Liidu marionettriiki
Berliinist välja tõrjuda. Selleks suleti kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega. Liitlased olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini kaht miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24.06.1948 ja kestis 324 päeva (lõppes mais 1949). Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne- Berliini. 07.08.1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV). Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki.
Pinochet andis täieliku vabaduse teha radikaalseid reforme. Tsiilis oli sündimas tõeline majandusime. Radikaalsed edukad reformid Tsiilis rajasid aluse turumajanduslikule pöördele läänemaailmas. 10. Saksamaa lõhestamine. Kahe Saksa riigi vahelised suhted. Läänetsoonides kerkis saksamaa taastamise etteotsa Konrad Adenauer. Ta eesmärk oli taastada saksamaa suveräänsus ja tugevus. seda pidas ta võimalikuks vaid koostöös Läänega. 1949 kuulutati lääneriikide okupatsioonitsoonides välja Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaaldemokraadid seevastu tahtsid et liitvabariik oleks neutraalne. 1954 aastal õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne Saksa suveräänsus taastada. Lääneriikide okupatsioon lõpetati, Lääne Saksamaa taastas armee ning astus NATOsse. 1955 tõi Adenauer Moskvast saklastest sõjavangid, vastutasuks tunnustas Ida-saksamaad riigina. Läänesakslaste identiteedi ja eneseuhkuse taassünnile aitas kaasa ootamatu võit jalgapalli MMil ja
vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): · Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. · 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik
lääneriike tagasi tõmbuma oma tegevustega Lääne-Saksamaal. Lääneriigid avasid sellepeale aga õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel viisil kõik vajaliku. Kartes sõja puhkemist ei 5 kavatsenud Nõukogude Liit seda aktsiooni kuidagi takistada. Samas kiirendas aga selline blokaad Saksamaa lõhenemist. Mõlemad külma sõja osapooled olid oma okupatsioonitsoonides alustanud uute riiklike piiride kujundamist ning 1949.aasta mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). Esimeseks liidukantsleriks oli Konrad Adenauer, kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia. Oktoobris 1949 kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Sündmused Hiinas (1946-1949) ja Korea sõja puhkemine (1950) viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa Liitvabariigi taasrelvastada. 1955
võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; · muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; 1949 kevad lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO, eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest. 7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV). Ühinesid taas 3. oktoober 1990. HIINA KODUSÕDA 1946-49 Võitsid kommunistid. 1. oktoobril sündis Hiina Rahvavabariik. Tugevndas kommunistide olukorda maailmas. Hiina sees oli Taiwani riik, mida kaitses USA. KOREA SÕDA 1950- 1953 Korea jagati II MS ajal jagati Põhja(nsvl)(Kim Ill Sung) ja Lõuna(usa) Koreaks.
Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. 3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon SEATO-Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon WEU- Lääne-Euroopa Liit VLO-Varssavi Lepingu Organisatsiooni 4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid
MacArthur. TEINE MAAILMASÕDA OLI LÕPPENUD. Potsdami konverents- toimus 16.juuli 2.aug.1945. Kohtusid kolme võitjariigi- USA (Harry Truman), Suurbritannia (C.Attlee) ja NSVL (J.Stalin) juhid. Arutati järgmisi küsimusi: 1) Rahulepingute sõlmimist Sa. liitlastega. Seda tehti Pariisi rahukonverentsil. 2) Saksamaa saatuse küsimust. Saksa riik otsustati jagada neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL).Võim okupatsioonitsoonides kuulus liitlasriikide ülemkomissaridele. Majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Berliin jagati 4 sektoriks. 3) Ida-Euroopa sakslased otsustati ümber asustada uuele kärbitud Saksamaale. Kokku saabus Saksamaale 14,3 milj. inimest. 4) Kohtupidamiseks sõjaroimarite üle moodustati USA, NSVL ja Prantsusmaa Rahvusvaheline Sõjatribunal. 1945 nov. - 1946.okt. toimusid kohtuprotsessid Nürnbergis
Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele
süsteemi vastu. Näiteks 1953. aasta juunis toimus Ida-Berliinis tööliste mäss. Nad nõudsid vabade valimiste korraldamist. 17. juunil järgnesid sellele streigid ja demonstratsioonid ka teistes linnades ja asulates. Purustati valitsushooneid ja rünnati SSÜP-d. Olukorda pidid lahendama tulema okupatsioonivõimud . Mässulised suruti maha NSV Liidu relvajõududega. Vangistati tuhandeid inimesi ja paljud said surma. Sellele mässule järgnesid okupatsioonitsoonides mitmed mässud: näiteks Ungari ja Praha kriis. Välispoliitika SDV kuulus Idaploki riikide hulka. Seega puudus tal suhtlemine lääneriikidega. Riik otsis küll pidevalt tunnustust, kuid seda ta ei leidnud. Esialgu tunnustasid SDV-d sõltumatu riigina ainult sotsialismimaad. Ida- Berliini välispoliitilne peaeesmärk oli lõhkuda rahvusvaheline isolatsioon ja hankida juriidilist tunnustust muultki maailmalt. See vastas ka Moskva soovidele.
õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik
üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 6 Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 2.5
NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): 36* Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: 96* SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik
Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949- 1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV).
monarhiatega (kes kartsid sotsialismiideede levikut araabia riikides). KOREA SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.
Weimari vabariigi vigadeks". Weimari Vabariigi demonstreeritakse kui targalt lib trad üles ehit riiki , mis on lõplikult lahti saanud võimustruktuuri autoritaasetest joontest ja mis luuakse lääne dem joontele tuginedes. Kaasatakse liidumaad PS väljatöötamisse. Liidumaad saadavad oma esindajad assambleese ning toimuvad ka referendumid PS üle.Parteide temaatika võetakse PS detailse jlgimise alla. Parteiseadus, lisaks sisaldab PS ka dem klauslit. Okupatsioonitsoonides võimulolevad USA , PR ja UK mõjutavad Saksa parteipol süs väljakujundamist. Parteisid ürit arendada tugevateks organisatsioonideks. Soovitakse luua olukorda, mis meenutaks Anglosaksi parteimaastiku, mis on selgelt domineeritud 2 suure partei poolt.Keelatuks kuulutati sellised parteid, kelle tegevust võis pidada dem vastu suunatuks. Praktikas tõi see kaasa kommunistliku partei keelustamise. Saksamaa oli ainuke Euroopa riik , kus nimetus kommunistlik oli keelatud .
8. Kaks Saksamaad Pärast MS lõppu lootsid võtjariigid, et 4 okupatsioonitsooni (NSVL, USA, SB, PM) luues nad SMd ei killusta, kuid see juhtus ikkagi Läänetsoonides edenes demokraatia, Nõukogude omas likvideeriti kodanlikud parteid, kehtestati kommunistlik diktatuur, tööle pandi koonduslaagrid Läänetsoonides keskis SM taastamise eesotsa Konrad Adenauer, kes hakkas ühendama eri okupatsioonitsoonides tegutsevaid konservatiivseid parteisid üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks o Eesmärk oli taastada SM suveräänsus ja tugevs 1949 – kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (Lääne-SM) ja Saksa Demokraatlik Vabariik (Ida-SM) 1954 taastas A Lääne-Saksa suveräänsuse, lääneriikide okupatsioon lõpetati, L-SM taastas armee ja astus NATOsse; taastus läänesakslaste identiteet ja eneseuhkus; VMlt tõi tagasi saksa sõjavangid
annaabi.ee 
