Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oksiidide nimetused ja valemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
OKSIIDID
Oksüdatsiooniastme arvutamine:
Hapnik liidab reageerimisel teiste ainetega oma aatomite väliskihile juurde 2 elektroni. Kui eeldame, et saadusena tekib iooniline ühend, on hapniku ioonide ehk oksiidioonide laeng selles ühendis -2.
Elemendi aatomite laengut ühendis, eeldusel , et ühend on iooniline, nimetatakse elemendi oksüdatsiooni astmeks.
Elemendi oksüdatsiooniaste märgitakse valemis tavaliselt rooma numbriga vastava elemendi sümboli kohale. Negatiivse oksüdatsiooni astme korral kirjutatakse numbri ette miinus märk. Kui on aga positiivne siis plussi reeglina ei kirjutata .
II -II
NÄITEKS: Mg O
Oksüdatsiooniaste näitab elemendi oksüdeerimise astet ühendis. Mida suurem on oksüdeerimisaste on seda rohkem on elemendi aatom loovutanud elektrone teise elemendi aatomile. Mida negatiivsem seda rohkem on võtnud endale.
Ühendis on kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdne negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga, st positiivsete ja negatiivsete laengute arv ühendis on võrdne
Oksiidide valemid ja nimetused:
Kõige levinum ja tähtsam oksüdeerija Maal on hapnik. Valemite koostamisel lähtume elemendi oksüdatsiooniastmest. Koostame raua oksiidi valemi, kui raua oksüdatsiooniaste on selles III. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ilma indeksiteta, märkides elementide sümbolite kohale nende oksüdatsiooniastme.
III -II
Fe O
Kokku peab ühend olema neutraalne , peame võrdustama positiivsete ja negatiivsete laengutega summa. Võrdustamiseks tuleb leida elementide oksüdatsiooniastmete vähim ühiskordne – see annab meile nii positiivsete kui ka negatiivsete laengute summa ühendis. Jagades laengusumma elemendi oksüdatsiooniastmetega leiame selle elemendi aatomite arvu, st indeksi ühendi valemis. Vaadeldavas ühendis on laengusumma 2 x 3 = 6 (vastavalt +6 ja -6). Seega on raua aatomite arv valemis 6 : 3 = 2 ja hapniku aatomite arv 6 : 2 = 3. Kirjutame toodud mõttekäigu järgmise skeemiga, märkides laengusumma aine valemi kohale:
6
III –II III -II
Fe O - Fe O -
Oksiidide nimetused ja valemid #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vana2tike Õppematerjali autor
Oksüdatsiooniastme arvutamine
Oksiidide valemid ja nimetused:

Sarnased õppematerjalid

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

ioonideks). Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null ­ s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga. Okiidide nimetamis viisid 1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 ­ raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 ­ dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 ­ süsinikdioksiid CO ­ süsinikoksiid N2O ­ dilämmastikoksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid

Keemia
Redoks
13
pdf

Redoks

REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. H2SO4 k

Keemia
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

ja ilma märgita elementide sümbolite taha-alla (indeksit 1 ei kirjutata) -seega: I -II I -II H O H2O 3 -kui võimalik, siis oksüdatsiooniastmed taandatakse -näiteks: IV -II C O C2O4 CO2 Ülesanne 1. Koosta järgmiste elementide oksiidide valemid, kus element esineb kõrgeima oksüdatsiooniastmega, mis võrdub rühma numbriga: Na Mg Al Si P Se Zn OKSIIDIDE NIMETUSED Oksiidide nimetamiseks on kolm võimalust: 1. Kui metallilisel elemendil on ainult üks oksüdatsiooniaste, siis koosneb oksiidi nimetus elemendi nimetusest, millele järgneb ,,oksiid" K2O kaaliumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Kui metallilisel elemendil on mitu võimalikku oksüdatsiooniastet,

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: 1) lahustuvad 2) vähelahustuvad 3) praktiliselt mittelahustuvad Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel. 5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat-

Keemia
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

loovutada, ­ mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson ­ aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding". Rutherford ­ aatomi kese on tuum, mille ümber tiirlevad elektronid (justkui planeedid Päikese ümber): "planetaarne mudel". Bohr ­ elektronid jaotuvad energiatasemete järgi kihtidesse (tiirlevad kindlatel orbitaalidel)

Keemia
KEEMIA PÕHIMÕISTED
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia
KT-NR 21-ELEKTROLÜÜS-KEEMILINE VOOLUALLIKAS-METALLIDE KEEMILISED OMADUSED-KORROSIOON
1
odt

KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON)

muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi (anood) peale läheb negatiivse laenguga osake, kus toimub oksüdeerumine ja negatiivse laenguga elektroodi (katood) peale läheb negatiivse laenguga osake. 7. Millised ained tekivad: a) sulatatud soolade, oksiidide; b) soolade vesilahuste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte

Keemia
Keemia kordamine kontrolltööks
1
odt

Keemia kordamine kontrolltööks

muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi (anood) peale läheb negatiivse laenguga osake, kus toimub oksüdeerumine ja negatiivse laenguga elektroodi (katood) peale läheb negatiivse laenguga osake. 7. Millised ained tekivad: a) sulatatud soolade, oksiidide; b) soolade vesilahuste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun