Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OKSIIDID (tunnikontroll)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, oksiidid, li2o, tõmba, tasakaalusta, n2o5, kroom, metallioksiid, cl2o7, b2o3, koosta, liitiumoksiid, berülliumoksiid, cr2o3, vääveltrioksiid, p4o10, ag2o, alumiiniumoksiid, dilämmastikoksiid, cro3, mittemetallioksiid, joomiseks, lioh, li2so3, k2so3, oksiide, laused, lubiMittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus liitainete põlemisel C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2
hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus.
5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O
elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused
5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).
üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid:
H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat- HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit- Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega: 2 di- 5 penta- 8 okta- 3 tri- 6 heksa- 9 nona- 4 tetra- 7 hepta- 10 deka- Näited: N2O5 dilämmastikpentaoksiid Cl2O - diklooroksiid Mittemetallioksiidi valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid CO2 süsinikoksiid CO tetrafosfordekaoksiid P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus.
III REAKTSIOONIVÕRRANDID 1) metall + hape = sool + vesinik 2Al + 2H3PO4 = 2AlPO4 + 3H2 2) alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO3 = CaSO3 + 2H2O 3) alus.oksiid + hape = sool + vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O 4) hap.oksiid + alus = sool + vesi SO3 + Ca(OH)2 = CaSO4 + H2O 5) hap.oksiid + alus.oksiid = sool CaO + CO2 = CaCO3 6) alus.oksiid alus hap.oksiid hape Li2O + H2O = 2LiOH N2O5 + H2O = 2HNO3 IV REAGEERIMINE VEEGA aktiivsed metallid reageerimisel tekib hüdrokiidioon + H2 kekmiseaktiivsusega metallid reageerimisel tekib oksiid + H2 väheaktiivsed metallid ei reageeri veega V REAGEERIMINE HAPPEGA pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri happega(v.a. HNO3) VI REAGEERIMINE SOOLADEGA metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall. m N V n= = = M N A Vm n moolide arv [mol]
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.
3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4
vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda. Metallilisus suureneb rühmas ülevalt alla, mittemetallilisus vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda:
· Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. · Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g)
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid)
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE
mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja
Nimi .................................................................. Hindeline arvestus keemiast VIII klassile 1. Tõmba õigele vastusevariandile joon alla. (10 p) 1) Allotroopiaks nimetatakse a) teemantit ja grafiiti b) ühe ja sama elemendi esinemist erinevates ühendites c) ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena 2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse
lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall + mittemetall)
H2 2+ happest välja 3+ Au ML- mittelahustuv alus REAKSIOONIVÕRANDID Amfoteersed metallid: metalli oksüdatsiooni aste peab olema +III (nt Zn, Al) Neutraalsed oksiid: N2O, NO, CO Oksiidid: 1. Metall + hapnik aluseline oksiid Na + O2 Na2O 2.Mittemetall + hapnik happeline oksiid S + O2 SO2 3.Aktiivne metall + vesi leelis + vesinik Ca + 2 H2O Ca(OH)2 + H2 4.Keskmise aktiivsusega metall + vesi (t) oksiid + vesinik Zn + H2O (t) ZnO + H2 5.Aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH 6.Happeline oksiid + vesi hape SO2 + H2O H2SO3 7.Mittelahustuv alus (t) metallioksiid + vesi Cu(OH)2 (t) CuO + H2O 8.Leelis (t) ei lagune NaOH (t) 9
42 tavaliste K (bioloogias ja meditsiinis) ühenditena 6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt. Rb ja Cs toodang väga väike teiste LM-dega võrreldes; koos ühenditega Rb 450 kg/a, Cs 10 t/a (maailmatoodang ilma “SRÜ” maadeta) 2.2.6. Ühendid 2.2.6.1. Oksiidid LM-dele on iseloomulikud peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2 Na2O2 KO2, RbO2, CsO2 tekivad Lm-de põlemisel O2-s (või õhus) vaid 4Li + O2 → 2Li2O (lihtoksiid) Lm-peroksiidide reageerimisel hapetega → H2O2 hüperoksiidide -“- → H2O2 + O2 On ka teisi oksiide (näit. K2O4, osoniid KO3, NaO2 jt
) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.)
mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D
c) propanaal ja propanoon _________________________________________________, d) 12C ja 14C _________________________________________________, e) lämmastikoksiid ja süsinikoksiid _________________________________________________. Mõisted: küllastunud süsivesinikud, küllastumata süsivesinikud, aldehüüdid, elektrolüüdid, isotoobid, isomeerid, allotroobid, aluselised oksiidid, happelised oksiidid, neutraalsed oksiidid, peroksiidid. ÜLESANNE 3. (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 1) Pärisuunaline (vasakult paremale kulgev) reaktsioon on eksotermiline.
lähteainena); argoon ~0,93%; veeaur Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Hapniku saamine: tööstuses õhu fraktsioneeriv destillatsioon ja vee elektrolüüs. Laboris vee elektrolüüs ja hapniku sisaldavate ainete lagundamine (näiteks KMnO4 kuumutamine) Hapniku kindlakstegemine hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ainete reageerimine hapnikuga. Liht- ja liitainet epõlemisel tekivad nende elementide ja hapniku ühendid ehk oksiidid. Põlemisel ained oksüdeeruvad. Osüdeerumine elektronide loovutamine Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) 1. kui metallil on püsiv o-a ehk see asub IA, IIA, IIIA rühmas, siis oksiidi nimetuses metalli o-a'd ei märgita. (MgO- magneesiumoksiid)
hapnikul ehk hästi madal. Saadakse amooniumnitriti kuumutamisel. Väga kõrgel temperatuuril reageerib lämmastik õhuga, tekib lämmastikoksiid NO, NO on värvuseta mürgine gaas, ei lahustu vees, saadakse ka NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub kergesti hapnikuga NO2-ks, lämmastikdioksiidiks. Punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerimisel veega tekib kaks hapet, lämmastikushape ja lämmastikhape. Dilämmastikoksiid N2O on nagu ka NO neutraalne oksiid, ta on meeldiva lõhnaga värvusetu gaas, mis põhjustab elevust (naerugaas), kasutatakse narkoosina .Lämmastikushape HNO2 on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Ta soolad on valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Nitritid on mürgised, võivad tekitada vähki. Lämmastikhape HNO3 on aga tugev hape ja tugev oksüdeerija, värvuseta terava lõhnaga vedelik. Soojendamisel või valguse käes laguneb. Nii lahjendatud kui ka kontsentreeritud happe reageerimisel
savimineraalide poolest nagu savi. Nad segatakse pinnalt kokku proportsioonis ca 75% lubjakivi ja ca 25% savi. As2O3, NH4Cl - aitavad õhumullidel eralduda Kipsi (4-5%) lisatakse hiljem, klinkri jahvatamisel ja Nitraadid - oksüdeerivad rauda tsemendi tardumise aeglustamiseks. Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid Kilinkrit saab toota nii märjal kui ka kuival meetodil. Tootmise meetodid Märg protsess: toorsegu kuiv purustamine & 5 põhifaasi: peenendamine, jahvatus märjas toru-või kuulveskis, Toorsegu ettevalmistus klassifitseerimine, pumpamine korrektsiooni Sulatamine basseinidesse ning sealt toruahju. Vormimine
5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast
ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused, saadakse kloriidide vasilahuste elektrolüüsil (anoodil, katoodil), elektrolüüser peab sis diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3) Halogeniidid – LmHal – värvitud, vees hästi lah kristalsed kuubilise võrega ühendid.
annaabi.ee 
