Alus: on keemiline aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Sool: on kristalne aine, mis koosneb metalli (aluse) katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happe anioonidest Indikaator: eriline aine , mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub pH väärtusest). Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub). Oksüdeerija: on aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone(ise redutseerub). Redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme vähenemine Oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme suurenemine Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
HCl · Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). Tähtsamad oksüdeerijad on hapnik, halogeenid, lämmastikhape, kontsentreeritud väävelhape, kaaliumkloraat jne. · Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Tähtsamad redutseerijad on vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid jt. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdeerumine elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis
OKSIIDID Oksüdatsiooniastme arvutamine: Hapnik liidab reageerimisel teiste ainetega oma aatomite väliskihile juurde 2 elektroni. Kui eeldame, et saadusena tekib iooniline ühend, on hapniku ioonide ehk oksiidioonide laeng selles ühendis -2. Elemendi aatomite laengut ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline, nimetatakse elemendi oksüdatsiooni astmeks. Elemendi oksüdatsiooniaste märgitakse valemis tavaliselt rooma numbriga vastava elemendi sümboli kohale
Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. H2SO4 koosneks järgmistest üheaatomilistest "ioonidest", mille laengud on märgitud aatomi sümboli alla H H S O O O O +1 +1 +6 -2 -2 -2 -2
Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus
elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul. maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest.
Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall
saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX rühma nr
31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile C Bakterite arv 1dm3 vees 32 Mis on pH? A Vee happelisus B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe 34 Mis on gramm-evivalent-protsent? A Aniooni (või katiooni) g-ekvivalendi protsent vastavate ioonide B Katiooni g-ekvivalendi protsent anioonide suummast C Aniooni g-ekvivalendi protsent katioonide suummast 35 Kurlovi valem
a, mis võrdub nende rühmanumbriga, B-rühma metallidel on tavaliselt muutuv o.a! NB! METALLIDEL ON O.A ALATI POSITIIVNE!!! Mittemetallide o.a muutub. Vahemikus rühma number (maksimum o.a) kuni rühma nr - 8 (miinimum o.a) S max. o.a +VI min. o.a -II SEST +6 - 8 = -2 OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE 1. Märgin sümboli kohale nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida me kindlalt teame (vt ülaltpoolt). 2. Kirjutan sümbolite alla elemendi kõigi oksüdatsiooniastme summad 3. Kirjutan puuduoleva oksüdatsioonastme lähtudes sellest, et kõigi aatomite o.a summa on 0 Alt üles jagad, ülevalt alla korruta. O o.a on alati II, selle määrad kohe ära. See järel korrutad selle väikese kolmega ning saad -6. Seejärel, sa tead et pead saama 0 kokku ja loogiliselt mõeldes võtad kohe arvu +6, sest +6-6=0! Et Fe o.a saada jagad +6, kahega, mis selle sümboli all on.
Keemia KT kordamine 1. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis , oksüdatsiooniaste väheneb Oksüdeerimine elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, oksüdatsiooniaste kasvab Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutust 2. Mõiste kasutamine ja määramine ! 3. Vesiniku saadakse vee elektrolüüsil , vesinukku kogutakse ...... , 4. Vesiniku omadus 5. Veeomadused : värvuseta , lõhnatu , maitseta 6. Lahuse koostise arvutamine , valemite kasutamine .
Vanasti tõlgendati elektrolüüsi kui aine lagunemist elektrivoolu toimel. Mõisted Katood: negatiivne elektrood (vooluallika abil on siia tekitatud elektronide ülejääk). Anood: positiivne elektrood (vooluallika abil on siia tekitataud elektronide puudujääk). Katioon: positiivne ioon (võrreldes aatomiga on tal vähem elektrone, näiteks Ca2+). Anioon: negatiivne ioon (võrreldes aatomiga on tal rohkem elektrone, näieks Cl-). Oksüdeerumine: oksüdatsiooniastme kasv (elektronide loovutamine). Redutseerumine: oksüdatsiooniastme vähenemine (elektronide sidumine ). 7) Selgita sulamite saamist Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mõne mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal. 8) Mille poolest erinevad sulamid puhastest metalllidest? Sulamid on sageli: paremate mehhaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) puhas kuld ja hõbe on pehmed, ehteid valmistatakse sulamitest
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5
Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/=
ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. 38) Oksüdeerumine elemendi oksüdatsiooniastme suurendamine mingis redoksreaktsioonis. 39) Redutseerumine elemendi oksüdatsiooniastme vähendamine mingis redoksreaktsioonis. 40) Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis võrdub elemendi aatomi laenguga ioonilises ühendis. 41) Elektrolüüs elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. 42) Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel ( nt. Raua roostetamine)
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist.
Valemid ja struktuurivalemid Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Märkige noolekesed kõigile polaarsetele sidemetele suunaga elektronegatiivsema elemendi aatomi poole ja määrake seejärel iga aatomi oksüdatsiooniaste. Arvutage süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste aines. Näide Keskmise oksüdatsiooniastme arvutamiseks on kaks võimalust. Määrake süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste ja järjestage need selle kasvu järjekorras. ........................................................................................................................ Harjutusi
* periood- tabeli horisontaalne rida * rühm- tabeli vertikaalne rida 4. Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon- elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija- aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine- elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub 5. Lihtaine- koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine- koosneb kahe või enama elemendi aatomitest
ALLOTROOPILINE TEISEND element, mis saab esineda mitme erineva lihtainena Nt. süsinik ISOTOOP erineva massiarvuga keemiliste elementide teisend (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas). Nt. vesinik HAPPELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; 1) happeline oksiid + hape nt. + 2) happeline oksiid + aluseline oksiid sool nt. + 3) happeline oksiid + alus sool + nt. + + ALUSELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; happeline 1) aluseline oksiid + alus nt. + 2) aluseline oksiid + happeline oksiid sool nt. + 3) aluseline oksiid + hape sool + nt. + + MUUNDUMISRAKTSIOONI VÕRRAND a) väävel vääveloksiid väävelhape magneesiumsulfit 1. 2. 3. b) alumiinium alumiinium(III)oksiid alumiinium(III)kloriid alumiinium(III)hüdroksiid alumiinium(III)sulfiid 1. 2. 3. 4. IOONID...
*etaandiool- jahutusvedelikes *glütserool- kosmeetikas 3) Too kaks näidet igapäevaelust leiduvatest karboksüülhapetest *sidrunhape (sidrunites) *oblikhape (rabarberis) 4) Alkaanid *metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape)
*Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis;
· mittemetallide kõrgeim oksüdatsiooniaste võrdne rühmanumbriga, madalaim rühma number miinus kaheksa. (va O ja F ja H) d elemendid ehk Brühmad · metallidel puudub kindel o.a. Nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid või osa ka eelviimaselt kihilt. Fe: II või III ; Cu: peamiselt II, aga võib olla ka I ; Zn: II ja Ag: I... OKSÜDEERIJA aine, mis põhjustab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemist; oksüdeerija seob elektrone. OKSÜDEERUMINE (oksüdatsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi oksüdatsiooniaste suureneb. REDOKSREAKTSIOON (redutseerimisoksüdeerimisreaktsioon) keemiline reaktsioon, mille käigus muutuvad reageerivate ainete elementide oksüdatsiooniaste: oksüdeerija redutseerub, redutseerija oksüdeerub.
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3
oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel (värv sõltub lahuse pH tasemest). redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). lahus kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. korrosioon- metallide hävimine keskkonna toimel (nt raua roostetamine). põlemine -suure hulga soojus-ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust.
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad
5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1 Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. 2 Lihtainete o-a loetakse nulliks 3 Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid ning ühendid F2-ga. 4 Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, milles vesiniku o-a on –I.
ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2
ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2
Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone 37.redoksreaktsioon - reaktsioon, milles elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad, toimub oksüdeerumine ja redutseerimine - oksüdeerija redutseerub, redutseerja oksüudeerub 38.oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine 39.redutseerumine - elektronide liitmine 40.oksüdatsiooniaste - arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. 41.elektrolüüs - protsess, kus ioonne aine on lahustatud või sulatatud toimub alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. 42.korrosioon - keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving
Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm.
· s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia
ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2
31) Ühinemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 32) Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). 33) Redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). 34) Redoksreaktsioon - on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. 35) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemandi oksüdatsiooniastme suurenemine. 36) Redutseerumine - elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. 37) Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus, võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. 38) Elektrolüüs - elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. 39) Korrosioon - metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel
Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel tekkinud materjal. Sulamid on enamasti paremate mehhaniliste omadustega, keemiliselt vastupidavamad. Sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Hüdroksiid koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi aatomite oksüdeerumise astet ühendis ; võrdub elemendi aatomi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühendis teise keemilise elemendi. · Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a väheneb. · Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a suureneb.
Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4
loovutab neid, aatom, mille väliskihil on 4-7 elektroni, liidab elektrone. Liites elektrone muutub aatom negatiivse laenguga osakeseks ehk aniooniks. Elektronide eemaldamisel aatomist tekib positiivne osake ehk katioon. Oksüdatsiooniaste (o.- a.) on suurus, mis võrdub elemendi aatomite formaalse laenguga ühendis, kus kõik keemilised sidemed on ioonilised. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. Metallide oksüdatsiooniastme määrab enamasti rühma number. Mittemetallide aatomid võivad loovutada väliskihist osa või ka kõik elektronid. Nende elementide positiivne oksüdatsiooniaste on järelikult muutuv, kuid 4 kõrgeim o.-a. ühtib ikkagi rühma numbriga. Liitaines on elementide o.-a. kogusumma null. Saab leida selles ühe koostiselemendi oksüdatsiooniastme väärtuse teiste elementide abil.
elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine Süsiniku 8 allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) sageli raske. heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Puhas Süsinik Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad)
karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. keemiline element kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb) oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb) korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel. põlemine suure hulaga suujusja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. indikaator aine, mis muudab hapes ja aluses värvust ( indikaatorite nimetused ja värvuste muutumine)
Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega. Elektronide ülemineku skeemi koostamisel lähtutakse aatomite oksüdatsiooniastmetest. Oksüdatsiooniastme (o-a) määramisel võetakse eelduseks, et aines on kõik sidemed ioonsed. Oksüdatsiooniaste märgitakse rooma numbritega aine valemis olevate elementide aatomite sümbolite kohale1, pannes negatiivse o-a ette märgi−. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe).
Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse jägi: O H OH || | | a. C -OH b. CH3 c. C=O d. O=C=O e. CH2- f. C- |
· Tasakaalustad võrrandi! 0 I -I II -I 0 Zn + 2 HCl à ZnCl2 + H2 0 I -II II -III 0 3 Mg + 2 H3PO4 à Mg3(PO4)2 + 3 H2 3.2 happeline oksiid + vesi à hape Happelised oksiidid on sellised mittemetallioksiidid, mis vastavad hapetele. PÄHE TULEB ÕPPIDA JÄRGMISED ,,HAPPELINE OKSIID HAPE" PAARID (selle aluseks on keskse mittemetalli oksüdatsiooniastme võrdsus!) Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 Enamik happelise oksiidi annab veega reageerides vastava happe . Erand on liiva põhikomponent SiO2, mis veega vastavaks happeks H2SiO3 ei reageeri. Happeline oksiid Vastav hape Vastav reaktsioonivõrrand: happeline oksiid + vesi à hape
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9
Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel ole...
1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine. 4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi osakese määramine. 5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine., oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 * Al Br Be Cr N järjenumber 13 35 4 24 ä i prootonite arv 13 35 4 24 d elektronide arv 13 35 4 24 i aatommass 27 80 9 52 s neutronide arv 14 45 5 28 ü l
Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 °C ning keemistemperatuur 5027 °C. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Keemilised omadused Periood: 6 Rühm: VIII B Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Reaktsiooni võrrand: Os + O2 = OsO4 5. Ühendid Oksüdatsiooniastme ühendites harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid, osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid. Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi keemisel tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate
* tugev hape + sulfit = sool + vääveldioksiid + vesi 3. Metall + halogeen = halogeniid (F2, Cl2,Br2, I2 ) NB! NEUTRAALSED OKSIIDID 2HCl + Na2SO3 = 2NaCl + SO2 + H2O 2Fe+ 3 Cl2=2FeCl 3 (metall saavutab max oksüdatsiooniastme ) ( CO, NO , N2O ) ei reageeri vee, hapete ega alustega * karbonaat + tugev hape = sool + süsinikdioksiid + vesi ALUSELISED OKSIIDID 2HCl + CaCO3 = CaCl2 + CO2 + H2O 4. Metall + vesi = alus + H2 (IA, IIA alates Mg) 1. Aluseline oksiid + vesi = leelis 4
NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi NAD+ + H2O + xATP (2,5ADP) FADH2 + 1/2O2 + xADP + xPi FAD + H2O + xATP (1,5ADP) 5. Selgitage, mida iseloomustavad keemilise ühendi standardne redokspotentsiaal ( o') ja redokspotentsiaal ().Mida kõrgem on ühendi o' väärtus, seda suurem on tema elektronide sidumise võime (võime toimida kui oksüdeerija). Milline hingamisahela komponent omab kõrgeimat o' väärtust? E - elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. o' -teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks. Parim elektronide vastuvõtja on O2, H2O. 6. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel reaktsiooni standardse vaba energia muudu Go' ja standardse redokspotentsiaali o'. Otsustage, kas protsess saab kulgeda spontaanselt, kui elektronide
vedelad peaaegu täielikult ja tahked põlevad peamiselt mittetäielikult. Tahke mittepõlevad lisandid jäävad järele tuhana. 23) Millises leegi osas on temperatuur kõige suurem ja millises madalam? Leek koosneb tavaliselt kolmest osast ning kolmandas osas ehk välimises osas on leegi temperatuur kõige kõrgem (üle 1000 °C) Alumises ja sisemises osas on temperatuur kõige madalam (alla 500 °C) . 24) Kuidas määratakse kütuse kütteväärtus? Oksüdatsiooniastme järgi. 25) Millised on elusorganismidele vajalikud toitained? Rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. 26) Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda. Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade
annaabi.ee 
